4) õiguspärasuse printsiip (riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus
o Haldusmenetluse korda (haldustoimingute sooritamise, s.h haldusaktide andmise korda; o Haldusvastutust; o Halduskontrolli jne Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, haridusõigus jne. Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. See tähendab, et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Just suhete spetsiifika, mida haldusõigusnorm reguleerib, määrab ära haldusõigusnormi olemuse, tema erisused teiste õigusharude normidest. Teiste sõnadega
Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud.
(organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb
Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud.
väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad nii Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. 1. 5. §5 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine normi rakendamise teel subsumeerimine Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis?
10 Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus Riigi PS institutsioonid, normid sisalduvad Reguleerib halduskandjatega ehk täidesaatva nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb
§ 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. §3. Haldusõiguse määratlemine §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid § 6.Haldusõiguse süsteem §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. § 8. Tõlgendamise meetodid: §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid Halduse toimimine eraõiguslikes vormides § 10. Haldusõiguse allikad TEEMA 3:SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS 1 §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1
halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. See tähendab, et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Just suhete spetsiifika, mida haldusõigusnorm reguleerib, määrab ära haldusõigusnormi olemuse, tema erisused teiste õigusharude normidest. Teiste sõnadega
halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. See tähendab, et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Just suhete spetsiifika, mida haldusõigusnorm reguleerib, määrab ära haldusõigusnormi olemuse, tema erisused teiste õigusharude normidest. Teiste sõnadega
Füüsilise isiku haldusõiguslik õigusvõime on võime kanda haldusõiguslikke kohustusi ja omada haldusõiguslikke õigusi. See on ühesugune ja piiramatu kõigi suhtes. Tuleb vahet teha üldise õigusvõime ja konkreetses õigussuhtes oleva õigusvõime vahel. Haldusõiguslik teovõime on võime iseseisvalt realiseerida oma haldusõiguslikke õigusi ja kohustusi. Kui haldusõigusnorm annab ka alaealisele võimaluse iseseisvalt realiseerida oma õigusi/kohustusi, siis järelikult on tal ka haldusteovõime. Tuleb vaadata konkreetset normi ja vaadata, kas see sisustab alaealistele haldusteovõime. b. Juriidilised isikud Eraõiguslikel juriidilistel isikutel tekib õigusvõime registrisse kandmisest. Juriidilise isiku teovõime realiseerub organites olevate füüsiliste isikute kaudu.
annaabi.ee 
