keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, sell kuid madal arengutase ei võimalda seda tööjõudu kasutada. 5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus kaubandus jne). Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2
energiamajanduse harud töötavad heas kooskõlas, on kujunenud vaid Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Varsti võiks selline kujuneda ka Ida-Aasias. Mujal on tegemist üksikute riikide või koguni riigiosade omavahel seostamata energiasüsteemidega, mõnikord aga energiamajanduse üksikute harudega, mis pole veel kompleksiks ühinenud. Põhja-Ameerika energiasüsteem on kõige võimsam ja arenenum. Temasse on kaasa haaratud ka Mehhiko. Seal on hästi arenenud kõik energiakompleksi harud: hankivad (nafta- ja gaasiammutamine, söekaevandamine), töötlevad (naftatöötlemine, elektroenergeetika), süsteemi tervikuks siduvad magistraaltorujuhtmete ja kõrgepingeliinide võrk, äriteenused, mida jätkub väljaveoks kogu maailma. Energiatarbimine on äärmiselt suur (Mehhkos siiski hulga madalam kui USA-s ja Kanadas). Sellepärast tuleb siia naftat sisse vedada (peamiselt Ladina-Ameerikast), sütt seevastu saab eksportida, mahud pole seejuures küll kuigi suured.
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid
3. Nimeta tootmist mõjutavad tegurid. Analüüsi nende mõju erinevatele majandusharudele. Tööjõud (hulk, hind, kvaliteet); tooraine (maavarad); energia (odav); tarbijalähedus; kapital; turg; teiste ettevõtete lähedus; arenenud infrastruktuur. 4. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid. Rahvusvahelised firmad tekkisid, sest tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat toorainet, milleks koloniaalriikide valitused lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Näiteks 1600.a sai kuninganna Elizabeth I-lt tegevusloa Briti Ida-India Kompanii, mis asutati kauplemiseks Lõuna-Aasiaga. Hiljem pärast II maailmasõda tekkis ettevõtetel vajadus laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Ettevõtteid viidi riikidesse, kus on odavam tööjõud,
Väga palju toimub arvutipõhiselt, teadmised on kättesaadavad kõigile ja kõikjal (interneti levik). 13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt. 14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta. Rahvusvahelistumine sai alguse vajadusest hankida paremat ja odavamat tooret, milleks koloniaalriikide valitsejad lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Alates 19. sajandi lõpust hakkas tekkima ettevõtteid, mis tegelesid ka sisseveoga koloniaalmaadelt emamaale. Hiljem tahtsid ettevõtted laieneda uutele turgudele. Näited: Royal Dutch Shell, Apple, Statoil, Toyota. 15. Miks on kaubamärgitoodete tootmises juhtkohal rahvusvahelised ettevõtted? Nad toodavad massiliselt ning kasutavad palju meediareklaami. 16. Millised rahvusvahelised ettevõtted tegutsevad Eestis? Nimeta vähemalt 5 firmat ja
muutmise üle Millal hakkavad töötajad arvama, et on töö eest saanud õiglase tasu? Reeglina osutub päris õiglase töötasu saavutamine võimatuks, kuna tegelikult on võimatu mõõta ja hinnata iga töötaja tööpanust kollektiivis, mille ühise koostöö tulemusena toode valmib Lõpuks taandub õiglase töötasu otsimine kahe Palka tahavad ka need, kes vaba isiku vahele, kes hankivad materjale toote lepivad omavahel kokku. valmistamiseks, reklaamivad ( keegi ei saa töötada sellise tasu toodet, müüvad seda. eest, millega ta ei ela ära ehk siis keegi ei saa töötada väiksema tasu eest kui tööjõu taastootmise kulu) Õiglase töötasu hindamisel saab lähtuda: välisest õiglusest s.t. töötaja võrdleb talle pakutavat sellega, millist töötasu makstakse
st. Alates 1992. a juunist oli Eestis käibel kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes (1 mark = 8 krooni). Euro kasutusele võtmise järel oli kroon seotud euroga (kurss 15,6466 krooni). 2011. aastast sai Eestist eurotsooni liige ja käibele tuli euro. Majanduse struktuur Umbes 71% Eesti toodangust (lisandväärtusest) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad 25% ja hankivad harud (sh põllumajandus ja mäetööstus) ligikaudu 4% toodangust. 1990. aastate alguses toimusid majanduse üldises struktuuris väga suured muutused, kuna paljusid teenindusvaldkondi polnud olemaski ning suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid sõjatööstusele ning Venemaale vajalikke kaupu, mida nüüd vaja polnud. Viimase kümnendi jooksul on aga üldisem jaotus teeninduse-tööstuse-põllumajanduse vahel olnud küllaltki püsiv, muutused on toimunud juba nende valdkondade sees.
kohta aastas, elukvaliteeti jm Arengumaad vähearenenud riigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest madalam ; näitajatena kasutatakse rahvamajanduse kogutoodangut (RKT) USA dollarites elaniku kohta, tööhõive struktuuri, tööviljakust, energia tarbimist inimese kohta aastas, elukvaliteeti jm MAJANDUS Majanduse struktuur majanduse koosseis ; majandusharude rühmitamisel eristatakse esmast ehk primaarsektorit (hankivad harud), teisast ehk sekundaarsektorit (töötlevad harud) ja kolmandast ehk tertsiaarsektorit (teenindus, nagu kaubandus, info vahendamine, finantstegevus, haridus ja uurimistöö, meditsiin ja tervishoid, riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine) Majandusharu tegevusala majanduses, mis ühendab sarnaseid hüvesid valmistavaid tegevusi Eksport kaupade ja teenuste müük välismaale Import kaupade ja teenuste ostmine välismaalt
perekond, kultuur, poliitika, kirik, Juriidilist keskk.- moodustab ettevõtlust reguleerivate seaduste ja juriidiliste normide kompleks. Võib öelda, et nelja eelneva keskkonnasfääri tundmine ja mõjudega arvestamine soovituslik, siis juriidilise keskkonnaga arvestamine on ettevõttele kohustuslik. ETTEV. LIIGITAMINE Ettev, on võimalik liigitada mitme erineva tunnuse alusel. I Ettev, haruline kuuluvus Näiteks ei saa ühtmoodi juhtida panka, tööstus- või ehitusettevõtet. Tööstus- hankivad ettevõtted, esmase töötlemise ettevõtted, töötlevad ettevõtted Põllumajandus- taimekasvatus, loomakasvatus Pangandus Kaubandus Turism IT II Ettevõtte suurus- päris ühene jaotus puudub, kasutatakse kolme näitajat: töötajate arv, käive,bilansimaht. Suuruse järgi liigitamisel on aluseks kõige sagedamini töötajate arv Alla 10- mikroettevõte 10-49 väikeettevõte 50-249 keskmise suurusega ettev. Üle 250 töötaja suurettevõtted III ettevõtlusvormi järgi
keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, sell kuid madal arengutase ei võimalda seda tööjõudu kasutada. 5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: 1. Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. 2. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). 3. Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus, kaubandus jne). 4. Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). 5. Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1
teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Kaubandus Enam kui 67% Eesti toodangust (SKP-st) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad umbes 28% ja hankivad harud (sh põllumajandus) ligikaudu 5,5% toodangust. 90-ndate alguses kasvasid teenindussektorid kiiresti, kuna nõukogude majanduses polnud paljusid neist olemaski. Nõukogude ajal olid suur osa tehastest ja vabrikutest mõeldud sõjatööstuse ja Venemaale vajalike kaupade tootmiseks, nüüd polnud nende toodangut kellelgi vaja. Väga palju hädavajalikku tuli seetõttu esialgu importida. Viimastel aastatel on aga tööstuse kasv edestanud teeninduse oma viidates sellele,
suuruse, toodangu iseloomu, majandusharu, domineeriva tootmisfaktori, omandivormi järgi. 2 Majandusharu järgi võib liigitada ettevõtteid: · tööstusettevõtted · kaubandusettevõtted · transpordi-ja sideettevõtted · pangandusettevõtted · kindlustusettevõtted · muud teenindusettevõtted Toodangu iseloomu järgi: · tootmisettevõtted- hankivad tööstusettevõtted ja töötlevad tööstusettevõtted · teenuseid osutavad ettevõtted · kaubandusettevõtted · transport-ja side ettevõtted · pangandusettevõtted · kindlustusettevõtted · muud ettevõtted Valitseva tootmisfaktori järgi: · töömahukad ettevõtted · materjalimahukad ettevõtted · teadusmahukad ettevõtted Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet
Rahvastik riigis ebaühtlaselt – tihedam linnades (2600 in/km2), hõredam soistel ja metsastel aladel (2-5 in /km2). Eestis linnarahvastik moodustab 80 %, enamik neist elab linnades (üle poole), vähem alevites ja alevikkes. Maarahvastik 20 %, tänapäeval tegevus laienenud (taluturism). Aleveid on 11 ja alevikke u. 175. 35. Eesti majandus ja sektorid. Majandusjaotus Eestis. Üheks mõjuteguriks loodusvarade olemasolu (paiknemine) ja loodulikud tingimused. Mõjutab just hankivad majandust ja mäetööstust (Eestis põllumajandust, metsandust ja energeetikat). Eestis I kohal teenindav majandust (varasem põllumajandus taandunud, tööstus II kohal). Tänapäeval Pandivere ja Kesk-Eesti suurimad põllumajanduspiirkonnad, metsandus Lõuna-Eestis ja energeetika Kirde-Eestis. Oluline ka inimene (inimkapital). Majandulikult aktiivsed ja mitteaktiivsed. Töötuse määr näitab majanduse olukorda, tänapäeval on see 9,1 %. 36. Tööhõive ja töötus, SKT. 37
omavalitsus renessanss miinimumi Järgnevate diferentseerivate tööjaotuste puhul järjest enam mittetootmissfääri valdkondade domineerimine ehk siirdumine primaarsest sekundaarsesse ning tertsiaarsesse sektorisse. 100 Primaarne sektor tähendab ühiskonnas neid tegevusalasid, mis tegelevad elatusallikate või esmatarbeliste hangetega (hankivad tegevusalad) - põllundus, metsandus, kaevandamine, kalastamine, jaht ja küttimine. Sekundaarne sektor tähendab ühiskonnas neid tegevusalasid, mis tegelevad toorme töötlemisega poolfabrikaatideks või lõplikeks toodeteks (produktideks) - ta hõlmab kogu töötleva ja tootva tööstuse. Tertsiaarne sektor tähendab ühiskonnas neid tegevusalasid, mis ei tooda ise, vaid teenindavad ja loovad teenuseid, sh kuni info tootmise ja meelelahutuseni välja.
annaabi.ee 
