oma ajus piirkonna, mis kutsub esile just neid karakteritunnuseid. Asjaoludest ajendatuna võibki pühak muutuda mephistopheleslikuks olendiks, kuid elus on vähe olnud taolisi olukordi, kus mõni preester kaotab aru. Ta hoiab oma alateadvuse tasandil teatud liiki mentaalseid barjääre, millest üleastumine toob õnnetusi, esialgu ümbritsevaile, hiljem iseendale. Samas on sageli võimatu võita pahelisust puhtaima ja siiraima heatahtlikkusega, kuigi kunagi ei tohi sellest variandist loobuda. Kui isik on korraldanud laastavaid moraalseid ja füüsilisi terroriaktsioone, on naeruväärne vastata talle säravi silmi, et kõik on korras, veendes end, et vahest on tal lihtsalt ebasoodne olukord. Põhjus, miks sügava kurjuse vastu pole ravimiks südamlikkus, seisneb selles, et pahed on ses karakteris kõvasti juurdunud ning ainsama pääseteena on sama (või julmema) relva rakendamine. Tuleb loota, et kurjus kuulub
" Aquino Thomas "Teoloogia summa" Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks. Kõik asjad peavad omama põhjust seega peab ka jumala olemasolul olema põhjus, seega ei saa jumal olla algpõhjuseks. See seab kahtluse alla kogu tema olemasolu. Kõikvõimsa jumala poolt loodu ei või olla ebatäiuslik, sest muidu ei saaks me siin elada, iga väiksemgi pisiasi, mis oleks loodud (ebatäiuslikult) teisiti kui ta on tegelikult loodud, välistaks eluvõimalikkuse planeedil Maa.
oska oma hobust õigesti hoida. Naaber näeb, et on head inimesed ja aitab tihti hobust ravida. Lugu lõpeb aga õnnetult. Hobune on harjunud abi saama ja kui seda ühel ööl ei tule, on ta hommikuks surnud. Naaber soovis ainult head, aga võttis sellega endale suure kohustuse ja vastutuse ning pärast hobuse surma valdas teda suur süütunne. Nõnda on ka elus. Kui harjutakse headusega, siis minnakse seda aina uuesti ja uuesti otsima. Selle kohta käiks ütlus "annad sõrme, võtab käe". Oma heatahtlikkusega teeb inimene abivajajad endast sõltuvaks ning sellest pole enam tagasiteed. Midagi pole öelda, mis oleks võinud sellisel juhul teisiti teha. Headus on väärt omadus, kuid maksab tihti kätte. Omamoodi õpetlik, kentsakas ja müstiline on lugu "Laip metsas". Minu jaoks oli see lugu mõtlematusest. Metsas ringiluusijat tabas kiire hukkamõist. Ilma igasuguse tõenduseta omistati talle suur süü olgugi, et veel toimepanemata kuritöö eest ning
töökindlustus jms, kuid kes keelduvad jagamast selle koormisi liikmemaksude maksmisel jne. Ausa mängu kohustuse heakskiitmine ühises praktikas osalejate poolt peegeldub selles, et nad tunnistavad teiste püüdlusi ja huve, mida püütakse ühises tegevuses ellu viia. Edasi toob autor välja ausameelsena mõistetud õigluse konseptsiooni mõned omadused, võrreldes neid klassikalises utilitarismis. Kontseptsioon sarnastab, õigluse heatahtlikkusega ning viimase omakorda kõige tõhusama institutsioonide korraldusega üldise heaolu edendamise eesmärgil. Õiglus on teatud liiki efektiivsus. Erinevused indiviidide vahel pannakse hariduse ja kasvatuse juhuslikkuse arvele ning neid ei peaks arvesse võtma. See eeldus annab koos kahaneva piirkasulikkuse eeldusega tulemuseks prima facie argumendi võrdsuse kasuks, nt võrdsus sissetulekute jaotumises mis tahes ajaperioodi jooksul, jättes kõrvale kaudsed tagajärjed tulevikule
saj oligi baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks,oma tugevate kohalike eripäradega. Välja oli kujunemas ka iseseisev eesti kultuuriväli. Baltisakslaste vaatepunktist olid kõik tekkivad eestlaste seltsid, ajalehed, laulupeod jne pelk saksa kultuuri peegeldus, kõrgkultuuri matkimine talupoeglikul tasemel, millel puudus iseseisev tähendus ja millesse parimal juhul suhtuti üleoleva heatahtlikkusega. 1838.a asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Klassitsism ja romantism (lk 156) 19.saj I poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus jälgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks ehitiseks sai Trt Ülikooli peahoone, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause. Üldse kujunes
avalikus sõnas kui ametivõimude esindajate, organisatsioonide ja üksikisikute poolt äratas tänutunde ja ja lõi soodsa õhkkonna uue maa ja ta rahva suhtes. Pärast sõdu ja okupatsioone, hirmu ja kannatusi, leiti end sõbralikult ja rahuaegsel maal, kus oli tahet mõista ja aidata. Rannavalve, sõjaväeüksused, politsei, kodukaitse, lotade organisatsioon, Päästearmee, Punane Rist, kogudused jt. organisatsioonid korraldasid põgenike esialgset vastuvõtmist suure energia ja heatahtlikkusega. Muretseti toitu, peavarju, arstiabi, kui seda vajati. Korraldati esialgsed majutuskohad, organiseeriti provisoorsed läbikäigulaagrid, milledele järgnesid karantiinlaagrid. Algas pagulaste esimene elujärk võõral pinnal. Et eestlastest põgenikkond Rootsis moodustas algselt sageli isiklikult üksteisele võõra massi, sest juhus määras nende tee ja võimalused, siis asus laagritesse Rootsi pinnal üsnagi amorfne summ 5
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
4) Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb tema armastus inspireerib meid. See on uskliku täiendav alus olla moraalne, olla tänulik Jumalale, tuua suuremaid ohvreid, et olla meelepärane. FLFI.02.003 Eetika alused 5) Kui on olemas Jumal, kes lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Kui Jumal väärtustab kõiki inimesi võrdselt, siis peaks inimesed suhtuma teistesse võrdse heatahtlikkusega. Religioosne moraal suudab põhjendada, miks ei tohi kohelda osa inimestest paremini kui teisi. 6) Kui Jumal eksisteerib, on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses.
4) Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb – tema armastus inspireerib meid. See on uskliku täiendav alus olla moraalne, olla tänulik Jumalale, tuua suuremaid ohvreid, et olla meelepärane. FLFI.02.003 Eetika alused 5) Kui on olemas Jumal, kes lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Kui Jumal väärtustab kõiki inimesi võrdselt, siis peaks inimesed suhtuma teistesse võrdse heatahtlikkusega. Religioosne moraal suudab põhjendada, miks ei tohi kohelda osa inimestest paremini kui teisi. 6) Kui Jumal eksisteerib, on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses.
ookeanide kontrollimine. Eeldas, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda, ei ekspluateerinud inglased ja hollandlased kolooniaid, vaid ,,kaitsesid" neid Euroopa ja kohalike türannide eest. 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Napoleon taastas Karl Suure keisririigi, lootis luua uut maailma riiki, ühendada Euroopa ühtseks pereks ühtede huvide, kommete ja seadustega. Selles riigis kuulus aga juht roll prantslastele, kes on oma tsiviliseerituse ja heatahtlikkusega eeskujuks ka teistele. Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Vastandati orja ja vaba meest, kelle seisund on erinev. Ori on peremehe meelevalles, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda. Teise meelevallas olek muudab inimsese orjameelsemaks. Rooma ajaloolased Sallustius, Livius ja Tacitus rakendasid vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil. Vabariigis on kodanikud vooruslikud,
Vajas kaubanduse arenguks vaba ühiskonda. Inglased ega hollandlased ei ekspluateerinud, vaid ,,kaitsesid" neid Euroopa ja kohalike türannide eest (ristiusustamine, tootmisvormide kaasajastamine). 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Napoleon taastas Karl Suure keisririigi, lootes luua uut maailmariiki, ühendada Euroopa ühtseks pereks samade huvide, kommete, seadustega. Selle maailmariigi juhtroll pidanuks kuuluma prantslastele, kes on oma tsiviliseerituse ja heatahtlikkusega eeskujuks teistele. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Nikomachose eetika: ei näe ümberkorraldusi ette, vaid annab juhiseid, kuidas peaks käituma, et eesmärke saavutada. Ühiskondlik au peaks langema vooruslikult käituvatele inimestele. Au on tasu loomutäiuse eest, mis omistatakse headele. Head inimesed on need, kes teevad ratsionaalseid valikuid (ehk igaüks). Ükski loomupärane kalduvus pole iseenesest halb
Selle asemel asus Aleksander vallutama Foiniikia rannikulinnu, et jätta pärslaste Vahemere-laevastik ilma sadamatest. Tõsist vastupanu avaldas Tyros. Ranna-äärsel saarel paiknev linn vallutati tormijooksuga pärast ligi aastapikkust piiramist (332. a.). Samal aastal tungis Aleksander Egiptusesse. Egiptlased polnud kunagi leppinud Pärsia ülemvõimuga (pärslased olid maa pika lahkulöömise järel taasalistanud alles 343. a.) ja suhtusid Makedoonia kuningasse ilmse heatahtlikkusega. Aleksander rajas Niiluse delta läänepoolse haru juurde Aleksandria linna ja külastas Amoni (kreekapäraselt Ammoni) oraaklit Liibüa kõrbes, 45 kus preester olevat teda kõnetanud kui Zeusi poega (pai Dios, mis võis olla ka eksitus paidioni noormees asemel). 331. a. tungis Aleksander Mesopotaamiasse. Otsustav lahing vahepeal taas jõude
mõistva, avara ja hooliva, väärtustest lähtuva elu juurde. Kuidas? Klassikaline pedagoogika õpetab, et kasvatuse ülesanne on anda inimlapsele juurde midagi sellist, mida tal sünnipäraselt ei ole. Sündides oleme puhtalt bioloogilised olendid ja alles elu jooksul võime täita oma vaimse tühjuse kultuuriväärtustega. Millistega? Üldinimlike, kõigil aegadel oluliste väärtustega: õiglusega, aususega, heatahtlikkusega, mõõdukusega, meelekindlusega jms. Kui me need väärtused omandame, siis saamegi rääkida olulistest isiksuse omadustest, personaalsusest. Erich Fromm näiteks hoiatab otsesõnu, et meid ähvardab kultuuritraditsiooni katkemise oht, kui me ei anna edasi teatud inimlikke omadusi. Kui järeltulevatele põlvedele jäävad kõnesolevad inimlikud omadused tundmatuks, laguneb ka viie tuhande aastane kultuur, isegi kui teadmised on edasi antud ja edasi arendatud.
annaabi.ee 
