Rannikul sajab väga vähe ja sisemaal haruharva. Rannikul on kliima vahemereline, aga kui välja arvata sisemaa oaasid ja veel mõned üksikud paigad, pole taimestikul võimalust areneda. Kultuurid, mida selles riigid kasvatatakse: Kasvatatakse ja eksporditakse peamiselt tsitrusvilju, sest olud on kehvad ja riik saab suurema osa oma tulust nafta ekspordist. Oaasides kasvab veidi datlipalme ning ranniku haritavatel aladel oliivi-ja apelsinipuid; kõige kõrgemates piirkondades on eluvõimelised üksikud kadakad ja pistaatsiad. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid: Muldade ja põhjavee sooldumine, vähe sademeid, millest on tingitud muldade kuivus, põhjavee tase on alanenud. Kokkuvõte: Sarnasused: Mõlemad on sellised piirkonnad, kus õhutemperatuur on püsivalt soe. (Liibüas küll veidi soojem) Mõlemates piirkondades kasvatatakse tsitrusvilju (nt
Mahaarvestus rähksuse tõttu: 24. Boniteet: 38 Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis v°_1sl30-90/ls_230/r_3ls_1 - nõrgalt raudkivi veeriseline raske saviliiva kiht 30-90 cm; keskmine liivsavi kiht kuni 30 cm; tugevasti rähkne kerge liivsavi. Esialgsed hindepunktid 48 ja 56. mahaarvestus rähksuse tõttu 56 – 14 = 42. Keskmine boniteet: 45. Hiiumaal on liivmuldade osatähtsus kõige suurem. Eestis on paepealseid rendsiinasid (Kh) kokku 1,2,; metsamaadel 0,8 ning haritavatel maadel samuti 0,8. Leostunud (Ko) ja leetjaid muldasid (Kl ) on Eestis kokku 6,6; metsamaadel 2,6 ja haritavatel maadel 16,0. Nagu eelpool mainitud, siis leostunud mulla (Ko) on universaalse kasutussobivusega, mis tähendab seda, et sellistel muldadel saab kasvatada väga erinevaid põllukultuure. Taimekasvatuse koha pealt võib neid muldasid pidada Eesti parimateks muldadeks. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele
KI – 59 hindepunkti KI – 72 hindepunkti Ko – 66 hindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Leostunud muldade (Ko) peamine levikuala on Kesk- Eesti, täpsemalt Pandivere kõrgustik ja sellest lõuna poole jäävad piirkonnad. Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Põllumaast moodustavad leostunud mullad suurima osa Rakke (56%) ja Järva- Jaani (43%) ümbruses. (Mullateadus 2012) Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2. Alar Astover, Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf 3. Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool 4. A. Astover, E. Reintam, E.Leedu, R. Kõlli (2013) Muldade väliuurimine, Tartu: Eesti Maaülikool
Rukkiräägu joonistus 1 Sisukord: 1. Esileht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu 5. Sisu 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud Allikad Sissejuhatus: 2 Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast. Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud. Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse. Välimus Rukkiräägul on lühike nokk. Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm. Eluviis
Põllumaade harimiseks renditakse mõningaid masinaid juurde. Lehmi on talus 80, nende sõnnikut kasutan põldudel ning vajadusel ostan naabertalust sõnnikut juurde. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Leevaku talu põldudel on valdavalt kerged-ja keskmised liivsavimullad. Leetjate muldade huumusesisaldus on 2,4-2,8 %. Üldlämmastiku sisaldus on huumushorisondis 0,14-0,16%. Reaktsioon haritavatel muldadel ülemistes horisontides taimekasvatamiseks sobiv- pH KCl 5,8-6,1. Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus. 4 Välja Kultuuri Mull Lõimis Bonitee P- K- Huumuse- Välja Loodetav nr
tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused, bioloogiline aktiivsus, kasvukohatüübid, sobivus põllu- ja metsamaana, produktiivsus, haritavus) Paepealsed mullad (Kh)- paiknevad loopealsetel, klindi piirkonnas, või niisugusel paasi katval murendmatejalil, mille kiht on õhek kui 30cm.Põhjavesi lähedal. N vähem kui 1%. Taimkattes palju liblikõielisi. Valdavalt liivsasi lõimisega. pH 5-7, vertikaalselt diferentseeritud. Haritavatel 6-8. Mikroelementide rikkad. Sobivat metsamullaks. Põhjavesi lähedal. Haritava maana 25-35 hp. Esinevad Ida-Virus, Harju ja L-Virus. Harimiskindlad, piiratud kasutussobivusega. Rähkmullad (K) - Nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili)
Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. (Mullateadus 2012) Ka leostunud ja leetjad gleimullad vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajandus- kõlvikutel, vaid ka metsamaadel (Eesti mullastik 2011). 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Gleistunud leetjad mullad moodustavad kogu maafondist 7,3%, metsamaadel 3,1% ja 12,0% haritavatel maadel (Eesti mullastik 2011). Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurema osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses (Mullateadus 2012). Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17% põllumaast (Penu 2006). Gleimuldadest suurima levikuga on leostunud gleimullad, moodustades ligikaudu poole kõigist gleimuldadest (Mullateadus 2012). Ka leetjate gleimuldade osakaal on suur: nad moodustavad ligikaudu 1/3 kõigist gleimuldadest
Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 65 68 68 68 68 68 68 65 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 pH 5,2 5,2 5,4 5,4 5,4 5,6 5,2 5,4 Põllumaa kaevete pH jäi 5,2 kuni 5,6 piiridesse, mis tähendab, et see muld on mõõdukalt happeline. Haritavatel rähkmuldadel algab keemine tavaliselt juba maapinnat, mistõttu huumushorisondi reaktsioon on 6,5-7,5 (Raimo Kõlli, 2012). Antud mulla pH oli tunduvalt madalamal, kui kirjanduses mainiti. Lõimis oli igas 8 poolkaeves kerge liivsavi, mistõttu sobib sellel maal kasvatada selliseid taimi, kellele sobib keksmine tihedus mullas. 16 8. Muldade kasutamine ja kaitse 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse :
metsade järjest intensiivsemat hävitamist ning põldude, karja- ja heinamaade laiendamist. Peale kütte ja ehituspuidu ülestöötamise laastas metsi rauasulatus. Alles 1735. a. läks korda rauamaagi sulatamine kivisöe koksiga. Seni tehti seda eranditult puusöega. Söepõletamise mastaapsust iseloomustab näiteks fakt, et 1674. a. kavatses Inglismaa valitsus Briti saartel rauasulatuse keelata, kuna seda mereriiki ähvardas laevaehituseks vajaliku puidu lõppemine. Pinnase erosioon haritavatel maadel ja mulla sooldumine kunstlikult niisutatavatel maadel olid tuntud juba 2 - 3 aastatuhandet tagasi. Need nähtused said mõnede muistsete tsivilisatsioonide hääbumise põhjuseks. Suurte geograafiliste avastuste ajastul algas taimeja loomaliikide introduktsioon ühtedest geograafilistest regioonidest teistesse. Osalt sihipärane, osalt ettekavatsematu ja soovimatu liikide introduktsioon tekitas olemasolevates ökosüsteemides kohati suuri muudatusi
Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust ehk pinnaerosiooni, joonelis uuristust ehk lineaarset erosiooni ja vooluvete kuhjavat ehk akumulatiivset tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Uuristus on suurem seal, kus materjal on lahtine (näiteks haritavatel maadel) ja nõlva kalle suurem. Nõlva ülaosast toimub seega materjali (mulla, savi, liiva) ärakanne jalamile, seal aga toimub kuhjumine uhtsette ehk deluuviumina. Lineaarsel erosioonil kujunevad jõed. Pikemad jõed on tuhandeid kilomeetreid pikad: Amazonas, Niilus, Missouri, Jangtse. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüsteemi. Materjali edasikanne jõgedes toimub veeretades mööda põhja (a), hõljumina (b) või lahustunud olekus (c)
mullas kujuneb mulla struktuur. Mulla koostis mineraalid - peamiselt rni, alumiinium, raud, vikestes kogustes Ca, Mg, K, Na, P orgaaniline aine, mis koosneb ssivesikutest, valkudest, lipiididest vesi ja gaasid, mulla organismide hingamise tttu on CO2 kontsentratsioon mullas krge mulla organismid - bakterid, seened, algloomad, nematoodid, rngussid, lestad, putukad, roomajad, soojaverelised Mulla orgaaniline aine Orgaaniline aine moodustab kogu mullast 2-10% (keskm. 4%) haritavatel maadel. Kogu org. aine mullas on prit mikroorganismide, taimede ja loomade jnustest. Suurim osa org. ainest prineb taimedest. Phiosa orgaanilisest ainest esineb mullas huumusena (suure molekulmassiga pruun vi must aine). Huumus koosneb osalisest lagunenud org. ainest, mille mikrobioloogiline lagunemine on vga aeglane. Huumus on juhusliku jrjestusega polmeer, mis koosneb aromaatsetest ja heterotsklilistest rngastest. Huumuse ruumiline struktuur on ksnakujuline, mis absorbeerib vett, ioone, org
Seepärast ei ole soovitav nende kaudu vett põllult ära juhtida, vaid otstarbekam on rajada nn. umbsed õõned, mis ainult paigutavad mulla veevarusid ümber alumistesse kihtidesse ja ühtlasi soodustavad taime-toitainete kogunemist künnialuses kihis. Vee toimel vajuvad mutiõõned kiiresti kokku ja muttimist tuleb korrata igal aastal. Et vähendada iga-aastaseid kulutusi pinnavete ärajuhtimiseks, on igati mõistlik püüda kõigil haritavatel maadel luua võimalikult tüse künnikiht, mis mahutab palju vett ja reguleerib mulla veere-ziimi kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. 29)Millest koosneb kuivendusvõrk? Kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja rajatud tehisveejuhtmete kogumit nimetatakse kuivendusvõrguks. Kuivendusvõrgu koosseisu kuuluvateks loetakse ka veejuhtmetele rajatud ehitised. Kuivendusvõrku kuuluvad veejuhtmed koos neil olevate ehitistega jagunevad:
). Gleistunud leetunud mullad Lkg Põllumaana kasutamisel: kuivendus, sügavkobestamine, lupjamine. Gleyic Podzoluvisols (WRB) Kultuurrohumaana kasutamisel ka kuivendamata, kuid tuleb valida sobivad liigid. Aquic Eutroboralfs jt. (ST) Huumuskate: niiske moder: kolme-neljakihiline 25 cm tüsedune kõdu + huumushorisont. 2,0% Eesti muldkattest, 1,9% haritavatel maadel. Peamisel Kagu-Eestis ning Põhja-Eestis O: O1 O2 O3 Kaasnevad mullad: Lk, LkG, Lg, Lsg, LG, G(I) A fulvaatse iseloomuga, Hu sisaldus väheneb sügavuse suunas. Lkg ajutiselt liigniisked, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, A üle 5 cm, kujunenud Bh, Bf Metsakõdu varu 2030 Mg ha-1, A-s 6070 Mg ha-1
lad. Lähtekivimi mitmekesisusest johtuvalt on ka muldade lõimis väga muutlik, see muutub mitte ainult horisontaalselt (territoriaalselt), vaid ka vertikaalselt (mullaprofiilis). Seda on suuresti põhjustanud mullatekkeprotsesside iseloom. Mitut tüüpi liivmuldi on 26,7%-l territooriumist; saviliiv- jaliivsavimuldi on vastavalt 17,0 ja 27,8%, savimuldi 4,8%. 50% saviliiv-, 38% liivsavi- ja 32% savimuldi on haritavatel maadel, liiv- ja turvasmullad (23,7%) on ülekaalus metsa- maadel. Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal, keskmisest enam on neid ka Saare-, Pärnu-, Ida-Viru-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Savide leviala on suurim Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal, seal leidub rohkesti raskeid ja harimisaja suhtes tundlikke gleimuldi. Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal
annaabi.ee 
