Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga meie mees oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejaStartis 54 kiiruisutajat 20 riigist. Keerutav tuul tegi võistlustingimused raskeks. Kui Antson kaheksandas paaris koos sakslase Günther Traubiga rajale asus, juhtis võistlust 2.12,4-ga maailmarekordiomanik Juhani Järvinen Soomest. Antson heitles vapralt tuuleiilidega, pidas tempos lõpuni vastu ja sai ajaks 2.10,3. Pärast võistlust esitati Antsonile ka küsimus: "Mida mõtlesite, kui nägite tablool oma aega?" Olümpiavõitja vastas: "Mõtlesin, et veel on sõitmata 19 paari ja seda pealt vaadata pole kerge." Favoriidid olid küll startimata, kuid ometi ei suutnud keegi eestlase aega ületada ja Antson võitis olümpiakulla. Seejärel Oslo nn. Järelolümpial väikese mitmevõistluses maailma tipptulemuse ja
Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega "pidu katku ajal" ning carpe diem!. Soov nautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku
Iring läks kahevõitlusesse Hageniga, kuid suri. Kuna nibelungid olid ennast kenasti lossi sättinud ja tapsid kõik, kes sinna julges siseneda käskis Kriemhild lossi maha põletada. Ka selle elasid oma kuussada meest üle, nende seas ka Hagen. Siis saadeti Rüdger oma sõjasalgaga meestele peale ja nibelungid olid mehes pettunud, et ta tuleb neid tapma. Ka see sõjasalk suri burgundlaste jalge ees. Siis läks Isand Dietrich ning heitles hageniga ja Guntheriga, võttes mõlemad vangi. Kuninganna Kriemhild lasi Guntheri tappa, sest Hagen oli vandunud, et sein kuni ta kuningas elab, ei avalda ta Nibelungide aarde peidupaika. Ta ei teinud ka seda siis, kui nägi kuninga mahalõigatud pead. Kriemhild vihastas, tõmbas mehe mõõgatuppest mõõga ja raius tal pea otsast. Tapeti ka Kriemhild ise.
ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väl jendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnneja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes Semper lavastas Euroopa populaarserahvakomöödia, commedia dell'arte'i tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega ,,pidu katku ajal" ning carpe diem! (püüa päeva, kasuta hetke). Soov nautida elu ja inimlikku õnne omandas
võluvate, väsitavate kordusteni, mis lõppesid kassahastusega, kui mõistsid, et olid raisanud nende peale väärtuslikema, mis sul oli: aja? Kuid aega ju peab rasikama, mõtles Lillian, arutult, kõigele vaatamata, või muidu oled muinasjututegelane, kes tahtis müüa oma kullatükki nii kallilt, et ei suutnudki ära otsustada, kui kallilt, ja selle otsa suri. Kui üksik oli tegelikult inimene, kui ta kesk elu rõõmsat juubeldamist sellesama eest heitles, ja kuidas kõik ümbritsev painajalikuks viirastuseks muutus, kui sul tuli võidelda viimase hingetõmbe pärast. ,,Kas te ei karda, et võite millestki ilma jääda?" küsis Peystre. Lillian vaatas talle otsa ja vaikis hetke. ,,Millest siis?" küsis ta viimaks. ,,Näiteks mõnest seiklusest. Või üllatusest. Millestki uudsest. Millestki, mida te veel ei tunne." ,,Mul oli see kartus siis, kui ma siia tulin. Ma pelgasin, et jään ilma New Yorgist, Yokohamast,
6 Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Startis 54 kiiruisutajat 20 riigist. Keerutav tuul tegi võistlustingimused raskeks. Kui Antson kaheksandas paaris koos sakslase Günther Traubiga rajale asus, juhtis võistlust 2.12,4-ga maailmarekordiomanik Juhani Järvinen Soomest. Antson. heitles vapralt tuuleiilidega, pidas tempos lõpuni vastu ja sai ajaks 2.10,3. 8 10000m distantsil oli Ants Antsoni tulemuseks 16.08,7 V koht. Grenoble 06.02-18.02.1968 Eestlastest võtsid osa Ants Antson, kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha. Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984
Indrek hakkas koostama põhjalikku eelarvet, et palju neil kuus üle jääb. VIII- Aega oleks saanud lühendada kui kokku hoida. Karin läks hooga kaasa, kuid ei läinud kaua, et tüli lahti oleks. Teenijanna oli pisarais ja Karin ka, sest Karin oli teenijannat raiskajaks sõimanud. Lõppes see sellega, et teenijanna sai palka juurde ja Karin oli kuri ja süüdistas teda tema petmises. IX-Samal ajal kui Karin heitles oma hingeasjadega, tuli Indrekule külla Melesk, kes Indrekuga Mauruse koolis õppinud. Nad tuletasid meelde vanu aegu ja lõpuks palus Melesk varjualust järgmise õhtuni kuna ta oli revolutsionäär. Indrek aitas ta pööningule kuna ei tahtnud Karinile sellest midagi öelda. Ta viis pööningule väikse ahju ja soojemad riided, et külm ei hakkaks. Nad rääkisid enne magama minekut revolutsioonidest ja maailmast, siis Melesk läks magama
kõrvadeni venimas. ,,See on jube." ,,See on elu, mu kallis." ,,Kas tõesti pole kohta, kus ei peaks valama pisaraid kaotades nii omi kui vaenu?" ,,Sul on neist kahju? Ära ole rumal! Kui anda ühelegi vibu, laseks ta sulle hõbetatud noole rinda ja läinud sa oleksidki nad on kõik samasugused." ,,Ei ole." Sora vaatas üllatunult tüdrukut, kelle pilgus kaastunne ükskõiksusega heitles. ,,Ära piina end ka sina oled selline. 'Hävita või ole hävitatud' sa ju tead. Ära nuta enam." Kuid Elisa ei suutnud pisaraid tagasi hoida, sest talle oli meenunud Adelais' häving, mille süüdlane ja põhjustaja ta oli, ning ka nüüd teadis ta, et igaühel neist vapratest küttidest oli kusagil pere, kes neid tagasi ootab. Sora oli tabanud ta mõtte ja hõljus ligemale, asetades käed õrnalt nuuksuva kuju ümber. Vaid nii oskas ta teda lohutada.
noorukieas, tulles 12aastaselt piirilinna meistriks. "Juba lühikese treeningu järel olin Narva linna parim," rääkis Gilde eelmisel kevadel. "Seejärel edestasin ka külas käinud Tallinna mehi. Nad imestasid: kes see käblik neid võidab?" Sõjaväes eesti keele ära õppinud Gilde pidas vastu tööpataljoni katsumused ja tõusis sõja lõppedes N Liidu kiiremate meeste sekka. Ta osales mitmel sotsialismimaade võistlusel ja üliõpilasmängudel. 1948. aasta Londoni olümpia ajal heitles olümpiavõistlust väärinud Gilde N Liidu meistrimedalitele Harkovis. Riigi hooaja viies mees 10,8ga jõudis taas 100 m finaali, kuid võeti seal kahe valestardiga maha. Selle äparduse korvas ta aga samas võidetud liidu meistrikullaga 4 x 100 m teatejooksus. Võidukas ametiühingute koondis kordas 42,2ga üleliidulist rekordit. Gilde edu andis indu kiirjooksjate järelkasvule. Heldur Tüüts, Uno Kiiroja, Heldur Tuulemäe jt kasvasid välja just Gilde tuulest.
jne. Aga seda aega oleks saanud lühendada kui nad hakkaksid kokku hoidma. Sellega läks Karin täie hooga kaasa, kuid ei möödunud palju kui oli kodus põrgu lahti. Teenijanna oli pisarais ja Karin oli pisarais, sest Karin oli teenijat raiskajaks sõimanud. Lõppes sellega et teenijannale pandi natuke palka juurde ja jällegi oli Karin Indreku peale pahane, ja süüdistas teda enda ninapidi vedamises. VIII Samal ajal ku Karin heitles oma hingeasjadega tabas Indrekut üks omaette asi. Nimelt sadas tema juurde sisse üks päev Melesk, kes oli koos Indrekuga Mauruse kooli õppinud. Nad meenutasid natuke vanu aegu ja siis palus Melesk endale varjualust kuni järgmise õhtuni, kuna ta oli revolutsionäär. Indrek aitas ta pööningule, kuna ta ei tahtnud Karinile sellest midagi öelda. Ta tõi Meleskile sinna kokku soojemaid riideid ja väiksema ahjugi , et tal kül ei hakkaks
üksikasjalikkusega. 45 · Armastuse helgemat pool tõusis ka esile Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemalt, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega ,,Pidu katku ajal" ja carpe diem! (Püüa päeva, kasuta hetke). Soovnautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku tunderõhu, kui teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma- eriti tolleaegsete ühiskondalike vapustuste taustal. · Kitsalt subjektiivses laadis ammendasid luuletajad end kiiresti, ajavõõras looming ei saanud kesta kaua.
Nagu noor Suits, nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega. · Armastuse helgemat pool tõusis ka esile Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemalt, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega ,,Pidu katku ajal" ja carpe diem! (Püüa päeva, kasuta hetke). Soovnautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku tunderõhu, kui teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma- eriti tolleaegsete ühiskondalike vapustuste taustal. · Kitsalt subjektiivses laadis ammendasid luuletajad end kiiresti, ajavõõras looming ei saanud kesta kaua
Ja oma ahastava hinge sügavast põhjast palus ta taevast, et ta oma elu võiks lõpetada sel lapikesel, mille läbimõõt igast_küljest võis paar jalga olla, kestku ta elu seal kas või sada aastat. Kord heitis ta pilgu ka alla platsile, kuristiku põhja; kui ta aga pea üles tõstis, olid tal silmalaud kinni ja juuksed püsti. 2 8 9 Oli midagi kohutavat ses kahe inimese vaikimises. Sellal kui ülemdiakon nii jubedal viisil surmaga heitles, nuttis temast paar jalga kõrgemal Quasimodo ja vahtis ainiti Greve'i platsi poole. Nähes, et rabelemine midagi ei aita, vaid tema ainust tugipunkti koguni kõigutab, otsustas ülemdiakon liikumatuks jääda. Vihmaveetoru ümbert kinni hoides hingas ta vaevalt ega julgenud liigatadagi. Ainult vahel tõmbus ta kõht kramplikult kokku nagu unes, kui 488 nähakse.end kukkumas. Ta silmad olid ebaloomulikult pärani, ta kohkunud pilk liikumatu.
annaabi.ee 
