kujutised inimeste igapäevasest tööst ja tegemistest. Piltidel oli kaupmehi, kes müütasid pärleid, lõhnaõlisid, hirsitangu, kullasseppi painutamas kulda sõrmuseks, kirjutajaid papüüruserull käes ja pilliroost sulg kõrva taga, klaasipuhujaid. Neid vaadeldes saab igaüks kujutluse tolleaegsest ühiskonnast. Kuid on ka suur hulk teisi jooniseid, mille mõte ja tähendus ei ole meile küllalt selged. Pikkades ridades on Egiptuse mälestussammastel ja hauakividel piltmärke: madudest, öökullidest, raudkullidest, hanedest, linnupeaga loomadest, lõvidest, lootusõitest, kätest, jalgadest, inimestest kükkasendis, püsti, ülestõstetud käega, siis sitikatest, palmilehtedest jm. Nende hulgas leidub ka kõikvõimalikke geomeetrilisi kujutisi: ruute, kolmnurke, ringe, sirgeid ja looklevaid joonekesi, sirglõike jne. Nii eraldati pildid üksikpiltideks, millest tekkisid märgid, neist said kindla
Asustati näiteks Island ja Põhjamere saared ning käidi isegi Ameerikas. Tänu rändamisele olid viikingid ka head kaupmehed, sest kohtuti paljude rahvastega ja mõndadega vahetati kaupu rüüstamise asemel. Lisaks sellele olid nad ka väga osavad käsitöölised. Nad on valmistanud ksuneid peente kaunistustega ehteid ja efektiivseid relvi. Oma panuse on viikingid andnud ka kultuuri arengusse. Neil oli oma kiri ruunikiri, mida kasutati põhiliselt hauakividel. Viikingid jutustasid ja kirjutasid ka muistendeid, kangelaslugusid ja müüte. Ka tänapäeval ei ole viikingite kultuur unustatud. Näiteks sai viikingite pärimustest inspiratsiooni ,,Sõrmuste Isanda" autor J.R.R Tolkien. Viikingid on teinud palju kuritegusid, kuid neil oli ka palju häid omadusi. Kindlasti on nad mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist. Kokkuvõtteks võib öelda , et viikingid olid natuke mõlemat, Nii loojad kui ka hävitajad.
Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel Bastionid Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid. Maamiilits Põhjasõja ajal kohalikest moodustatud üksused Johan Skytte Asus Gustav II Adolfi käsul Liivimaad rootsistama, oli olnud tema õpetaja ja Uppsala kooli kantsler, tema eestvedamisel loodi Tartu ülikool Karl XI Rootsi kuningas, troonile sai 4-ja aastaselt, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Viis
kirjandus: parteide ja muude huvigruppide lendlehed, valimisloosungid ja -platvormid, propaganda jmt · Vaimulik kirjandus (usuline kirjandus) ja liturgiline kirjandus (liturgilised tekstid) on kasutamiseks religioosses praktikas, misjonitöös, liturgias (jumalateenistustel) jm. Vaimuliku kirjanduse hulka kuuluvad näiteks pühakute elulood, "vagajutud", "äratuskirjandus", palvetekstid, ülistused, laulud, pühakirjad jm. · Epitaafid on raidkirjad hauakividel või ka muud tekstid monumentidel, hoonetel jm. säilitamaks inimese mälestust või sündmuse tähtsust. Mõnikord liigitatakse epitaafilise kirjanduse hulka ka graffiti, "peldikuseina kirjandus" jmt. · Muusika literatuur ehk noodikirjandus on heliteoste säilitamiseks ja taasesitamiseks tehtud üleskirjutised noodikirjas. Ajaliselt ja ruumiliselt Erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades on kirjutatud erinevat laadi kirjandust. See
Inimeste maailma ümber oli maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu, nende maailma kohal elasid aga jumalad, kelle riigist viis vikerkaar otse allmaailma. Maailm pidi hävima ragnarökis, ehk hea ja kurja võitluses, selles hukuvad inimesed ja jumalad. Jumalad Odin oli sõjameeste jumal. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. (Loki oli hiid, kes kehastas kurjust) Ruunid Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis on meieni jõudnud hauakividel, mälestuskividel ja relvadel. Ladinatähestik lükkas ruunid käibelt. Need olid ka jõuduandvad asjad. Ruunid pidid ära hoidma ka hauarüüstamisi. Need ei olnud ainult tähemärgid, vaid ka väga pühad asjad. Saagad suuliselt edasiantavad pärimuslood. Need sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest, aga ka reaalselt toimunud sündmusi, kus tõde ja väljamõeldis siiski põimunud olid. Siiski on need tähtsa arheoloogilise väärtusega ( ,,Vanem Edda", ,,Noorem Edda") Bütsants
sellest inimesest, kellele see on püstitatud. Selline graveering on tehtud kunstniku kätega ning 32 Jonuks, Tõnno. Kalme ja kultusplats. Artikkel VTK raamatust [WWW] http://folklore.ee/seminar/kaliff.html , viimati vaadatud 24.10.2008 26 iga käsitöö on juba iseenesest elav ja unikaalne. Kunstnik jätab töösse osakese endast, oma emotsioonid. Standardsetel hauakividel on liivapritsiga välja kirjutatud ees- ja perekonnanimi, eluaastad ja kaunistuseks samuti masinaga välja lõigatud standardne joonistus nt kuuse või kase oks (Lisa II: pilt 1). Üldjuhul eristub vene rahvusest kliendi valik eesti rahvusest kliendi omast. Tuleb märkida, et eestlased eelistavad sagedamini hauakive, kuhu on kirjutatud ainult nimi ja eluaaastad ning joonistuseks talu, maastikumotiivid või lihtsalt kogu sümboolika välja jätta ja märgistada
Kui isa oli sündinud poja voi tütre kätele tostnud sai lapsest hetkega pere täieõiguslik liige. Talle pandi nimi. See oli pidulik päev ja sel puhul kogunesid sugulased õnnitlustega. Roomlased ei teinud erilist vahet tütre ja poja sünni vahel. Mõlemate üle rõõmustati. Lapsepõlve kujutati tavaliselt süütu rõõmsameelse olemisena, rooma autorid on kirjeldanud ka laste mänge, mis olid tollal populaarsed. Need olid mitmesugused pallimäng ja osavus- või äraarvamismängud. Laste hauakividel on kirjad, mis peegeldavad vanemate armastust ja suhtumist lapsepõlve. Vanad roomlased pidasid ka õigeks, et last toidab ema, mitte ämm, kuigi vabariigi lõpus muutusid ämmad tavaliseks. Poisile määrati varakult meeshoidja, kes mängis lapsega, karastas teda, jälgis tema käitumist, parandas, kutsus korrale ja, kui vaja, ka karistas. Õed- vennad mängisid ja kasvasid esimesed seitse aastat koos. Mängud ja mänguasjad olid neil sarnased meieaegsete laste mänguasjade ja mängudega.
liige. Talle pandi nimi. See oli pidulik päev ja sel puhul kogunesid sugulased õnnitlustega. Roomlased ei teinud erilist vahet tütre ja poja sünni vahel. Mõlemate üle rõõmustati. Lapsepõlve kujutati kujutatti tavaliselt süütu rõõmsameelne olemisena, rooma autorid on kirjeldanud ka laste mänge, mis olid tollal populaarsed. Need olid mitmesugused pallimäng ja osavus- või äraarvamismängud. Laste hauakividel on kirjad, mis peegeldavad vanemate armastust ja suhtumist lapsepõlve. Vanad roomlased pidasid ka õigeks, et last toidab ema, mitte ämm, kuigi vabariigi lõpus muutusid ammed tavaliseks. Poisile määrati varakult meeshoidja, kes mängis lapsega, karastas teda, jälgis tema käitumist, parandas, kutsus korrale ja, kui vaja, ka karistas. Õed- vennad mängisid ja kasvasid esimesed seitse aastat koos. Mängud ja mänguasjad olid neil sarnased meieaegsete laste mänguasjade ja mängudega
karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. 23. Vulgaarladina keele (VL) mõiste Erinevate ladina keele vormid läbi aja, kõikvõimalikud normists kalduvad variandid, kõneldav keel. 24. VL otsesed allikad: epigraafilised allikad ja kirjanduslikud allikad Epigraafilised allikad (raidkirjad, pealiskirjad hoonetel, esemetel, hauakividel- epitaafid) -säilinud originaalis Kirjutamiskoha ja aja kindlaks tegemine suhteliselt lihtne. 19.saj lõpp Theodor Mommsen „Corpus inserjpitorum latinorum“ 16 köidet. Kirjanduslikud allikad (kõik allikad mis on säilinud käsikirja või raamatu kujul) -ilukirjandus ja kirjavahetus -teoloogilised teosed (piiblitõlked 4.saj püha Hieronymus, kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutustused, palverändurite kirjeldused) 25. VL kirjanduslike allikate tüübid
nii loom- kui inimohvritega. Iga 9 aasta tagant korraldati Uppsala pühamus ohvritalitus, mille käigus ohverdati 72 isaslooma ja 9 meest, seejärel riputati nad pühasse hiide. Inimohvreid tehti ka ülikute matustel, näiteks pandi kaasa orjad, kes lubasid isandale surma järgneda. RUUNID o Ruunikiri võeti kasutusele 3 sajandil Taanis, kust levis edasi Skandinaaviasse. Algselt 24 märki, hiljem 16. Kasutati hauakividel, mälestus- ehk ruunikividel, relvadel. Ruunidel usuti olevat ka jõudu andvad omadused: jõuruunid ehk loitsud ja saladused. Keskajal tõrjus ladinatähestik ruunikirja välja. Rootsist 11 sajandil leitud ruunikividelt on leitud märkmeid Eestimaa kohta. SAAGAD JA KANGELASEEPIKA o Pärimusi anti edasi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Üles hakati neid märkima 12 sajandil, peale ladinatähestiku kasutuselevõtmist
Koolid hakkavad ära kaduma, mõned Iirimaal säilivad Samuti ei osata teha kiviehitisi, sest ei osata teha lubimörti, Iirimaal tehakse, seal Bütsantsi meistrid Ehitised taas enamasti puust Skulptuuris kaovad ning tehakse enamasti reljeefe Ravennas Theoderichi mausoleum, kus on siis kivist välja raiutud kuppel, sest ei osatud enam kupleid laduda Iirlastel pühalinn Glendalough püha kevini kirik Reljeefid kohmakad ja enamasti hauakividel, kujutatakse viimsepäevakohut Levinud ka rõngasristid Areneb miniatuurmaalikunst (Iirimaal, Inglismaal), Lindisfarne evangeelium ja Book of kells. Väga tähtsad olid siis kloostrid ja lossikabelid, külakirikud
sermo urbanus (linna keel), eruditus (haritlaste), perpolitus (viimistletud), viri eloquentis oratio (kõneosava in keel); sermo usualis (kõnekeel), cotidianus (igapäeva), vulgaris (rahvakeel), proletarius (lihtkeel), inconditus (kohmakas), plebeius (rahvekeel), rusticus (maarahvakeel) Vulgaarladina keele otsesed allikad: 1. Epigraafilised allikad- pealis-ja raidkirjad esemetel, hoonetel, hauakividel. Kirjutamise aega ja kohta on lihtne kindlaks teha, säilinud originaalis. Kirjutatud tavaliselt esemete autorite poolt nt käsitööliste poolt, seega keelelised kõrvalekalded. Theodor Mommsen Corpus inscriptionum latinarum (100 000 epigraafi 3. saj. e. Kr. 4. saj. p. Kr.)- 16 köidet 2. Kirjanduslikud allikad- säilinud käsirkija või raamatu kujul a) Ilukirjandus, kirjavahetus Plautus, Terentius (3. 2. saj. e. Kr.)- komöödiad, tegelased lihtrahva hulgast
Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm. Kriipsuta ruunimärgid on järjekordne lihtsustamine ja seda tähestikku nimetatakse ka viikingiajastu kiirkirjaks või stenograafiaks. Kuusteist ruunimärki ei olnud piisav kõikide kasutuses olnud häälikute tähistamiseks ja seepärast pidid mõned märgid mitme hääliku eest seisma. Viikingite ruune on leitud graffitina puust siltidelt, mida kasutasid kaupmehed, või relvadel ja hauakividel. Ruunide nurgeline kuju teeb nende kivisse graveerimise lihtsamaks. Norra legendi järgi oli Odin see, kes sai läbi eneseohverduse ruunidest teada. Havamal (üks Luulelise Edda luuletus) kirjeldab Odini leidu: ,,Ma tean, et rippusin tuulisel puul / tervelt üheksa ööd, / odaga haavatud ja Odinile antuna, / iseendalt iseendale, / sellel puul, mille kohta ei tea keegi, kust ta juured tulevad / Nad ei andnud mulle leiba ega juua sarve seest, /
Ühine oli ka neil kultuur usund mütoloogia matmis kombed õiguslik korraldus jne. Oli neil olemas kolm ühiskonna kihti ülikud vabad talupojad ja orjad. Riikluse alghet tekkisid 9saj alg taanlastel ja saj lõpul norras ja 11saj rootsis. (seoses ristiusu levikuga). Konung- pealik bond-taluperemees ting- rahvakoosolek. Kiri ja kirjandus. Ainsaks kirjaks kuni 11saj oli maagiliste tähendustega muinasgermaani märgid ehk ruunid. (run-saladus) teada on ligi 4000 kirjutist peamised on olemas hauakividel. Runi tähestikku nim futhark. Kirjutatti paremalt vasakule või edasi tagasi. Tekstid on seotud salapäraga. Kasutatti neid ka ennustamisel ja ka ohverdamisel. Mõju oli tugevam kui olid verega punaseks värvitud. Igapäevased asjad ja kokkulepped tuli meelde jättad. Kuni 11saj võeti kasutusele ladina tähestik. Kirjandus teoseid nim saagadeks. Kuni 12saj anti neid edasi suuliselt. Tuntuim on islandi saaga(vanem edda ). Usund lk43-44 Laevad Kerged ja kiired
annaabi.ee 
