(Kul) 34. Kui enne jüripäeva müristab, on soe kevade ja kasin suvi. (Sa) 35. On käädripäev soe ja päiksepaiste siis otsi kasukat suveks valmis. (Rõu) 36. Jüri jürab metsa koore valla. (Rõu) 37. Jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke. (Iis) 38. Ku säitsmevelistepäävä satas, sissatas veel säitse ööd-päivä. (Plv) 39. Karusepääval läheb tont põesasse. (Plt) 40. Jakobipäävast on külm kibi jões, must mees põesas, raudnael heinas. (Rap v Mär) 41. Olevipäevast tulevad tähed taeva. (Kaa) 42. Laurits ja Pärt näitavad teineteisele hammast. (Tor)
täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Söötade toorrasva sisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%): õlitaimede seemned – päevalilleseemned, rapsiseemned, maapähkliseemned, kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi
ruumiõhus. Siia kuuluvad ka hallitusseened ja nende eosed. Mitmed hallitusseened eritavad toksiine. Tervisele põhjustavad ohtu need seened, mis vajavad kasvuks kõrget õhuniiskust. Praktiliselt kõik hallitusseened tekitavad tervisehäireid, eelkõige allergiat. Ohustatud ametid: · lindude ja loomade talitajad (eriti kanade, tuvide kasvatajad) "linnupidajakops" või ,,farmerikops" Aspergilloos seen esineb tolmus, siseõhus, toiduainetes ja heinas. Nakatumine toimub õhu kaudu. 4. Kasutatud kirjandus: http://www.ti.ee/public/files/bio%20ohutegur%20juhend(1).pdf (Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas) https://www.riigiteataja.ee/akt/71985 (Bioloogilistest ohuteguri test mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV 5.mai 2000.a. määrus nr 144).) 7
Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste Saagikus: Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire. Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti ,,Jõgeva 47" 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%. Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) ,,KAUNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal.
tuleb võimalikult lühendada kuivatamisaega ja võimalusel valida vähem kuivamist nõudev varumisviis. Nii on lahtise heina kogumise koos järelventileerimisega hoidlas otstarbekam kui heina pikema aegsem kuivatamine. Seda eriti vihmastel suvedel. Põuasel heinaajal pole see nii oluline. Heinategemise suurim takistaja on vihm. Kõige kahjulikum on see kuivatamise teisel poolel, kus peale otseste toitainete kadude tekib mikroorganismide elutegevuse tagajärjel heinas ka loomadele mürgiseid ühendeid. Kui mahaniidetud rohtu pole vihma tõttu tõttu võimalik kuivatada, tuleb see kohe koristada siloks ja mitte oodata selle riknemist, sest siis ei saa enam ka korralikku silo. Heina niitmiseks kasutatakse meil latt -ja rootorniidukeid. Kaarutamise eesmärk on kuivatamise kiirendamine. Kaarutamise vajalik sagedus oleneb saagikusest ja ilmadest. Keskpärastes tingimustes piisab ühekordsest kaarutamisest päevas.
Naatrium – vereseerumis, süljes ja mõnedes seedenõredes. Vajalikud närvi- ja lihaskoes; sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. Magneesiumi – luudes. Magneesiumi vaegusel – karjamaakramp. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises; kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos). Magneesiumirikkad: nisukliid, srotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi. 13 Raud – vere hemoglobiini koostises. Rauarikkad on: rohusöödad (hein, rohi, silo, rohukuivised), srotid. Sigadele süstitakse rauda, mitte vaske!! Tsink – kõikides kudedes. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, piim. Seleen – vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni puudusest – valgelihastõbi.
Nad peavad seda saama piimarasva näol. Taimsete söötade toorrasvasisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivaines. Rohkesti on seda aga õlitaimede seemnetes - (päevalille-, 30%, lina-, 37,0, rapsiseemnetes üle 40%), kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit) Kui söödas on vähe vitamiine, on neid vähe ka loomadelt saadavates produktides piimas, munades, koores, võis.
· viimasena pannakse maha kand (pilt 2.94) 99 Pilt 2.93 Pilt 2.94 Kasutatakse metsas, okste korral ja talvel lumes liikudes. Väldi: · liiga pikki samme; · ainult eesoleva ja jalgeesise maastiku jälgimist; · ära lohista jalgu (tõsta need piisavalt kõrgele). KÄPUKIL KÄIMINE RELV KAELAS (PILT 2.95) Kasutatakse: · vaenlase ohu korral; · kui maastik ei paku piisavaltvarjet; · liikumisel kõrges heinas, madalas võsas, pilliroos või madala varje taga. 100 Pilt 2.95 Liikumistehnika: · ollakse neljakäpukil; · relva rihm on kaela tagant läbi pandud; · kaba on käe ja jala vahel; · vintraud on suunatud ülesse. Mida jälgida: · relva rihm õige pikkusega; · pilk suunatud eesolevale maastikule; · kõval pinnasel ei tohiks kaba mööda maad lohiseda. Väldi: · vale pikkusega relvarihma;
- Osjad- võivad põhjustada krampe, mürgisus kuivatusel väheneb - Tulikad- mürktulikas- põhjustavad limaskesta ja neeru põletiku, kuivatatult mõju kaob. - Varsakabi- kevadel niisketel aladel, kerge mürgitus, kõhulahtisus, - Surmaputk- kogu taim on mürgine, eriliselt mürgised seemned, halvatus, haiseb ebameeldivalt, - Koerputk- kasvab raiesmikul, - koerapööri rohi- mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad, Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine, Looma ja karjamaa vahelised suhted Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike rohkem, karjatamine loob uued tingimused, võrreldes rohu niitmisega
Taime osade varisemiseks. Füsioloogilis biokeemilised ja biokeemilised protsessid. Füsioloogilis keemilised protsessid on tingitud rohu ainevahetusest, taimes jätkub hingamine aga varsti saab ülekaalu toitainete lagunemine, Sellist perioodi nimetatakse ka nälja ainevahetuseks, see ekstab kuni rakkudel on turbori taastumise võime. Kähku on vaja,et niiskus langeks 40- 50 %-ni. Biokeemilised protsessid jätkuvad ka väiksema niiskuse sisalduse juures tapetud rakkudes. See kestab kuni heinas on niiskust 18 %. Kadude vähendamiseks on tarvis, et hein kiiresti kuivaks. Hea on kui 5-7 tunni jooksul niiskuse tase langeks 50 %-ni. Kaste ja vihmamärg rohi, kuivab halvasti. Kuivade ilmade puhul on kadude protsent 15- 20 %. Idakitsehernel varisevad lehed halvasti. Heina on kõige lihtsam kuivatada maas, toestel ja ventileeritavatel pindadel. Silo söövad kõik mäletsejalised, soodustab seedeprotsesse, rahuldab vitamiinide vajaduse ja silo sööda väärtus ei
tuleb võimalikult lühendada kuivatamisaega ja võimalusel valida vähem kuivamist nõudev varumisviis. Nii on lahtise heina kogumise koos järelventileerimisega hoidlas otstarbekam kui heina pikema aegsem kuivatamine. Seda eriti vihmastel suvedel. Põuasel heinaajal pole see nii oluline. Heinategemise suurim takistaja on vihm. Kõige kahjulikum on see kuivatamise teisel poolel, kus peale otseste toitainete kadude tekib mikroorganismide elutegevuse tagajärjel heinas ka loomadele mürgiseid ühendeid. Kui mahaniidetud rohtu pole vihma tõttu tõttu võimalik kuivatada, tuleb see kohe koristada siloks ja mitte oodata selle riknemist, sest siis ei saa enam ka korralikku silo. Heina niitmiseks kasutatakse meil latt -ja rootorniidukeid. Kaarutamise eesmärk on kuivatamise kiirendamine. Kaarutamise vajalik sagedus oleneb saagikusest ja ilmadest. Keskpärastes tingimustes piisab ühekordsest kaarutamisest päevas.
K-vitamiin - põhiline funktsioon ilmneb vere hüübimise juures, ta stimuleerib fibrinogeeni üleminekut fibriiniks. 5. A- ja D-vitamiin A-vitamiin: Kuulub retinoidide rühma. Taimsed söödad ei sisalda A-vitamiini. Retinoide hulka kuuluvad ka karotinoidid, millest bioloogilist funktsiooni omab beeta-karotinoid, mis muutub soole mükoosas A-vitamiiniks. Imendub läbi soole seina rasvade koostises. D-vitamiin: on taimsetes söötades vähe, ainsana on seda heinas. D-vitamiini pole ka loomsetes söötades, va kalamaks. Sellest tuleb loomadel alati puudus. D-vitamiin on väga oluline ka närvide töös ja kaltsiumi transportimisel. 6. Süsivesikute seede lihtmaoga loomadel. Süsivesikud mäletsejaliste söödas on tselluloos, hemitselluloos, tärklis, monosahhariidid, disahhariidid Süsivesikute omastamine mäletsejalistel sõltub taimedes olevast ligniinist (mida vanem on taim, seda enam on seal ligniini)
annaabi.ee 
