hapnikutingimustest. 5 KOKKUVÕTE · Rannikumere kalakoosluses on toimumas A - karpkalalaste B - merekalade roosärg lest koger kohati tursk hõbekoger latikas karpkala nurg arvukuse tõus · Röövkalade haug, koha, suur ahven osakaalu vähenemine · Kaks keskkonnategurit, mida loetakse oluliseks: rida rekordsoojasid suvesid A soolsuse suurenemisega seotud hapnikureziimi paranemine mere sügavamates osades - B Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk
soojas glohhiidide ainevahetus kiirem, siis suurendab see vajadust toidu ja hapniku järele. Nende vajakajäämisel surevad glohhiidid aga enne kui jõuavad kinnituda vaheperemehe lõpustele. Veetemperatuuril on ka kaudne mõju. Selle tõustes ning küllaldase päikesevalguse ja biogeenide rohke sisalduse korral vees hakkavad vohama vetikad. Selle tulemusel kattuvad karpide kojad veekogu põhjas vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH-d ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat. Vetikad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Vooluveekogu vee pH peab olema vahemikus 67, kui pH langeb alla 5, siis karbid surevad. Väga tundlik on ebapärlikarp, eriti glohhiidid, ka vee muude omaduste suhtes. Vee rauasisaldus peab olema sedavõrd väike, et veekogu põhja ei tekiks limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Oluline on, et vee lubjasisaldus ei oleks
lühikeseks, nad surevad enne, kui jõuavad kinnituda vaheperemehe lõpustele. Soe vesi on ka hapnikuvaesem, pealegi on soojas glohhiidide ainevahetus kiirem, mis omakorda suurendab vajadust toidu ja hapniku järele. Temperatuuri tõustes ja küllaldase päikesevalguse ja biogeenide rohke sisalduse korral hakkavad vohama vetikad. Liiv, kivid, oksad, veetaimed ja ka karpide kojad veekogu põhjas kattuvad vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat, nad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Loomad võivad hukkuda. Ebapärlikarp, eriti glohhiidid, on ka teiste vee omaduste suhtes tundlik. Kui pH langeb alla viie, siis karbid surevad. Vee rauasisaldus peab olema võrldemisi madal - veekogu põhja ei tohi tekkida limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Karbid ei talu ka väga karedat vett, milles nende kojad
lähedal. Võrtsjärve madalusele vaatamata tekib enamasti siiski pinna- ja põhjalähedaste veekihtide gaasisisalduse vahel väike erinevus. Pinnakihis on temperatuur suvel keskmiselt 0,6-0,8 oC võrra kõrgem ja hapnikusisaldus 1-2 mg/l-1 võrra väiksem kui põhjakihis. Pinnal tekib fotosünteesi ja vee intensiivse soojenemise tõttu enamasti mõneprotsendiline hapniku üleküllastus, põhjakihis aga setete hapnikutarbe tõttu sama suur alaküllastus. Talvise hapnikureziimi määravad peamiselt järve veetase külmumise ajal ja sulailmade rohkus talve jooksul. Külmumise hetkel on kogu veemass enamasti hapnikuga küllastunud ja hapniku hulga määrab jää alla jääva vee hulk. Külmumishetkest alates saavad ülekaalu hapnikku tarbivad protsessid ja hapniku kontsentratsioon väheneb kuni märtsini keskmise kiirusega ~ 100 mg/m-2 ööpäevas. Keskmiselt igal kolmandal aastal väheneb hapniku kontsentratsioon
28. Reovee puhastamine. Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Puhastusmeetodeid: mehhaaniline, - füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. 29. Vee reostumise mõjud keskkonnale. Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on pühjustanud kariloomade hukkumist. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. 30. Vee reostumise mõjud inimesele. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad,
28. Reovee puhastamine. Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Puhastusmeetodeid: mehhaaniline, - füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. 29. Vee reostumise mõjud keskkonnale. Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on pühjustanud kariloomade hukkumist. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. 30. Vee reostumise mõjud inimesele. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide
reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. Reovee puhastamise all mõsitame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või kordivalt kasutada. Puhastamismeetodid: mehhaaniline; füsio-keemiline; keemiline, elektrokeemiline; biloogiline. Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkained ning selle vee joomine on põhjustanud kariloomade hukkumise. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ja hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. · Heitvesi- kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi (võib olla reostunud või mitte). · Olme- ehk kommunaalreovesi- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetele on
Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Meetodid: mehhaaniline; füsiko- keemiline; keemiline, elektrokeemiline; bioloogiline. Puhastusprotsessid: primaarne, sekundaarne, tertsiaalne 30. Vee reostumise mõjud keskkonnale: · Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on põhjustanud kariloomade hukkumist · Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist 31. Vee reostumise mõjud inimesele: · Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke · Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta
· 354 g putukamürki DDT sattus merre. Eeldades, et · Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürk levib ühtlaselt, leida mürgi molekulide arv mürkaineid ning selle vee joomine on põhjustanud teeklaasitäies (200 g) maailmamere vees (1,34 1021 kariloomade hukkumist. kg). M(DDT) = 354 g/mol. (V: 90 molekuli) · Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. 85 86 Vee reostumise mõjud inimesele Saasteainete transport vees Millest sõltub?
Asustustihedused (kui palju kalu mingi tiigipinna või basseini mahu ühiku kohta peetakse) sõltuvad vee läbivoolust, temperatuurist, kala suurusest. Noorkalu saab samas veekoguses pidada arvult rohkem, kaalult vähem kui suuri kalu. Ligikaudsed kaubakala asustustihedused piisava vee läbivoolu juures: tiigid väga vananenud tehnoloogiaga 2-5 kg/m2 kohta, kiirvoolu kanalid - 5 - 30 kg/m2 kohta, sumbad 30-40 kg/m3 , läbivoolubasseinid - 25 - 50 kg/m3 kohta. Tegelikult võib hea hapnikureziimi ja kvaliteetse sööda puhul ulatuda tihedus üle 100 kg/m3. Optimaalse tiheduse ületamisel kala kasv väheneb, oluliselt väiksema tiheduse korral ei kasutata tootmise võimalusi ära. Vee läbivoolu korral 25 l/sek. võib basseinis 150 juures näiteks hoida 15-30 kg/m3 kaubakala suuruses vikerforelli. Sorteerimise (grading) vajadus tuleneb sellest, et osa kalu kasvab kiiremini. Sorteerimiseks (kuigi stressirohkeks) on kaks head põhjust 1
kookospähkel). Üleminekuks veetaimedelt maismaataimedele on helofüüdid. Need juurduvad vees, kuid suurem osa lehestikust on veest väljas. Helofüütidel esineb rohkelt õhulõhesid ka veest väljaulatuvatel leherootsudel ja vartel. Kohtades, kus veereziim on muutlik, on mõnedel taimedel välja kujunenud rida ökoloogilisi vorme, millest osa kasvab maismaal, teine osa aga vees. VEEKOGUDE TÜPOLOOGIA JA ARENG Olenevalt vee troofsusest e toitainesisaldusest, mis määrab hapnikureziimi ja seega elustiku, eristatakse mageveekogude hulgas: Vähetoitelised Huumustoitelised Segatoitelised Rohketoitelised Järvede tüpologiseerimisel on põhiliseks tunnuseks biogeensete ainete sisaldus vees. Geneetiliselt nooremateks peetakse vähetoidulisi järvi (Arktika, kõrgmäed), mis ei tohi olla mõjustatud inimtegevusest ja planktonivetikate arenguks peavad olema mittesobilikud. Seda seepärast, et vetikad paljunema ei hakkaks.
puhul mõõdetakse terviktegevuste sooritamiseks kulutatud aega, teiste puhul reaktsiooniaega, üksikliigutuste sooritamise aega ja liigutuste sagedust. Kiirusevõimete hindamiseks: *teppingtest liigutuste sageduse hindam, *paigalt kolmik- ja kaugushüpe lähtekiirendusvõimete hindam, *lendlähtest jooksud Max kiiruse hindam. 24. Vastupidavus on kompleksne võime, teda määratletakse vegetatiivse funktsioonina, mis tagab organismi vajaliku hapnikureziimi ja närvilihasaparaadi funktsionaalse seisundi. VP kontrolliks kasut mitmesuguseid spetsiifilisi ja mittespetsiifilisi teste. Spetsiifilised testid on võistlustegevusele max sarnased tegevused. Nendeks on mitmesugused spetsiaalettevalmistavad H-d (lõikude läbimine, võtete seeria maadluses, spetsiaalharjutuste kompleks sportmängudes). Mittespetsiifilisteks testideks on tegevused, mis võimaldavad hinnata organismi eri süsteemide üldist võimekust (jooksmine,
puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. Naftareostus Igal aastal satub naftatranspordi tõttu merre enam kui 3 miljonit tonni naftat. Naftatransport Läänemerel on äärmiselt ohtlik, kuna meri peidab endas karisid ja Teise Maailmasõja aegset lõhkeainet. Vee reostumise mõjud keskkonnale Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on põhjustanud kariloomade hukkumist. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. Vee reostumise mõjud inimesele Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitavad inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus,
Eraldamine pehme- ja kalgiveelisteks on õigustatud ka seetõttu, et eutrofeerumisprotsessid kulgevad kummaski tüübis erinevalt. Kalgiveelised eutroofsed järved on oma morfomeetria poolest väga eripalgelised. Limnoloogilisest seisukohast võetuna sisaldab see grupp mitmeid eutroofseid järvi läbipaistvusega kuni 5 m, tugevalt kihistunud hapnikuta hüpolimnioniga järvi ja nn. tüüpilisi eutroofseid järvi. Viimased on hea hapnikureziimi, mõõduka biogeenide sisaldusega, suured ja madalad veekogud. See rühm on suure puhverdusvõimega, kus eutrofeerumisprotsessid toimuvad aeglaselt ja muutused pole nii märkimisväärsed kui teistes gruppides. Liigirikkus on suur. Pehmeveeliste eutroofsete järvede hulka kuuluvad väikese valgala ja vähese veevahetusega pisikesed veekogud. Nad on kujunenud oligotroofsetest järvedest, mida on mõjutanud linaleotus, suvilad, saunad, rekreatsioon
Külmas vees aeglustub ka vähi elutegevus, mille tõttu tema hapnikuvajadus väheneb. Soojemas vees elutegevus elavneb ja hapnikku vajatakse rohkem. Kriitiline periood on kevad, kui jääkatte all, seisvas vees võivad vähid hapnikusisalduse vähenemise tõttu surra. Toitaineterikkas tiigis võib orgaanilise aine liig vee põhjakihis hapniku ära tarvitada ja samuti hapnikupuudust tekitada. Veevahetuse, vee korduvkasutuse või aereerimise abil saab veekogu hapnikureziimi parandada. Puurkaevuvesi on hapnikuvaene ja seda tuleb vähitiikidesse laskmise eel aereerida. Happelisus ja aluselisus Vee happestumine on kahjustanud Soome ja Rootsi väikesi oligotroofseid veekogusid. Eestis pole vee happestumine lubjakivirikka pinnase ja vete suure puhverdusvõime tõttu tavaliselt probleemiks. Tähelepanu tuleb pöörata vaid rabavetele, mis on meie looduses kõige happelisemad.
_ Üks suur põhjavee ja pinnase saastaja on prügimäed, maa-alused kütuse hoidlad, tuhamäed, maanteed (pliireostus, talvine soolamine). Meetodid _ Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine _ Saasteaine hävitamine kohapeal põletamine, füüsikalis-keemiline (väljapesemine ja lagundamine veefaasis bioloogilisel meetodil) _ Biotehnika pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained _ Isepuhastusprotsesside kiirendamine kobestamine hapnikureziimi parandamiseks _ Õigusnormide täitmine peab olema riiklikult tagatud. Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitusnõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 18 000 krooni, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Rahatrahvi saab määrata ka ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumise eest. KESKKOND JA TERVIS Meditsiiniökoloogia · uurib haigusnähtude ja haiguste ning keskkonna vahelisi seoseid.
annaabi.ee 
