2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.Tõmmata Pead õla suunas üle pealae asetatud käe abil vasakul ja paremal . hoida 30 sek. 2.Küünarvarrest kõverdatud kätt suruda taha.Mõlemad käed hoida 30 sek. 3.Seista väikeses harkseisus , üksi käsi ülal teine puusas.Painutada vöökohast kere aeglaselt kõrvale.Püsida piirasendis. hoida 30 sek. 4.Kumerkükis,käed kõverdatud põlvede taga,suruda selga üles. hoida 2*15 sek. 5.Harktoengus suruda jalgu kõrvale , seejärel parema käega haarata vasakust jalast Ja vastupidi. Seejärel käte abil ronida/venitada ette . ühe korra läbi teha . hoida 15 sek. 6.Seistes suruda varbaid istmiku vastu, käe abil
siis viskeks. Palling (serv) Pallingu löömiseks on erinevaid võimalusi: 1. alt või ülevalt; 2. eest või küljelt; 3. hüppelt või maast; 4. vindiga või planeerivalt. See on ainus element võrkpallis, mille mängija sooritab üksi. Tema tegevus ei sõltu vastaste ega võistkonnakaaslaste eelnevatest pallipuudetest. Kui algajatel on eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna, siis edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Alt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all. Vaade on suunatud pallile. Mängija viskab vasaku käega palli ette-üles umbes 30 cm kõrgusele. Samal ajal kandub keharaskus tagapool asetsevale jalale ja sirge löögikäsi liigub taha. Seejärel kandub keharaskus ees olevale jalale, jalad sirutuvad, löögikäsi liigub ette ja tabab palli ees-all
Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline.Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist. Võrkpalluri põhiasendis seisab mängija õlgade laiuselt harkseisus põlvedest kõverdatud, labajalad on paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja viidud päkkadele, käed on küünarliigesest kõverdatud vöö kõrgusel, ülakeha ette kallutatud ja vaade otse. Võrkpallisöödud võib jagada neljaks - ülalt- , alt-, ründesööt ja sööt laskumisega. Sööta võib ühe ja kahe käega, ette - ja seljataha. Kui suur on võrkpalli mänguväljaku suurus? Kui kaugel asub ründejoon keskjoonest
paneme puusa." ,,Teeme kükkkõndi ümber palli, kui oled kaks Kõnnivad kükitades ümber palli ja sirutavad. Jõuharjutus jalgadele. ringi ära teinud siis siruta" ,,Paneme palli veerema ja jookseme ümber Veeretavad palli ja jooksevad. palli." Kiidab lapsi. ,,Võtame harkseisu, pall on ees. Teeme On harkseisus ja teevad kerepöördeid. Jõuharjutus kerele. kerepöörded ühele poole ja siis teisele poole." ,,Läheme selili, käed on all kõrval, jalad Lähevad selili, tõstavad puusad ja veeretavad palli. Harjutus seljale. kõverdame. Nüüd veeretame palli tõstetud Kellel pall ära kaob käib palli tagasi toomas. Osad puusade alt." Näitab ette, abistab. kutsuvad õpetajat appi. Kiidab lapsi.
kliistreid. *Värske lume puhul võib tarvitada Start Terva pidamismäärdeid. *Vana kristalse lumega kasuta Starti sünteetilisi määrdeid. *Pidamismääret tuleb suusale kanda ühtlase kihina ja siis korgiga tasandada. *Seejärel peavad suusad jahtuma välistemperatuurini.anna lõpuks suusapõhjale üks kiht Start Hardeneri, mis takistab parafiini kiiret kulumist. 7. Sahkpidurudus ja poolsahkpidurdus. Kirjelda! Sahkpidurdus. Jalad on laias harkseisus, pöiad pööratud sissepoole ning sääred kallutatud ette. Jälgida, et suusaninad on kohakuti ja veidi lahus. Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti
Mängija peab pidevalt valmis olema lühikese aja jooksul eri suundadesse startima. Võrkpallur peab olema valmis kiireks liikumiseks. Liikumistehnika hõlmab stardi- ja lähteasendeid ning liikumisviise koos peatumisoskusega. Stardi- ja lähteasendid Asendiks nimetatakse mängija kehahoiakut, mille ta võtab enne mingi tegevuse alustamist. Kõige olulisem on põhiasend ehk valmisasend. Põhiasend: · Põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas · Keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Enne liikuma hakkamist võtab mängija stardiasendi, mis peab tagama täieliku valmisoleku Iga eelneva tehnilise elemendi sooritamist võtab mängija lähteasendi. Stardiasendeid liigitatakse:
________________________________________________________________________ 11 Õlavöötme õlavarre lihased: 1. Seistes hoida küünarvart kukla taga kõrval. Viia tõstetud õlavars abistava käega kukla tagant küljele võimalikult kaugele. 2. Põlvituses või kõhulilamangus mõlemad käed küünarnukist kõverdatud põrandal, kanda keharaskus kandade suunas 3. Väikeses harkseisus painutada rindkere ette, sirutada selja taga asetatud sõrmseongus sirged käed üles. ________________________________________________________________________ Rindkere lihased: 1. Küünarvarrest kõverdatud käsi hoida vastu seina. Suruda keha ettepoole. 2. Seistes sirged käed kõrval taga. Hoida kätega varbseinast. Suruda rindkere ettepoole. Õlaliigeses ei tohi tekkida pinget. 12
See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles.Maandutakse esmalt tõukejalale. 4. Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega 5. Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt PANE TÄHELE! * Jalad on kogu sooritamise vältel maksimaalselt hargitatud * Keharaskus kantakse vaheldumisi ühelt käelt teisele ja ratas lõpetatakse ühe käe äratõukega põrandalt. * Ratas kõrvale lõpetatakse harkseisus, käed kõrval * Teine käsi asetada maha esimesest võimalikult kaugemale! Kätelseis: Kätelseis - õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. Ettevalmistavad harjutused * Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse. * Toenglamangus jalad tõukega harki ja kokku. * Toenglamangust pööre tagatoenglamangusse ja tagasi. * Toenglamang, pöiad varbseinal
staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all
Blokk Õnnestunud blokk, mille puhul pall jääb vastaste ründelöögist vastase väljakule, on rohkem väärt kui sellega kaasnev üks punkt. Hästi on blokk tehtud ka siis, kui see pidurdab rünnatud palli hoogu. Või kui lööja on sunnitud ründama blokist mööda, endale ebamugavasse ja kaitsjale mugavasse tsooni. Blokki hüpatakse üksi või grupis (23 mängijat). Lähteasend: mängija seisab näoga võrgu poole, veidi kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus, kõverdatud käed on ees rinna kõrgusel, vaade on vastaste sidemängijal. Kaugus võrgust on selline, et saaks vabalt liigutada enda ees kõverdatud käsi. Sellest asendist võib kohe üles hüpata, aga enamasti on vaja ka liikuda. Liikumine toimub võrguga paralleelselt kas juurdevõtusammuga (lühikesed vahemaad), ristsammuga (veidi pikemad vahemaad) või joostes (kõige pikemad vahemaad). Üleshüpe toimub kahelt jalalt, hoogu annavad küünarliigesest kõverdatud käed
Blokeering võib osutuda efektiivseks ka palli puudutamata, mõjutades rünnaku suunda ja kaitsemängu (J. Palao, J. Santos, 2004). 3.1. Individuaalne blokk Individuaalne blokk on palli tee sulgemine võrgu kohal ühe mängija poolt. See koosneb liikumisest, hüppest, käte asetusest pallile ja maandumisest. Enamustel juhtudel sulustamine toimub peale liikumist (kuid sulustaja võib hüpata ka paigalt). Mängija seisab võrgu all näoga võrgu poole, jalad veidi kõverdatud õlgade laiuses harkseisus, pöiad paralleelsed. Käed küünarliigesest kõverdatud, randmed rinna ees. Liikumine pallini toimub, kuni 2m kaugusele - ristsammudega, 2-3m - juurdevõtusammudega, rohkem kui 3m tavalise jooksuga, peale seda keeratakse näoga võrgu poole. Viimane samm on hüppesamm liikumissuunapoolse jalaga ja pidurdus (talla siseküljega). Peale liikumist mängija pöörab võrgu poole ja seejärel pidurdab, teine jalg tuleb kõrvale
ning veidi kanditud. Pööramiseks kanditakse suusk ja järk-järgult kantakse üle ka keharaskus. Õige suuna saavutamisel kantakse keharaskus lõplikult pöördevälisele suusale ja pöördesisene suusk tuuakse teise juurde. 4. Käärpööret kasutatakse tavaliselt otselaskumisel lõpupöördena. Pööre sooritakse käärasendis. Pidurdused Sahkpidurdus, poolsahkpidurdus, triivpidurdus (pidurdamine külglibisemisega). 1. Sahkpidurdus. Jalad on laias harkseisus, pöiad pööratud sissepoole ning sääred kallutatud ette. Suusaninad peaks olema kohakuti ja veidi lahus. Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. 2. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem
silndri sees hüpata, ehk mängijal on õigus õhuruumile, mis jääb silndri piiridesse. Kui aga mängija väljub sellest alast ja puudutab vastast, tungib tema silindrisse, loetakse seda veaks. Palliga mängija aga ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Palliga ründaja saab vea siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas, näoga vastase poole hoides käsi oma "silindri" sees, jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. (Korvpall 1) Mängijate üheaegsel vea tegemisel teineteisele loetakse see kahepoolseks veaks. Need harvad juhtmid juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauast tuleva palli pärast. Ebasportlik viga ehk sihilik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid
Blokeering võib osutuda efektiivseks ka palli puudutamata, mõjutades rünnaku suunda ja kaitsemängu (J. Palao, J. Santos, 2004). Individuaalne blokk Individuaalne blokk on palli tee sulgemine võrgu kohal ühe mängija poolt. See koosneb liikumisest, hüppest, käte asetusest pallile ja maandumisest. Enamustel juhtudel sulustamine toimub peale liikumist (kuid sulustaja võib hüpata ka paigalt). Mängija seisab võrgu all näoga võrgu poole, jalad veidi kõverdatud õlgade laiuses harkseisus, pöiad paralleelsed. Käed küünarliigesest kõverdatud, randmed rinna ees. Liikumine pallini toimub, kuni 2m kaugusele - ristsammudega, 2-3m - juurdevõtusammudega, rohkem kui 3m – tavalise jooksuga, peale seda keeratakse näoga võrgu poole. Viimane samm on hüppesamm liikumissuunapoolse jalaga ja pidurdus (talla siseküljega). Peale liikumist mängija pöörab võrgu poole ja seejärel pidurdab, teine jalg tuleb kõrvale
annaabi.ee 
