Euroopa keskpanga poolt põhirefiaantseerimisoperatsioonide intressimäärade alandamine Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni
rangetel majanduspoliitilistel tingimustel toetust. Riigid võivad olukorras, kus nende olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. 6 RAHANDUSPOLIITIKA 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Tulud 1) nn heaolumaks - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) 2) Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest.
EL eelarve finantseerimine: Traditsioonilised omavahendid koosnevad ühise kaubanduspoliitika raames III riikidest saadavast tollimaksutulust ning põllumajanduslõivudest. VAT ressurss arvutamise aluseks on nõukogu poolt kehtestatud teoreetiline käibemaksubaas, mis on identne kõikidele riikidele. Kaupade üleminekul lõpptarbijale kehtestatav kaudne maks, analoogne käibemaksule. Kõik ei maksa ühte protsenti, vaid kõik oleneb riigiti, kuid erinevused pole suured. Heaolumaks ehk neljas ressurss põhineb liikmesriikide RKP-l. ülesandeks on katta lünk ülejäänud eelarvetulude laekumise ja eelarvekulude vahel, mistõttu ressursi suurus on aastate lõikes varieeruv. 1,27 % maksimaalselt RKP-st võidakse võtta igalt liikmesriigilt et eelarvet täita. Eelarve põhilised tulud tulevad sealt. EL eelarve kulude struktuur: Eelarve kulud jaotatakse üldiselt kaheks: kohustuslikud, mis tulenevad otseselt EL-i lepinguist või sellega seonduvatest õigusaktidest
ja luua uusi töökohti (investeeringud teadusesse, transpordivõrkudesse, täiend- ja ümberõpe jne) (47%) Loodusvarade tõhus kasutamine põllumajandustoetused (29%) Vabadus, turvalisus, õigus meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku sisserände jm vastu (1%) EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus (6%) Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile (6%) EL eelarve tulud: Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (66%) Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid Muud tulud (4%) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves
20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu tuludeks on: heaolumaks, käibemaks, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud. Euroopa liidu kuludeks on säästev kasv, otsetoetused, maaelu arend, kodakonsus, turvalisus, riikide ja riigialade haldus ja muud kulud. 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves. Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud.
*Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. Euroopa Liidu eelarve tulud ja Tulud: kulud, kui palju on suurimate · nn heaolumaks tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. · Käibemaksul põhinevad omavahendid · Traditsioonilised omavahendid · Muud tulud Kulud: · Säästev kasv · Otsetoetused · Maaelu areng
o o 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise pohimote o on Euroopa volakriisi käigus asutatud ja Luksemburgis registreeritud eraoiguslik aktsiaselts, mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. o Tulud o nn heaolumaks - suurus soltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning loplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) o Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja pollumajandusmaksud. Tollimakse ja pollumajandusmaksu kogutakse kaupade ja pollumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) o Käibemaksul pohinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse
ümberõpe jne) · Loodusvarade tõhus kasutamine põllumajandustoetused · Vabadus, turvalisus, õigus meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku sisserände jm vastu · EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus · Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile Liikmesriikide iga-aastane summa ei tohi ületada 1,24% SKT-st. EL eelarve tulud · Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (2/3 tulust) · Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) · Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid · Muud tulud 21.Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu. Täielikkus-tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses
k on parandustegur, mitme parandusteguri olemasolul tegurid korrutatakse S on maatüki pindala Omandiõiguse maksustamine realiseerub vara omandiõiguse muutumisel (ühekordselt, mitteperioodiliselt) või perioodiliselt. Laialdaselt kasutatakse arenenud riikides maksuvabasid vara väärtuse piire ning mitmeid muid maksuvabastusi. Omandimaksu liike: _ Kinnisvaramaks (real estate tax), _ Maamaks (land value tax, land tax), _ Ehitiste maks (house tax) _ Varamaks (property tax), _ Heaolumaks, varandusmaks (net wealth tax) _ Omandimaks _ Kinkemaks (gift tax), _ Pärandimaks (inheritance tax, estate tax) _ Kinnisasja üleandmise maks _ Hüpoteegi registreerimise maks _ Lepingumaks (deed tax) _ Tempelmaks (stamp tax) _ vms maksuliike sõltuvalt maksuobjektist. Kinnisvaramaksu kehtestamise põhimõtteks on, et ühiskond saaks tagasi oma investeeringud kinnisvara väärtuse tõusu. Kinnisvara perioodiline maksumäär on üldjuhul
Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi); Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanns aga paraneb. 41.Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: nn heaolumaks, käibemaksul põhinevad omavahendid, traditsioonilised omavahendid, muud tulud. Kulud: säästev kasv; otsetoetused; maaelu areng; kodakondsus,vabadus, turvalisus; EL kui ülemaailmne partner; haldus. 42.Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus (tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses), Selgus (tulude ja kulude läbipaistvus), Ühtsus (rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja
põhimõte. ESM – Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodud organisatsioon, kriisilahendusmehhanism, mille omanikud on euroala liikmesriigid. ESM võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. Liikmesriikidepoolne sissemakse 80 mld eurot. Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: Nn heaolumaks (66%) - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) Traditsioonilised omavahendid (15%) - tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja 8
Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika – valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärgid samad, mis rahapoliitikal: • Majanduse üldine kasv (elatustaseme, tootlikkuse suurendamine jne) • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu eelarve tulud koosnevad: • nn heaolumaks [74% EL eelarvest] - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) • Traditsioonilised omavahendid [15% EL eelarvest] - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile)
vajadusel nähakse ette vahendid ka finantssektori rekapitaliseerimiseks. Stabiilsusmehhanismidele laieneb üldine ELi solidaarsuspõhimõte, mis Eesti jaoks tähendab, et saame struktuurivahendite näol olulist toetust meie arengule, samas peame olema valmis ka vastu andma. Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Tulud: Heaolumaks e rahvamajanduse kogutulul põhinevad omavahendid 74% suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus Traditsioonilised omavahendid 15 % tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud Käibemaksul põhinevad omavahendid 1112% liikmesriigid maksavad omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist
annaabi.ee 
