on moodustatud Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ministeeriumid. Näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 alusel on haridusministeeriumi valitsemisalas riigi hariduse, teaduse ja noorsootöö korraldamine, keeletöö kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Kuidas toimub avalike haldusülesannete üleandmine? Kellele võib haldusülesandeid üle anda? 8. Millistel tingimustel võib haldusorgan taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi? Antakse teise organi palvel, kui tegu ei ole alluvussuhtega Ametiabi taotlemise alused Puudub pädevus tegevuse sooritamiseks Puuduvad tehnilised vahendid tegevuse sooritamiseks Puuduvad andmed ülesande täitmiseks Ametiabi kasutamine on majanduslikult soodsam Seega ametiabi sätteid ei kohaldata: 1) alluvussuhtele, 2) kui abi andmise kohustus on haldusorganile ette nähtud seadusega Haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui:
Haldusorganite koostöö Haldusorganite koostöö on korraldatud väga erinevatel alustel ja viisidel. 1. Seadus, mis otsesõnu haldusorganite koostööle suunatud, on halduskoostöö seadus. Kuid selles seadusega reguleeritakse vaid kahte võimalikku halduskoostöö liiki: a) haldusülesannete täitmiseks volitamine , milles omakorda saab eristada erinevaid võimalusi, kuidas ülesannete delegeerimine seadusega või seaduse alusel haldusorganilt haldusorganile või haldusorganilt eraisikule toimub. Eristatakse riigi ülesannete delegeerimist KOV ülesannete delegeerimisest. Tehakse vahet avaliku võimu pädevusega ülesannete ja ilma avaliku võimu pädevuseta ülesannete täitmiseks volitamisel. Viimasel juhul lubab seadus ülesande delegeerimist ka tsiviilõigusliku lepinguga. Avalikku võimupädevust sisalduvat ülesannet saab delegeerida vaid seadusega või selle alusel haldusaktiga või halduslepinguga.
projekteerimisloa taotlemiseks. 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid Detailplaneering Määrab piirkonna hoonestamise põhimõtted. Juhul kui puudub kehtiv detailplaneering, tuleb see koostada enne projekteerimise lähteülesande formuleerimist. Hajaasutuses ei ole detailplaneering nõutav ja projekteerimise aluseks on projekteerimistingimused. Projekteerimisluba Projekteerimiseks tuleb taotleda haldusorganilt nõuetekohane projekteerimisluba. Seda võib teha eskiisprojekti põhjal. Projekteerimisloaga kaasnevad projekteerimistingimused (haldusorgani ja tehnovõrkude haldajate nõuded). Projekteerimise lähteülesanne Lähteülesande koostab tellija või tema poolt volitatud konsultatsiooni- või projekteerimisbüroo. Projekteerimise lähteülesanne peab olema kooskõlas omavalitsusorgani poolt väljastatud projekteerimisloa ja projekteerimistingimustega, samuti kehtiva detailplaneeringuga
Tooge näiteid. Koostöö muude isikute ja asutustega 1.Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks. 2. Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta. 21. Milliseid reisidokumente väljastab Siseministeerium? KODANIKULE: -Pass -Meremehe teenistusraamat -ID kaart MITTEKODANIKULE: -Välismaalase Pass -Elamisluba -Meresõidu tunnistus -Ajutine reisidokument -Pagulase reisidokument 22. Milliseid reisidokumente väljastab Välisministeerium? KODANIKULE: -Diplomaatiline Pass -Tagasipöördumise tunnistus MITTE KODANIKULE: -tagasipöördumise luba(kehtib 12 kuud) 23
(TlnRingKo 3-07-102 ). KSÜSE §29 lg 4: Hinnates keskkonna vastavust tervise ja heaolu vajadustele võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust tervise ja heaolu vajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonnakvaliteedi piirväärtust. Paljud keskkonnaalased õigused tuleneva EL keskkonnakvaliteedidirektiividest KSÜSE §29 lg 5: Käesoleva paragrahvi lõike 1 nimetatud õiguse tagamiseks on õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Tõrjeõigus Aktiivne kohustus Eraõiguslikud nõuded AõS §143) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega
3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. (3) Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. (4) Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Haldusakti teatavaks tegemise liigid: 1. vabas vormis; 2. kättetoimetamine: · posti teel: reegliks on tähtkiri; esimeseks valikuks peaks olema isiku poolt soovitud aadress. Kui see ei ole teada või ei õnnestu, siis juriidiliste isikute puhul kehtib eeldus, et dokument loetakse kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema äriregistrisse kantud asukoha aadressil
seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4. see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5. sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohus on oma praktikas lisanud nn ilmselguse kriteeriumi, s.t tühisuse aluse olemasolu peab olema ilmselge. Haldusakti andnud organ võib igal ajal tühisuse kindlaks teha ja isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib seda igal ajal nõuda nii haldusorganilt kui ka kohtult (HMS § 63 lg 4) – tegu on liigilt tuvastamisnõude või -kaebusega (HKMS § 6 lg 3 p 3: kaebusega võib taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlaks tegemist). Tuvastuskaebust saab esitada tähtajatult. 2.2. Formaalsed rikkumised, mille võib jätta tähelepanuta (HMS § 58) Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on eelkõige tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk sisuliselt õige haldusakti andmine
andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. 1.9 Haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Käesoleva jao sätteid kohaldatakse haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt. Kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui
eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust. 18 Subjektiivse avaliku õigusega seoses on tekkinud probleem kas sooritusnõuded on seotud põhiõigustega ja kas nad on viidavad PS tasandile (nt õigus nõuda haldusorganilt teatud toimingut, saada teatud soodustusi jne). Üldjuhul ei ole soodustuste nõudmine taandatav põhiseadusele, v.a teatud erandid, mis on viidavad võrdsusõigustele või õigusele vabalt valida tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, aj need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile.
vabadusõigustest). Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust. Subjektiivse avaliku õigusega seoses on tekkinud probleem kas sooritusnõuded on seotud põhiõigustega ja kas nad on viidavad PS tasandile (nt õigus nõuda haldusorganilt teatud toimingut, saada teatud soodustusi jne). Üldjuhul ei ole soodustuste nõudmine taandatav põhiseadusele, v.a teatud erandid, mis on viidavad võrdsusõigustele või õigusele vabalt valida tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, ja need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile.
loetelu ei ole ammendav. Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust. Subjektiivse avaliku õigusega seoses on tekkinud probleem kas sooritusnõuded on seotud põhiõigustega ja kas nad on viidavad PS tasandile (nt õigus nõuda haldusorganilt teatud toimingut, saada teatud soodustusi jne). Üldjuhul ei ole soodustuste nõudmine taandatav põhiseadusele, v.a teatud erandid, mis on viidavad võrdsusõigustele või õigusele vabalt valida tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, aj need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile.
4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult tühisuse kindlakstegemist. Õiguslik kaitse haldusaktide vastu Isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaidemenetlus kujutab endast halduskohtumenetlusele alternatiivset vaidluste lahendamise korda haldusõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamise korral. Vaidemenetluse korras võib taotleda: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist;