Nende kahe vahel algab armuafäär, millest kujuneb välja Henry kõlblusetu elufilosoofia matkimine ja imetlemine. Tänu lordile müüb Dorian oma hinge kuradile maha. Ta paneb mõtlema Doriani selles, et maal jääb alati sama ilusaks, kui see oli alguses, kuid noormees ise muutub iga aastaga järjest vanemaks ning koledamaks. Lord Henry mõjutuste tõttu hakkab Dorian elama kohustusteta elu, mida valitsevad meelelised rõõmud ning kunstinauding. Henry soovitab noormehele hedonistlikku maailmavaadet, mis peab tähtsaks vaid ihade ja naudingute nimel pingutamist. Selle maailmavaate tõttu, hakkab Dorian enda elu hoopis hävitama. Teda hakkavad ümbritsema uued austajad ning palju uusi sõpru. Dorian hakkab üha rohkem patustama ning liiderlikku elu elama, ta kasutab mõnuaineid ning hävitab teiste inimeste elusid, kes tema vastu poolehoidu tunnevad. Ühel hetkel mõistab Dorian, et mitte
olla ka sügavamat armastuse definitsiooni tunnetada. Kuid mis ta andis edasi oma tütardele kas nemad kunagi oskavad armastada? Oli ta olnud eeskujuks? Tõenäoliselt ei mõista Anastasie ja Delphine kunagi armastust tõeliselt, sest neid on kasvatatud rahaga, mitte tunnetega. Nende isa ei suutnud neid armastada alguses ning hilisem raha kallamine tütarde eludesse ainult süvendas viimaste materiaalset ning hedonistlikku elukäsitlust. Isa Goriot on nii valusalt tänapäevane, aga õnneks palju sügavam. Tänapäeva isaarmastus on tihti väga sarnane oma ,,produkti" investeeritakse vaid raha, et ta saaks selle eest organiseerida omale ,,õnne ja rõõmu" ning vastutasuks soovitakse armastust. Aga kuidas isad peaksidki teistmoodi käituma, kui säärane elukorraldus oli juba rakenduses kahe sajandi eest. Hanna
Oscar Wilde tõestab oma teoses, et see on võimalik. Autor püstitab lugejatele küsimuse, missugune muutus toimub peategelasega, kas hea või halb? Dorian Gray võis muutuda paremaks inimeseks, aga mitte teistele, vaid iseendale, sest ta elab naudingu nimel ja alati ka saavutab seda. Kuid nagu portree näitab, võib teiste inimeste elu hukkamõistmine iseenda hingele ja südemetunnistusele kahju tuua. Doriani hing hävineb järk-järgult lõbutsevat elu elades. Hedonistlikku naudingut otsides rikub ta ka oma tuttavate mainet ja on mõne surma põhjuseks. Isegi sõber Basil väidab, et Dorian on seotud elude rikkumisega. Halward ütleb talle: ,,Inimest saab hinnata selle järgi, mis mõju ta oma sõpradele avaldab. Teie (Doriani) omad on kaotanud igasuguse aususe, heatahtlikkuse ning rikkumatuse ja sina oled nad selleni viinud." Sibyl tapab ennast, sest Dorian Gray on näidanud talle lõbutsevat elu, peale mida tüdruk ei taha enam näitlemisega tegeleda.
saada toidust sama mõnu, mille saab kõhn inimene väiksemast kõhutäiest. Aga tekibki siin siis küsimusi: ,,Kus on selle oravratta väljapääs?" ja ,,Kas ka ülesööjaid aitaksid näiteks võõrutusravimid?" Kuna morfiin stimuleerib ajuhävitus- süsteemi nagu toit ja kui rotile morfiini süstida, vallandab see ülesöömise. Morfiini ja teised opiaadid jäljendavad kemikaale nagu endorfiinide tegevust, vähendavad ka isu ja sõltuvust heroiinist, kokaiinist ning alkoholist. Hedonistlikku ülesöömist ja narkosõltuvust reguleerivad ühised mehhanismid. Nõnda nagu narkootikumid vallanduvad ajus mõnutunnet tekitavt ajus mõnutunnet tekitavat signaalikandjat dopamiini nõnda teevad seda ka isuäratavad toidud. Teatava geneetilise defekti tõttu on mõnel inimesel vähem dopamiinile (kaitset)e. reageerivaid retseptoreid, mis tähendab, et nad vajavad rohkem dopamiini, mida vallandavad mõnuained, sealhulgas ka sokolaaditort.
pidama juba enne temaga kohtumist, kui kuulis, millise lummusega kunstnik teda kirjeldas. Eriti lihtsaks osutus manipuleerimine just noormehe mõjutatavuse ja ülima siiruse tõttu. Dorian ei mõista tegelikult, mida hedonism enesega kaasa toob. 5) Mida lord Henry Dorianile rõhutab, õpetab? Henry rõhutab Dorianile seda, et tegelikult pole sügavamatel tunnetel tähtsust. Kõik on pinnapealne ja igav ning tüütab kiirelt ära. Omalt poolt soovitab ta noorukile hedonistlikku maailmavaadet, mis peab tähtsaks vaid ihade ja naudingute nimel pingutamist. Eriti rõhutab ta Dorianile aga ilu ja nooruse tähtsust ja selle lühiajalisust, mis noormehe teistsuguseks kujunemist kiirendab. 6) Miks Dorian allub Henry mõjutustele? Näited Dorian allub Henry mõjutustele , sest ta mõistab nooruse lühiajalisust ning tunneb, et oma praeguse maailmavaatega ei saavuta ta elus midagi. Henry rõhutab aga üha enam naudingute ja ihade rahuldamist
eksistentsiaalse kogemuse käsitluse. Need eetilised normid annavad lihtsa raamistiku sellise isikliku väärtussüsteemi kujunemiseks, mis on lõppkokkuvõttes vajalik ka inimese kui liigi säilimiseks. Staatussümboliteks kujunenud materiaalsetele väärtustele suunistatud ja armutus konkurentsiõhkkonnas isiklikule edukusele ning läbilöögivõimele tuginevas ühiskonnas kultiveeritakse noorte hulgas pahatihti aina rohkem tarbijalikku ja hedonistlikku suhtumist maailma. Äärmuseni arendatud individualism, empaatilise tunnetuse kasvav nüristumine ning elamuste jaht iga hinna eest ühest küljest ja turvalisuse puudumine, varakult väljakujunenud (väljakujundatud) toimetulematuse stress, isikliku väärtusetuse tunne teisest küljest need on vaieldamatuteks põhjusteks mitmesuguste sõltuvusprobleemide tekkele. Sõltuvusprobleemid on aga peaaegu sajaprotsendiliselt seotud kõikide sotsiaalse tõrjutuse ilmingutega seda nii
Thales oli ka suur astronoom. Aastal 585 eKr olevat ta ennustanud ette päikesevarjutust Väike-Aasias. Tegelikult ei teadnud ta, mis seal taevas päikesevarjutuse ajal tegelikult toimub, ta lihtsalt lähtus eelmistest päikesevarjutustest. [5, 6, 10] Epikuros (341 271 eKr) 8 Sündis Samose saarel Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Epikuros oli üks peamisi filosoof Hellenistlikul perioodil. Epikuros arendas materialistlikku metafüüsikat, empiristlikku epistemoloogiat ja hedonistlikku eetikat. Ta õpetas, et põhikoostisosadeks maailmas on aatomid, imepisikesed osakesed, mis lendlevad tühjas ruumis, ning ta püüdis selgitada kõiki loomulikke nähtuse aatomitega. Tema arvates polnud jumalatel maailmas mitte mingisugust mõju. Tema püstitas ka mõtte, et kõigel, mis meie elus toimub, on mingi põhjus või selgitus ja et miks see just nii on. [1, 2] Tema arvamus inimhingest Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast
"Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu) "Tähtsusetu naine" (1893) "Ideaalne abikaasa" (1895) "Kui tähtis on olla tõsine" (1895) Dorian Gray portree ,,Dorian Gray portree", mis ilmus 1891. aastal on Oscar Wilde'i ainus trükivalgust näinud romaan. Eesti keeles avaldati romaan esmakordselt 1929. aastal A. H. Tammsaare tõlkes. Romaan pajatab Dorian Gray nimelisest noormehest, kelle ilu inspireerib kunstnik Basil Hallwardi. Tema juures kohtab Dorian kunstniku sõpra hedonistlikku lord Henry Wottonit ja langeb tolle salamürgina mõjuva elufilosoofia kütkeisse. Basil Hallwardi maalitud Dorian Gray portree osutub nii kauniks, et noormees unistab: kui vaid mina võiksin jääda igavesti samasuguseks ning maal vananeda minu ees! Tema soov läheb täide. Ühel dramaatilisel hetkel märkab ta, et ehkki ta ise on endiselt noor ja ingellik, vananeb ometi portree, mille näojoontest paistab tema allakäik. Dorian otsustab maali võõra pilgu eest peita. Nõnda omandab gooti
Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust. See tähendab, et keegi pidi neid säästmise ja kasinusega saavutatud tooteid ka ostma ja neil pidi olema hea põhjus, miks seda teha. Ehk siis tootmine/tarbimine vastandus on siiani kaldu olnud tootmise poole, kuid võiks vaadata ka tarbimist ehk hankimist ja kasutust. Ilmselt tuleb välja (arvestades loengu alguses räägitud reaalsuse sotsiaalset konstruktsiooni) et ka majanduslik väärtus on sotsaalselt konstrueeritud ja
1.1 Rahulolu Kliendi rahuloluks nimetatakse seda, kui ettevõtte poolt pakutud toode või teenus vastab tarbija nõuetele, soovidele ja vajadustele (Helgesen 2006). Ehk enne toote soetamist, on tarbijal oma nõuded, milline see toode peaks olema, et tema vajadused saaksid rahuldatud. Juhul kui toode või teenus ei vasta tarbija vajadustele või soovidele, on tarbija rahulolematu. Inimesed ostavad toote, et rahuldada kas praktilist või hedonistlikku kasu. Praktline kasu väljendub selles, et tarbija saab toodet tema omaduste tõttu ära kasutada. Näiteks inimene ostab omale tööriistakomplekti, et kodus remonti teha. Hedonistlik kasu on rõõm või uhkus vms, mis kaasneb toote omamisest. Näiteks inimene ostab omale teemantsõrmuse, et seda kandes uhkust tunda. Ka rahulolu sõltub sellest, millist kasu klient loodab saada. Näiteks inimene, kes ostis omale
naudingut ja iga valu vältima. Kriteeriumiks on võimalikult kauakestev nauditav seisund. Selle saavutamiseks tuleb arvestada mitte üksnes teo vahetuid, vaid ka kaugemaid tagajärgi. Nii võib täiesti juhtuda, et inimene loobub käeulatuses olevast naudingust selleks, et selle ebameeldivaid tagajärgi vältida, või vastupidi, talub valu, kui ta võib tänu sellele arvestada pikemaajalise nauditava eluga. Et niisugust hedonistlikku kalkulatsiooni teostada on ilmselt vaja omada täpset ettekujutust sellest, milles seisnevad kannatus ja nauding ning kuidas neid nende suuruse alusel võrrelda. Epikurose järgi tuleb nimelt eristada kahte erinevat naudingu liiki: n.n. kineetilisi (liikumisega seotuid) ja “staatilisi”, mis käivad kaasas seisundite, mitte protsessidega. Esimesse rühma arvab Epikuros meeldivad kehalised protsessid nagu söömine ja joomine või tegevused nagu jalutamine ja vestlemine
Inimene kui masin – Hobbes leidis, et inimesi võib vaadelda masinatena, funktsioneerimas suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga. Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes. Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu. Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena. Füüsikaline monist – Väita mittemateriaalse vaimu olemasolu on alusetu. John Locke (1632-1704) Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus. Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu.
nähtused. Miks selline projekt ebaõnnestus? Lõplikult hävitas niisuguse kujutelma ühtsusest II MS koledused, mis kaotas usu metanarratiivide jõusse. Algas mikronarratiivide ajajärk, mis ei pretendeeri mingile legitimeerivale jõule. Need mikronarratiivid on omased väikestele sotsiaalsetele gruppidele või üksik indiviididele ning neid võib kultuuris eksisteerida tohutult. Siin ei esine mingit püüetki ühtsusele ning sellist eklektismi toetab ka meedia, mis propageerib hedonistlikku tarbimiskultuuri. "Le Différend" (riid, lahkheli, lahknevus) ilmunud 1983 aastal. Toob sisse uue terminoloogia. Põhineb Wittgensteini keelemängudel. Kaks mõistet : lausete reziimid - reeglid, mille järgi lauseid ehitatakse ja luuakse, nt. käskimine, küsimine, tunnetus, demonstratsioon jne. diskursuse zanrid - põhineb lausete reziimidel ja on reeglite kogum, mida järgides me
sümboliseerivad kirik, riik ja ühiskond. Vabadusealge on uuenduslik, utoopiline, agressiivne, tulevikku suunatud, idealiseeriv, autoriteeti võib vabalt valida. Vabaduse mänguväljaks on ülikool. Kirjandus ja kunst leevendavad binaarset pinget ning annavad meile lõpliku kogemuse maailmast. Aga kirjanduskriitika, mis on tänapäeval politiseerunud, peaks võtma kirjandusteksti ajaloolise dokumendina. Kirjanduses endas on esteetiline seotud praktilisega. · Kirjandus täidab esiteks hedonistlikku funktsiooni, ta on naudingu allikaks, seda eriti korduvuse pärast (korduvlugemine kui naudingu uus läbielamine). Esteetiline elamus on kahetine: 1) äratundmine, kaasatundmine 2) kunstlikkuse tajumine. Vaid äratundmise tajumine on arhailis-mütoloogiline nauding, teine äärmus on elu totaalne estetiseerimine: O. Wilde Elu matkib kunsti. · Teiseks on kirjandusel informatiivne funktsioon. Reisikirjad, päevikud,
Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta arvesse seda, et samal ajal kerkivat hedonistlikku mentaliteeti, mis nõudis mugavust ja luksust. See tähendab, et keegi pidi neid säästmise ja kasinusega saavutatud tooteid ka ostma ja neil pidi olema hea põhjus, miks seda teha. Ehk siis tootmine/tarbimine vastandus on siiani kaldu olnud tootmise poole, kuid võiks vaadata ka tarbimist ehk hankimist ja kasutust. Ilmselt tuleb välja (arvestades loengu alguses räägitud reaalsuse sotsiaalset konstruktsiooni) et ka majanduslik väärtus on
annaabi.ee 
