• 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III
olnud oma saatusega rahul. Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult Euroopa jagamist võitjate huvides. Üheks tüliküsimuseks sai Poola, mis oli jagatud ja millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andiski suurema osa vaidlusalusest maast Poola kuningriigi nime all Venemaale
Napoleoni sõdade tagajärjed Euroopale: rahvusluse kujunemine vallutatud rahvad astusid Nap vastu, SPRi väärtuste ja valgustuse levik inime ja kodanikuõigused, absolutismi ja vana korra lõplik lammutamine, üldine sõjaväekohustus. Viini kongress Kokkukutsumise põhjused: et jagada territooriumid, et mõelda välja süsteem, mis tagaks, et midagi sellist enam ei juhtuks. Peamised otsustajad: Venemaa, Austria, Preisimaa, GB. Enim otsuseid mõjutanud isikud: Aleksander I, Metternich, Hardenberg, Castlereagh, Talleyrand. Riigid, kelle jaoks lõppes halvasti: Poola, Soome, Rumeenia, Saksamaa, Itaalia. Riigid, kelle jaoks lõppes hästi: Preisimaa, Venemaa, Prantsusmaa, Austria. Legitiimsuspõhimõte: tuli taastada dpnastiate võim, va Rootsi ja Saksamaa. Julgeolekupõhimõte: Pr ümber tuli moodustada puhverriikide tsoon, et takistada Pr laienemispüüdlusi. Tasakaalupõhimõte: luua mandril tasakaal Euroopa suurvõimude vahel.
(18.juuni 1815) lüüa saab ja saadetakse St. Helena saarele, kus ta ka hiljem sureb(1821.a). Bourbonide II restauratsioon tagasi võimule Viini kongress (1815 1853 peaaegu 40 aastat rahu) Eesmärgid: taastada Euroopas rahu ja taastada vana kord ehk absolutism. Domineerivad riigid: Austria Metternich, Preisimaa Hardenberg, Venemaa Aleksander I, Suurbritannia Castelreagh Prantsusmaa Talleyrand. Põhimõtted: I legitiimsus seaduslikkus, tuli taastada endised dünastiad (Bourbonid Pr, Hisp, It; Habsburgid? Saksa Liit; Bernadotle Rootsi). II julgeolek puhverriikide süsteem III tasakaal suurriikide territoriaalsed nõudmised tagati, et poleks vaja kolooniate pärast sõdida.
: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli ka Austria keisri lähedalolekut. Metternichil on suur roll ka Viini kongressi järgsel ajastul rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks välispoliitilisteks printsiipideks. · Preisimaa kuningat esindas vürst von Hardenberg. · Prantsusmaa äsja taastatud kuningakoda esindas Talleyrand. · Suurbritannia delegatsiooni juhiks oli välisasjade riigisekretär lord Castlereagh. · Venemaad esindas tsaar Aleksander I isiklikult. Viini Kongressi eesmärk oli pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadest põhjustatud segadusi taastada jõudude tasakaal ja vähendada jõhkrat toetumist toorele jõule, samas ka
inimestele küll kättesaamatuks, kuid poeet rõhutab, et jumalaid vajab isegi geenius. Hölderlin oli vaimustunud vanakreeka kultuurist. 1804 avaldas ta tõlked Sophoklese tragöödiatest "Kuningas Oidipus" ja "Antigone". Need uuenduslikud tõlked pälvisid palju kriitikat. Hölderini peateoseks oli romaan ,,Hyperion", luuletused ,,Pool elu", ,,Saatuselaul". Novalis (1772-1801) Novalis, õige nimega Friderich von Hardenberg, oli luuletaja ja filoloof, tüüpiline vararomantik, kele igastsusmeeleoludest kantud looming teheles peamiselt vaimuvallaga. Suurem osa tema teostest jäi kas lõpetamata või autori eluajal avaldamata. Üks väheseid erandeid on selles suhtes ,,Ööhümnid", mille biograafiliseks aluseks sai poeedi mõrsja surm. Teoses ülistatakse ööd, mis on Novalisele vaimse maailma sümbol, mida ta vastandab reaalsele maailmale. Tema käsitutses on tegelikult reaalne hoopis hauatagune maailm.
reputatsiooni veelgi, kuna ta Jena ja Nürnbergi aegseid visandeid polnud avaldatud, nii et Saksa kirjandusavalikkusele avanes esmakordselt võimalus näha ja mõista tema süstemaatilist lähenemist filosoofiale. 1818. aastal asus Hegel lõpuks tööle Berliini ülikooli. Tema Berliini kutsumise algatajaks oli parun Karl Sigmund von Altenstein, värskelt loodud haridus-, usu- ja meditsiiniasjade ministeeriumi esimene minister. Altensteini lähedane sõber oli kantsler, prints August von Hardenberg. Kahekesi moodustasid nad Preisi administratsioonis tugeva reformimeelse rühmituse. Hegel määrati lisaks filosoofia õppetoolile ka Brabdenburgi Kuningliku Akadeemilise Nõukogu inspektorite kogusse ning tema ülesandeks oli läbi viia samasugune keskkoolide õppekavade reform, nagu ta oli Niethammeri algatusel läbi viinud Nürnbergis. Sellest ajast peale on Hegelit süüdistatud, et temast sai Preisimaa ametlik riigifilosoof. Sellesse tuleb aga suhtuda teatava ettevaatusega
Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl Robert Nesselrode, oli tsaar Aleksander I ka Viinis ja pidas ennast oma ainsaks täievoliliseks esindajaks. Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt. Kuningas Friedrich Wilhelm III oli ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga. Prantsusmaad, "viiendat" suurriiki, esindas välisminister CharlesMaurice de TalleyrandPérigord, samuti täievoliline minister Dalbergi hertsog. Elulood: Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, MetternichWinneburgBeilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773Koblenz 11
Sclegelist sai 1802.aastal üks populaarseimaid sanskritolooge. A.W Schlegel oli selle liikumise üks tuumtegelasi, tema ümber kogunes seltskond. Tal oli orgaanilise vormi teooria. Võib esile tuua seda, et tõlkisid saksa keelde Shakespeare'i. Romantikute üks põhiline kirjutusvaldkond oligi Shakespeare. Tõlkis ka hispaania ja portugali luulet. Tema on süüdi ka romantismi pisiku levimises Saksamaal. Schlegel oli üks esimesi kirjandusloo autoreid. Novalis(Friedrich von Hardenberg) ,,Taevasinine lilleke". Lugu Novalise elust. Temast väga palju ei räägitud, aga 1920ndad olid suured kaanoniparandamise aastad. Hakati varasemat kirjandust läbi vaatama ja avastati nii mõndagi. Kaks luulekogu: ,,Hümnid ööle", ,,Hinge laul". Väga pessimistlik ja kurb. Kurvastus armsama surma pärast. Kirjutab, et öö ehk surm toob lohutust kurbadele tunnetele. Teispoolsuses on tal jälle võimalik kohtuda armsamaga. Romaan: ,,Ofterdingen".
Bloom näeb baaris mehi, kes õgivad nagu loomad. Odysseus peab ületama Hadese jõed, Bloom käib surnuaias. Odysseust ahvatlesid sireenid, Bloomi baaridaamid ja prostituut, kelle peibutuste eest ta põgenes. Loo lõpuks jõuavad aga nii Bloom kui ka Odysseus koju tagasi. 47. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius
tähtsust ja leiab et seal on germaanlastel oluline positsioon. Seob saksa kunsti tuleviku romantismiga. Tegeleb peamiselt esteetiliste probleemidega. Peab tähtsaks romantilist ajaloodraamat, siin tekkisid mitmesugused kirjanduse arengud. Üks Schlegeli määratlus, mis on läinud Euroopa kirjandusteooriasse, määratlus kunstiteose orgaanilisest vormist - vastandab oma vaadates romantilise kunsti klassitsistlikele normidele ja selgitab, mis see orgaaniline vorm on. Novalis e Fridrich von Hardenberg - pärines vaesunud aadelkonnast. 1772-1801. Õppis Jenas lühikest aega, õnnestus kuulata Schilleri ajaloo loengud, lõpetas 1797. aastal ülikooli. Peamiseks huvialaks geoloogia. Kirjandusteostesse jõuab elemente mäeteadusest. Algul tundis huvi Fichte filosoofia ja Pr revolutsiooni vastu. Hiljem kaldus müstitsismi - maailmavaim. Jena romantismi tekkis naist kummarduv suhtumine, mis katkes juba järgmise põlvkonnaga. Armus tütarlapse Sophie Kühn, romantismis selliseid
Vabadusliikumine Kronos oma last Rahvuskultuurid õgimas Paganluse idealiseerimine Kreeka kultuuri esiplaanile Parnaslased (Pariis, 19. saj) tõusmine Reaktsioon romantismi vastu (liigne Romantism: Saksamaa sentimentaalsus, kohatu sotsiaalne ja Novalis (Friedrich Freiherr von poliitiline aktiivsus) Hardenberg) Eksootilised ja klassikalised Heinrich von Kleist (Penthesilea) teemad Friedrich Schiller (Hektorlied) Théophile Gautier: l'art pour l'art Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Antoloogia Le Parnasse Der contemporain (1866, Eremit in Griechenland) 1869, 1876) Keskused: Jena, Heidelberg Charles Leconte de Lisle, Théodore de
Ameerika mandril viimane kaotamine Kuubal. Ida-Euroopas oli pärisorjus kõige suurem. Protsess on tuntud Knapp'i nime all. Kirjutas 1887 raamatu Bauernbefreiung. See protsess saab alguse, kui kuulutatakse välja talurahva sõltuvuse kaotamine, üleminek raharendile, omandiõigus ja väiketaluomand, vabanemine seisuslikest sõltuvusest. Knapp kirjutas oma raamatu Preisimaa kohta. Pärisorjus kaotati 1807. reformaatorid Karl vom und zum Stein. Karl August Hardenberg. Ta seadus keelas lõplikult teoorjuse 1811. võimalus, et talurahvas loobub kolmandikust kuni poolest ning loobub seeläbi teokoormisest. Viidi läbi valitsusremondi ja maksureformi, aga ka andis loa Berliini ülikoolile. Hakati teostama sõjaväereformi. 19 saj jäi viimaseks hingetõmbeks aristokraatiale. Aadel kaotas oma eesõigused. Pr revolutsioon oli murranguline, sest kodanlus pääses võimule. Monarhia eesõigused ja
Because of the poem, however, "Hiawatha" became the namesake for towns, schools and a telephone company in the western Great Lakes region, where no Iroquois nations historically resided. The late romantic authors. Two sides of Edgar Allan Poe's genius. Poe's hard, logical intellect responsible for his writing literary criticism and detective stories. Many of the late Romantic writers only began writing after the most prominent early Romantics (Wackenroder and Hardenberg) had died. Thus the 'decay' Huch laments in late Romanticism renouncing the balance between mind and nature, giving up the spiritual side in favour of indulging in natural drives, leaning towards simplistic folklore and myth, demonstrating lack of receptivity and selfdestructive tendencies is the culturally mediated difference in approach of a new generation of writers. John Keats, Percy Bysshe, Shelley Lord Byron. Poe the literary critic and theoretician
annaabi.ee 
