Hector Berlioz (1803- 1869) Sisukord : 1.Hectori Berliozi elulugu 2. Tahtsamad teosed 3.Helilooming 4.1.Lõppsõna 4.2 Hectori Berliozi portree 5.Kasutatud informatsioon Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga.
võlgadesse. Kui oli sattunud võlgadesse, jooksis ta majast majja, andes erinevate pillide tunde, et hankida kuskilt sissetulekuid. Õhtuti istus ooperiteatris ning öösel kirjutas noote. 1826.aastal astus konservatooriumisse, et õppida seal Le Suer'i käe all kompositsiooni. Seal sai tea uueks jumalaks C.M. von Weber. 1830. aastal kui toimus Pariisis revolutsioon, siis tänavavõitluse kisa vaheldus Hectori kirjutatud lauluga ,,Iiri laul". Peale seda, sai ta rõõmustava uudise osaliseks. Ta oli saanud 2 konservatooriumi loomingulisele konkursile esitatud kantaadi ,,Sardanapali viimne öö" eest Rooma preemia, mille eest sai ta end 2 aastat Itaalias ja 1 aasta Saksamaal tasuta täiendada, kuid ta pettus Itaalia muusikas valitsevas konservatiivsuses ning tuli enne stipendiumi lõppemist tagasi Pariisi. 1830
Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8
Artemis maksis kätte. Agamemnoni saadikud Achilleuse ees. Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis). Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste laevu, sest nad ei kartnud enam, kuna Achilleus ei võtnud enam sõjast osa. Achilleus on Patroklose sõber. Patroklos palub Achilleust, et too läheks sõtta. Patroklos võtab Achilleuse rüü ja vanim prints Hector tapab ta , arvates, et ta on Achilleus. Hectori ja Andoromache hüvastijätt. Hector jätab oma naisega hüvasti, sest ta arvab, et ta saab surma, sest Achilleus tahab Hectoriga võidelda, kättemaksuks selle eest, et Hector ta sõbra tappis. Hectori surnukeha lohistamine. Priamos läks üksi Achilleuse telki ja palus oma poja surnukeha tagasi. Amatsoonid metsikud naised, kes tapavad mehi (eelistavad naisi) Amatsoonid tulevad mängu peale Hectori surma, et aidata troojalasi. Trooja hobune õnnetusttoov kingitus.
Louis Hector Berloiz Louis Hector Berloiz sündis 11. detsembril 1803. aastal ühes väikeses provintsilinnas Gote Saint- Andre's. Beloizi isa töötas arstina ning oli ka suur kirjanduse austaja. Hectori isa oli pojaga karm ning sundis teda iga päev Aniitk-Rooma poeetide Horatiuse ja Vergiliuse salme. Isa andis endast kõik, et Hectorist ei saaks muusikut. Ta keelas isegi pojal klaverimängu. Poisist pidi isa arvates saama arst. Aastal 1821 alustas õpinguid Beroiz Pariisis, et
Kultuurilood, 30. Sept (vt wikipediast Ilias ja Hector) Kleos (valgus) aupaiste kangelasele, kes on vapralt võidelnud. See on see, mida Hector kartis kaotada. Eleos halastus, hoolimine. Kuulub kangelasele, kellel on solidaarsust oma kaasvõitlejatele, teda seob kirjutamata aukoodeks. Neid kahte on võimatu sõjas kokku viia. Suremise viis on oluline: surra ei tohi põlvili, anudes (kr. k supplikant). Loos: Hectori isa tuleb Achilleuse juurde anuma oma poja keha eest. Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt. Soo kultuuriline ettemääratus pikemaks mõtlemiseks. Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en
lootus , surmaohtu, sest paljud vaenlased tahavad teda tappa. Nii lasi Uther oma poja Merlinil viia kindlasse varjupaika kuni meheikka jõudmiseni .Arthur sai kuningast , kui oli seda tõestanud . Ta tõmbas välja kivist mõõga kus oli kirjas ,et see kes selle mõõga kivist välja tõmbab,on Britannia õigupärane kuningas.Paljud mehed püüdsid ,kuid ainult Arthur suutis seda.Nii sai Arthur teada , et ta polegi õilsa sir Hectori poeg.Nii algasid seilused Britannias. Arthur sai endale Järveemanda käest võimsa mõõga , Excaliburi. Senikaua kui mõõga tupp on Arthuri puusal ei kaota ta tilkagi verd. Kohe algul varastas mõõgatuppe kaks korda Arthurilt tema poolõde Morgana le Fay , tänu kurjale plaanile ja soovis ka teda tappa..Kui Arthur oli vaenlastest vabanenud kosis ta endale naise , leedi Guenevere, kelle kohta Merlin muidu ütles, nende abielu põhjutsab ühel päeval tema ja Logresi hävingu
Kreeklased röövisid Chrysa linna, kust võtsid sõjasaagiks kaasa Apolloni preestri tütre Briseise, keda Agamemnon ei olnud nõus isale rikkaliku lunatasu eest tagasi andma. Sellest tekkis tüli Achilleusega, sest Briseise oli tema orjatar. Agamemnoniga tekkinud tüli pärast keeldub Achilleus sõdimast, see toob hukatust kreeka sõdalastele. Ta saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta, kelle tapab Hektor. Nüüd pöördub Achilleuse viha troojalaste, eelkõige Hectori vastu. Ta lepib kreeklaste ja Agamemnoniga. Ta tapab Hectori. Eepos lõppeb Achilleuse viha raugemisega ja Hectori laiba loovutamisega ning troojalaste leinaga Hectori matustel. ,,Odüsseia" ainestik rahulik, muinasjutuline. Lood Odysseusist, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, trooja hobuse ja vallutamise idee autor. Vägilasel kulub 10 aastat koju jõudmiseks. Eepose tegevus algab jumalate otsusega peale 7a. vangistust nümf Kalypso saarel, Odysseus vabastada ja koju lasta
Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata? Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne ristumine.See on just see,mille Achilleus selgeks peab saama,mida ta mõistma peab. Primosega kohtudes kaob vimm,tuleb asemele lein - siiras ja puhas. Arete - sõjaline hiilgus,mitte kleo ehk aupaiste,arete on tegelikult tegu,osalus,tema parim.Mehe arete välendub tema tegevuses
Cockcroft, Walton. Rutherfordi töökaaslased on öelnud, et enamik teadustöid ning eksperimente, mis tõid läbimurde, algatati Rutherfordi eestvedamisel. Rutherford avaldas ka mitmeid raamatud: "Radioaktiivsus" (1904), "Radioaktiivsed transformatsioonid" (1906), "Aine elektriline struktuur" (1926), "Elementide kunstlik transmutatsioon" (1933), "Uuem alkeemia" (1937). 1914. aastal löödi Rutherford rüütliks ning kaks aastat hiljem pärjati ta Hectori mälestusmedaliga. Silmapaistvamate aumärkide hulka kuulusid veel Rumfordi (1905), Matteucci (1913), Copley Medalid (1922) ja aastal Teenete Orden (1925). Samuti oli Rutherfordil audoktorikraad mitmetest tunnustatud ülikoolidest üle maailma, teiste hulgas Yale'i, Oxfordi, Cambridge'i, Melbourne'i, Glasgow', Liverpooli, Toronto ja Pennsylvania Ülikoolist. 1931. aastal sai ta Nelsoni esimese paruni tiitli. 4
kreeklaste sõjakäigust Trooja linna vastu. Rünnaku ajendiks oli Trooja kuningapoja Parise poolt Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena võrgutamine ja röövimine. Eepose tegevus keskendub Trooja kümneaastase piiramise viimasele aastale ja kreeklaste kangelase Achilleuse ning Agamemnoni tülile. Achilleus, kes tappis kahevõitluses Trooja teise kuningapoja Hectori, langes omakorda Parise noole läbi. Trooja vallutati alles pärast Odysseuse sõjakavalust, vallutades linna puuhobusesse (,,Trooja hobune") peidetud sõdalaste abil. b) Kangelaseepos ,,Odüsseia" kõneleb Trooja sõja kangelase Odüsseuse kümneaastasest tagasiteest kodusele Ithaka saarele. Olles oma käitumisega vihastanud Poseidonit, saatis merejumal rändurite teele igasuguseid takistusi.
ta hakkas andma solfi tunde, esines koorilauljana, kirjutas retsensioone ja muuskiakriitikat. öösiti kirjutas noote, õhtuti istus ooperiteatris. berliozi muusikat prantsusmaal ei võetud väga hästi vastu ,st kõik olid selle suhtes ükskõiksed. kui ta läks andma kontserdeid väljapoole prantsusmaalt, siis ta koges väga head tagasisidet peale kontserdit. hiljem tuli edu ka oma kodumaal umest paarküümmend aastat enne tema surma. ta suri 8.märtsil 1869. hectori ooming peamiselt kirjutas ta muusikat sümfooniaorkestrile, aga ta on kirjutanud ka oopereid. tema kõige kuulsam ooper on "Fausti needmine", ta on kirjutanud ka oratooriume, millest tuntuim on "kristuse lapsepõlv". sümfooniad see on zanr, kust tal on teoseid kõige rohkem., programmilise sümfoonilisemuusika innovaator. ta tõi sümfoonia orkestrisse palju uuendusi. sümfooniorkestrisse tõi ka harfi ja inglissarve. leiutas uued kõlavused vaskpillide,
jumalate poole, kellest Apollon teda aitab, saates laagrile katku. Minnakse oraakli juurde, kes kinnitab, et enne ei saa katkust lahti, kui preestri tütar on vabastatud. Agamemnon sunnib siis Achilleust oma sõjasaagist talle ühte neiut andma, mis käib kangelase au pihta ja seepeale loobub ta sõjas osalemast. Troojalased on edu saavutamas ja pärast pikka palumist lubab ta siiski oma sõbral Patroklosel oma varustusega sõtta minna. Toimub suur võitlus Patroklose ja Parise venna Hectori vahel, mille Hector võidab ja võtab ka varustuse endale. Seepeale tuleb Achilleus sõjategevusse tagasi. Kõigepealt palub ta oma emal lasta Hephaistosel valmistada uue varustuse. Toimub võitlus Achilleuse ja Hectori vahel ning selle lõpu otsustavad jumalad – võitjaks peab jääma Achilleus. Jumalad korraldavad, et Hector üksi väljapoole linnamüüri jääks. Ta põgeneb algul, ja Athena ilmub ta ette Parisena ja julgustab teda Achilleusega võitlema. Hector hukkubki
sissetungijad ära süüa. Odüsseuse plaan kükloop täis joota ning tema silm välja lüüa õnnestub ning saatürid saavad vabadusse. Antiikaeg: Rooma „Troojalannad“ Seneca – Hekuba tütar Andromache üritab varjata oma poega Astyanaxi Odüsseuse eest, kes on tulnud teda tapma, sest ta kardab, et pärija võib hiljem kreeklastele kätte maksta. Saab lõpuks poisi kätte kui ähvardab segi ajada Andromache mehe Hectori püha haua, kuhu poiss on peidetud. Andromache mõistab hukka Odüsseuse süüdistused, mis ta on teinud jumalatele ja prohvetitele . „Aeneis“ – Vergilius Keskaeg „Jumalik komöödia“ – Dante. Odysseus läks uuesti seiklema, jõudis Atlandi ookeani. Seal nägi meres suurt mäge, mis oli sissepääsuks purgatooriumi. Tema laev uppus selle mäe juures. „Ulysses“ Alfred Tennyson – Odysseus läheb taas rändama, tema rännakud ei
Veendunud, et ükski kosilastest ülesandega hakkama ei saa, läks Odysseus õue ja näitas karjustele, kes ta on. Odysseus läks sisse tagasi ja tahtis nüüd ise vibu proovida. Odysseus sai sellega suurepäraselt hakkama ja hakkas siis kosilasi vibunooltega tapma. Lõpuks jättis Odysseus ellu vaid kosilaste lauliku. Penelope tundis Odysseuse ära ja kõik olid õnnelikud. PILET NR 20 AENEASE SEIKLUSED: TROOJAST ITAALIASSE Aeneas (kreeka Aineias) oli Venuse poeg. Ta oli peale Hectori üks kuulsamaid, kes võitles Trooja all. Troojast pääses ta oma ema abiga. Pärast pikki eksirännakuid jõudis Aeneas lõpuks Itaaliasse. Kui Aeneas Trooja alt teele asus, liitusid temaga teisedki troojalased. Kõik tahtsid leida uut elupaika, kui kellelgi polnud aimu, kust seda otsida. Viimaks teatati Aeneasele unenäos, et neile määratud maa asetses kaugel läänes, Itaalias. Aeneas jõudis oma meestega harpüiade juurde, kelle eest nad põgenesid. Järgmises
Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul ( 1416. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaadehumaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.18. saj; võeti üle vormiline pool) "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale"
4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulamkülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena
oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle
annaabi.ee 
