konkureerimise reeglid. · Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teiste tsunftimeistritele joodud, ehk pidu. Tuli omada kodanikuõigusi ja pidi olema abielus. Kaubandus · Soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. · Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. · Tartul olid sidemed eelkõige Pihkva ja Novgorodiga. · Hansaliidu liikmed olid Tartu, Tallinn, Viljandi ja Uus-Pärnu · Hansaliidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Seal reglementeeriti kauppe, et kauppu liiga palju ei tekiks -> hinnad oleksid madalamaks läinud. · 1346. aastal sai Tallin, Riia ja Uus-Pärnu Handa liidult Novgorodi-kaubanduse laokohaõiguse : ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodisse kaubaga sõitma, vaid pidi tegema peatusi ja kaubad ümber laadima.
Mis iseloomustab kaubandust tänases Eestis? Toidu- ja esmatarbekaupluste rohkus. Suurematel kettidel suurem võimalus läbi lüüa kui väikestel poodidel, sest võimalus odavamalt müüa kaupa 10. Milliste teiste majandusharudega on kaubandusel seosed? Kaubandusel on tihedad seosed turismindusega, transpordiga, pangandusega ja teenindusega. 11. Kust ja millal sai alguse kaasaegne hansaliikumine? 1980. aastal algatasid Hollandi linnad jälle hansapäevade traditsiooni. 12. Mis on Hansaliidu kõrgeim võimuorgan? Hansa Liidu kõrgeim võimuorgan oli hansapäev. 13. Mis oli Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks millega kaupu veeti? Tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Koged olid suured kaubalaevad, mis liikusid ühe purje abil. 14. Mis sajanditel oli Hansa Liidu õitseaeg? Hansa Liidu õitseaeg oli XIV sajandi teisel poolel. 15. Millal kujunes Eestis välja maapoodide võrk?
Rae ülesanded: hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest rakendas abinõusid, et soodustada kaubandust ja käsitööd kaitses linna huve suheldes maahärra ja teiste linnadega kandis hoolt kirikute ja koolide eest korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist oli kõrgeim kohtuvõim valvas kodanike julgeolekut vähendas määrustega tuleohtu Kaubandus Hansaliit-Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste ühendus Tallinn, Tartu, Viljandi on Hansaliidu liikmed Läände veeti teravilja, kalu, karusnahku, hauakive, vähem ka lina ja hülgerasva Venemaale(itta) veeti soola, heeringaid, õlut, metallitooteid, luksusesmeid Sisekaubandus toimus laatadel ja turgudel Kaupmeeste ühendused : Mustpeade vennaskond ja Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus eestlased Suurgildi ei kuulunud, olid väikekaupmehed Käsitöö Tsunft-ühe või mitme lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing
ja käsitööliste eraldumine põllumajandusest. Neid hakati nimetama oskustöölisteks. Uued linnad tekkisid kaubandusteede ristumiskohtadele. Esmalt tekkisid linnad Itaalias, Prantsuse lõunarannikus ja Vahemere piirkonnas. Idamaade ja Lääne-Euroopa kaupade vahendajaks olid Araabia kaupmehed, kes jäid kaubateedele. 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas. Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega. Küsimus oli selles, et kes allub kellele,
Raad linnavalitsus.. valitses linna, suurus sõltus linnasuurusest. Juhtis raehärra Bürgermeister- linnapea Linnafoogt- maaisanda määratud seaduslik esindaja rae juures Tsunft- ametialade kaupa koondusid linnakäsitöölised nendesse ühendustesse Skraa- tsunfti põhikiri Gild- kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust Hansa Liit- hansa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Tallinn tartu viljandi uus pärnu olid hansaliidu liikmed toomkapiitel, toomkirikutes pidasid jumalateenistusi krgemad vaimulikud- toomhärrad, kes osalesid piiskopkonna valitsemiselja moodustasid toomkapiitli. M. Luther algatas usupuhastuse 1517 wittenbergis. Liivimaale jõudsid jutustajad juba 1523 ja leidsid väga kiiresti poolelehoidjaid. Jutustati evangeeliumiusku, s t õndsakssaamist ainult jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal
mehed. Viimane lahing toimus Muhus ja Valjalas ei toimunud lahingut, sest saarlased alistusid ilma võitluseta. !!!Üheks põhiliseks kaotamise põhjusteks oli organiseerimatus maakonnad olid eraldi ja puudus koostöö. Puudusid nii võimsad relvad. Suletud ühiskond, ei olnud juurde võtta mehi, kes oleks valmis võitlema. Väga palju välisvaenlasi, kelle vastu tuli võidelda. Positiivsed tulemused Negatiivsed tulemused Kaupmeeste tulek Hansaliidu teke siinsetele Kadus vabadus, sellega otsustusvabadus ja aladele. oma saatuse määramine) Eesti alad läksid ühtsesse kaubandusruumi. Tõi kaasa pärisorjuse. Areng - põllutööriistade paranemine. Koormised, maksud, kirikumaks. Haridus (hiljem). Muutusid kombed ja toodi kaasa uued Lääne ristusk päästis meid venestamisest. traditsioonid.
ennustamisega, ravimisega jne. Koera ja kassi asemel oli muinaseestlastel ussid, eriti nastikud.Targad olevat ka ussisõnu osanud. Kui inimesed surid, siis laiba matust ei esinendu, vaid surnud põletati 10-13 saj. Arvatakse, et kiviajal või pronksiajal on toimunud laibamatused. Kardeti, et matmite rikub ära maa ja joogivee. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga(läbi Rootsi). Väga tähtis koht eestlaste ja rootslaste jaoks oli Ojamaa saar . Hakkasid siia ka jõudma hansaliidu kaupmehed. Ristiusu levik on seotud kaupmeestega. Kui kaupmehed siin kaubelda tahtsid, siis kutsusid nad kaasa ka preestrid ja mungad,sest paganatega ei julgetud väga kaubelda ja mungad pidasid kaupmeestele jumalateenistusi. Seega hakkasa väiksem kokkupuude risiusuga.Oli väga vähe neid inimesi, kes võtsid vabatahtlikult vastu ristiusu, ilmselt nad aga aru ei saanud, mis usku nad nüüd on. Austasid endiselt oma haldjaid jne. Preestritele see ei meeldinud ja Euroopas tõusis teadmine, et
keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I
Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi
piiskoppide linnas Hamburgi/Riia õigus. Mõlemad olid merelinnade õigused. 1248 Tallinnas hakkas kehtima Lübeki õigus. 13saj (1227?) Hakkas Tartus kehtima Hamburgi/Riia õigus ja sajandi keskel Uus-Pärnus kohaliku piiskoppi eraõigus hiljem Hamburgi/Riia õigus. 1279 Haapsalu sai Hamburgi/Riia õiguse 1291 Paide sai Hamburgi/Riia õiguse 1302 Rakveres kehtestati Lübeki/Tallinna õigus. 1345 Narvas Lübeki/Tallinna õigus. 13saj keskel rajasid Põhjasaksa kaupmehed kaubalinnade Hansaliidu alates Amsterdamist lõpetades Novgorodiga. Sellele kaubateele jäid eesti ala linnadest: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Milliste allikate põhjal teame et oli jüriöö ülestõus- sündmuste kaasaegse ordu kaplani e vaimuliku Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorema riimkroonika järgi mille on eesti keelde tõlkinud ja kommenteerinud Sulev Vahtre . Põhjused ja ajendid ja miliste tulemustega ülestõus lõppes?
Keskaegne Kaubandus Vahemeri oli üks suuremaid keskaegseid kaubanduskeskuseid. Vahemere kaubavahetus tähendas Vahemere idaosa ja lääneosa vahel. Enamasti toodi idast luksuskaupe(siid), relvi(Damaskuse terasest mõõgad), jne. Vastu anti kaubana ale ja veini. Teine suurem kaubanduspiirkond on põhja- ja läänemeri ning Hansakaubandus. Hansaliit - Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Põhjamaade kaubaliit, 14. saj. Hansaliidu linnade arv oli umbes 160-170 linna, kuid need linnad pole kunagi üheaegselt Hansaliitu kuulunud. Hansapäevad - Linnade esindajate üldkoosolek. Hansapäevad toimusid suhteliselt ebaregulaarselt ja suht harva. Hansaliit vahendas kaupa ka Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaa poolt Euroopa poole veeti karusnahki ja vaha(tähtsamad). Euroopast Venemaale viidi soola(kõige olulisem). Lääne pool veeti ka samu luksuskaupi, mis olid sisse toodud idast.
aastat, mil toimusid esimesed demokraatlikud valimised kohalikul tasandil pärast Nõukogude perioodi. Kuigi kohalik omavalitsus oli sajandi alguse Eesti halduskorralduse oluline osa, oli nüüd tegemist pigem uue süsteemi ülesehitamise kui vana taastamisega, sest vahepealne tsentraliseeritud riigikorraldus tõi kaasa põhjalikud ümberkorraldused. Tasub meenutada, et kohaliku omavalitsused olid olemas ammu enne rahvusriikide loomist. Meenutagem näites Hansaliitu ja Itaalia linnriike. Hansaliidu kogemus on kindlasti mõjutanud ka nelja Eesti linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) praeguse identiteedi kujunemist. Siiski on kohaliku omavalitsuse tähendus sellest ajast oluliselt muutunud eelkõige rahvusriigi tekkimise, industrialiseerimise ja üldise valimisõiguse kontekstis. Eriti murranguliseks kujunes 19. sajand, mil paljude lääneriikide territooriumi halduskorraldus sai suures osa praeguseni säilinud sisu ja vormi. Selle arengu tulemusel
Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 10 keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi
Segadust esineb ajalookirjanduses, kus kalendrierinevus sageli unustatakse, ja ajalooliste tähtpäevade märkimisel kalendritesse. 7. Riiklikud dokumendid Õigusaktid 13 saj (alguses) alistumisleping: sellega lõppeb eestlaste muistne vabadussõda, kui Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel. Sõda toimus Saksa, Taani, Rootsi ristisõdijate vahel. Allikas Liivimaa kroonika. 1279 Haapsalu linnaõigused, 1282 Lübecki õigus, Tallinna linnale. Lübeck- Hansaliidu pealinn, hansaliit koosnes pealinnadest (Läänemere äärsed kaubanduslinnad). Lübecki õigus kui linna põhiseadus. 1397 Konrad von Jungingeni armukiri: akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri).
tavaõigust. Linnakodanikuks sai sünnipäraselt. Näiteks linnakodaniku poeg või järglane. Linnaõigus on kõige rohkem keskkonda arvestav. Linnaõigus ei olnud mitte niivõrd karistav, vaid andis võimalikult targad nõuanded, kuidas linnamüüride vahel ellu jääda. Linnaõigus on elamise kord. Linnakodanikuks saamiseks tuli anda vanne ja see allkirjastada. Kogu keskaegne linna, ülikooli ja kloostrite elu käis läbi vannete ning need vanded olid omavahel süsteemis. Jäta meelde: Hansaliidu linnad olid ka Novgorod ja Pihkva. Emalinn oli Eesti jaoks Lübeck. Emalinna raad on see kõrgem kohus, kuhu saab edasi kaevata. Kõik osalised peavad austama kohut, viisakalt käituma. IV LOENG Eesti Kristliku maailma lõhe perioodil 15-16saj 15-16. saj jooksul muutusid Vana-Liivimaa sisemine ja välisolukord oluliselt. Suurte maadeavastuste mõjul kaotasid Läänemerel paiknevad kaubateed ja Hansa linnade liit tasapisi oma tähtsuse. 14-15
1507. a võeti vastu Maapäeva otsus loobuda talupoegade sõjalisest abiväest, sellega võeti neilt relvakandmisõigus Linnad ja kaubandus VanaLiivimaal: 14. sajandil kujunes Hansa Liit hansade (kaupmeeste selts, üks linnas) ühendus, kaubalinnade liit; tänu sellele õitsesid Liivimaa linnad kaubanduslikult Hansa ühiste huvide nimel pidid ka Liivimaa linnad juhinduma hansapäevade otsustest ja neid vastuvaidlemata täitma tekkis vastuolu Hansaliidu ja Liivimaa linnade vahel Venemaaga kauplemise küsimuses 14. sajandil kujunes Liivimaa hansalinnade võimuorgan (omavalitsus) linnade päev, et kaitsta oma huve hansalinnad: Tallinn, Tartu, Viljandi ja UusPärnu Narva polnud hansalinn, kuna oli tülis Tallinnaga ning sinna ei põiganud hansalaevad sisse linnade õiguslik korraldus: Taani kuninga valduses olevates linnades kehtis Lübecki linnaõigus
annaabi.ee 
