Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas
Ta tunneb end hästi nii metsas, stepis, kui kõrbes, tasandikul või ka mägedes. Näiteks TjanŠanis võib ta elutseda 3, Tiibetis kaa 4,2 km kõrgusel. Üldiselt on kassikakk levinud terves Euraasias, erinedes oma levilas veidi suuruse ja värvuse poolest. Kassikakk eelistab pesitseda erinevates õõnsustes. Meie alal sigib ta märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kurnas on tavaliselt 23, harvem ka 4 või 5 muna. Haudeaeg on ligi 35 päeva. Koorudes on pojad heledad, peaaegu valged, erinedes vanalindudest märgatavalt. Pesast väljudes ronimisikka jõudes on poeg umbes 5nädalane. Üldiselt on kassikakk oma populatsiooni suhtes heas seisus, praeguse seisuga on Eestis 5090 haudepaari. Et nende arvukus säiliks, on nad siiski võetud looduskaitse alla.
ei hakkaks mööblit, tapeeti jms lõhkuma. Kindlasti ei ole nad ainult puurilinnud, kuigi puur on vajalik, et linnul oleks koht, kuhu minna sööma, magama ja teinekord lihtsalt rahunema. Puur peab olema võimalikult suur: kõrgus 100-150 cm, sügavus-laius 60 x 100 cm. Vangistuses elavad amatsoonpapagoid 40-80 aastaseks, vanim teadaolev elas 112 a. Suguküpseks saavad nad 3-5 eluaastal ja emalinnud on võimelised poegima ligikaudu 35 või enamgi eluaastani. Nad munevad tavaliselt 3-4 muna, haudeaeg kestab 26 päeva. Pojad on iseseisvad 86 päeva vanuses. Amatsoonpapagoi on vastuvõtlik A vitamiini puudusele, mistõttu tuleks talle anda enam A vitamiini sisaldavaid köögivilju.Amatsoonpapagoide Ohud võivad olla inimtegevus,mille tõttu on ka papagoid värvilised.Kuna kui nad on värvilised siis nad kaitsevad ennast selle abil.Kui välismaal on väga värviline loodus On ka papagoid sellist värvi.Amatsioonpapagoid on rohekates toonides ja teda võib leida dzunglites või lehemetsates.
Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas. Klassifikatsioon: Selts:pingviinilised sugukond:pingviinlased Pikkus ja Kaal: Ta on keskmiselt 1,2m pikk ja kaalub 20-40 kg. Eluiga: Keiserpingviin elab umbes 20 aastat. Sigimine: Suguküpsus:3-6 aasta vanuselt. Paaritumine:Märts-Detsember. Kurn:1 valge muna. Haudeaeg: Isalind haub muna 2 kuud, hoides seda jalgade vahel ja kattes külma eest nahavoldiga. Koorunud poega hoiavad mõlemad vanalinnud.Poeg saab iseseisvaks 2-3 kuu vanuselt Eluviis:Toitumine:ta sööb kalu, kalmaare ja koorikloomi Vaenlased(ja ohud):Keiserpingviinil on vähevaenlasi, üks nendest on merileopard, kuid pingviin jõuab tema eest vaevata põgenema. Seltsingulisus: Ta elab jääpangal tuhandetest isenditestkoosnevas koloonias;kui pojad on koorunud, kogutakse nad
Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
tugevamate veetaimede jne.) külge, jäädes vette hõljuma. Sel kombel saab ahven sugu jätkata ka niisugustes mudase põhjaga soojärvedes, kus teistel kaladel puuduvad kudemistingimused. Ahvenat aitavad levitada ka veelinnud, viies oma jalgade külge takerdunud marjalindid teistest veekogudest täiesti eraldatud umbjärvekestesse ja tiikidesse. Absoluutne viljakus tavaliselt 10 000-120 000 marjatera, suhteline viljakus 150-200 marjatera. Haudeaeg reeglina 2-3 nädalat, kooruvad 5-7 mm pikkused vastsed hästi arenenud, väikese rebukotiga,kes vajavad vaid paaripäevast kosumisaega põhjas, siis kogunevad parvedesse ja asuvad toitu otsima. Ahven kasvab meie teiste kaladega võrreldes aeglasevõitu: aastased ahvenad on enamasti 6-7 cm pikkused ja 2-3 g raskused, kolmeaastased 14-15 cm ja 28-37 g, viieaastased 19-20 cm ja 80-110 g, seitsmeaastased 24-26 cm ja 170-240 g, kümneaastased 31-33 cm ja 405-510g
aastaks valida uue koha, kui eelmine aasta. Suguküpseks saavad raipekotkad 5-dal eluaastal. Elukaaslast otsitakse korra ja kogu eluks, kellega siis sigitakse edaspidi korra aastas. Pesa ehitatakse samuti koos. Olenevalt nende elukohast võib paljunemise aeg erineda, kuid munemise periood jääb tavaliselt märtsi ja mai kuu kanti. Raipekotkal on tavaliselt kaks muna, munad on valged ja pruunide täppidega ja üks muna kaalub ligi 100 grammi. Haudeaeg jääb 39- 45 päeva pikkuseks. Poegadele süüa toovad mõlemad vanalinnud, saak tuuakse kas siis noka vahel või hiljem välja oksendades. Pojad lennuvõimestuvad 71-85 päevaselt. Raipekotkas on karnivoor ehk loomtoiduline. Peamiseks toiduks on küll raiped ja korjused, kuid söövad ka linnumune, putukaid, väiksemaid loomi, närlisi, sisalikke. Pesades asuvad munad on kõige suuremas ohus just raipekotkaste poolt, kuna nad oskavad kiviga mune katki teha. Suurim vaenlane inimene
Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Taastav ehk reproduktiivne mõtlemine on siis kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse eelnevaid kogemusi.Kui aga üritatakse leida uusi teid siis loova ehk produktiivse mõtlemisega. Hästidefineeritud probleem- kui probleemile on kindlat lahendust kerge leida. Kuid vahest võib lahendusvariante olla palju ja nende hulgas ühtki head, siis on tegu halvastidefineeritud probleem. Inkubatsiooni etapp e. haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine.Teine etapp on illuminatsiooni etapp, inimestel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige vastus käes. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk vertifikatsioon. Loovus väljendab eelkõige loova mõtlemise võimet luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuse jaoks vajalikud tingimused. *Loovust soodustab selline atmosfäär, mills inimene tajub teatud pinget. *Loovisik peab antud valdkonda hästi teadma
kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava ehk reproduktiivse mõtlemisega, kui aga üritatakse leida uusi teid, siis loova ehk produktiivse mõtlemisega. Probleemi lahendamisel eristatakse teatavaid etappe: Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Kui probleemi olemus on selge, algab inkubatsiooni etapp, nö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Järgneb illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on selline lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus, ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on lihtne kontrollida. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st
kui pesitsemiseks. Toitub limustest, putukatest, e kaladest, konnadest ja pisinärilistest, ka rohust, lmas tase pilliroost jm taimedest. Elab alalistes paarides. Neljas tase Pilliroost ja rohust pesa ehitavad paarilised kuni 50 Viies tase cm sügavusse vette. Aprillis-mais muneb emalind 2 muna. Haudeaeg kestab 2934 päeva. Poegi kasvatavad mõlemad vanemad. Suguküpsus saabub 34-aastaselt. Hääbumise põhjuseks on märgalade kadumine seoses põllumajanduse, tööstuse jm inimtegevuse pealetungiga. Sasaanid ehk karpkalad - nishikigoi Karpkalad elutsesid esialgselt, Jaapanis,
Vajab 20 cm kõrgust või kõrgemat heina, et jääda nähtamatuks. Hallpea-rähn e. Hallrähn · Eluviis. Lind püüab ennast varjata ja eriti sageli silma alla ei satu. Linnu leiab üles alles siis, kui ta lendu tõuseb. Kergem on lindu otsida häälitsuste järgi. · Pereelu. Pesa uuristavad linnud ise lehtpuutüvesse, eelistades pehmema puiduga haaba või remmelgat. Pesa vooderdatakse puulaastudega. Pesas 5-10 muna. Haudeaeg 15-17 päeva. Mõlemad vanemad toidavad poegi väljaöögitud toiduga. Pojad annavad pesas valjuhäälselt märku tühjast kõhust, reetes sellega pesa asukohta. · Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 5,5 aastat. · Toidulaud. Meelistoit on sipelgad, kuid sööb ka puidus elutsevaid selgrootuid ning putukaid ja nende vastseid. · Vaenlased. Peamisteks vaenlasteks on väikekiskjad. · Arvukus. Eestis elab 2000-3000 paari, Euroopas 360.000-640.000. · Iseärasused
kuusel ja sanglepal. Pesa läbimõõt on umbes 1 m, kuid aastatega võib nii selle diameeter kui ka kõrgus kasvada. Pesa vooderdatakse varakevadel samblaga ja ääristatakse peamiselt raagus lehtpuu okstega. (10) Suguküpsuse saavutavad must-toonekured kolmeaastaselt. Vanim teadaolev must- toonekurg on looduses elanud 18-aastaseks, loomaaias aga koguni 30-aastaseks. Paari moodustumisel muneb emaslind 25 muna (2). Haudeaeg on 3038 päeva algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pojad tavaliselt ei ole ühevanused. Hauvad mõlemad vanalinnud, emalind ligi 60% ajast ja vähemalt üks vanalind on haudumise ajal alati pesa juures. ( Pärast poegade koorumist valvab üks vanalind alati pesa juures, et kaitsta neid röövloomade ja ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (2). Pojad saavad lennuvõimelisteks 6872 päeva vanuselt (5). Järglaste sirgudes ja vajaduste suurenedes peavad hakkama toitu tooma mõlemad
oktoobris. Lääne- Palearktilise regiooni kotkad käivad talvitumas põhiliselt Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ja ka üksikud lendavad ka Lõuna- ja Lääne-Euroopasse. Eesti suur- konnakotkaid on jälgitud satelliit-telemeetriliselt ning selle tulemusel on teada saadus , et Eesti konnakotkad on talvitunud Lääne-Balkanil, Türgis, Hispaanias ja ka Poolas ning Tšehhis. Aprilli teises pooles munetud täiskurnas on enamjaolt kaks muna. Haudeaeg on 42-44 päeva. 60-65 päeva vanuselt, mis on juuli viimastel või augusti esimestel päevadel, saavad pojad lennuvõimelisteks, lennuvõimestumise aega on mõõdetud kahel korral. Peasast koorub küll kaks poega, siis jääb sageli vaid tugevam neist elama. Varasemalt pole teada pesitsmisiga, kuid reeglina ei pesitseta varem kui 4-aastaselt , kui omandatakse vanalinnu sulestik. Eesti suur-konnakotkal, Tõnnil, kel on GPS saatja, ei hakanud 4- aastaselt pesitsema
Probleemi lahendamises eristatakse teatavaid etappe või järke: · Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Vahel on probleem väga selge ja kindlat lahendust kerge leida. Sellisel juhul on tegemist hästidefineeritud probleemiga. Kuid halvastidefineeritud probleemide korral tehakse valik kõige realistlikuma variandi kasuks. · Inkubatsiooni etapp algab siis kui probleemi olemus on selge, n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka füüsilise tegevuse ja magamise ajal. · Illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus. Ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. · Verifikatsioon e lahenduse kontrollimine. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigust
Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi (Wallas, 1980): 1. ettevalmistav etapp õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvasti defineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon (IB) n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. IB võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus. Unenägemine pole ka imevahend, inimene ei näe unes lahendusi, mis ei vasta tema vaimsele tasemele. Vaid tippteadlased suudavad unenägudes teha avastusi, muusikud luua muusikat
eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi: 1. ettevalmistav etapp - õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida - hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvastidefineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon - haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Inkubatsioon võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus. Unenägemine pole ka imevahend, inimene ei näe unes lahendusi, mis ei vasta tema vaimsele tasemele. Vaid tippteadlased suudavad unenägudes teha avastusi, muusikud luua muusikat
annaabi.ee 
