Haldusdokumendid Käskkiri, akt, protokoll Koostas: Pille Koit Haldusdokumendid Haldusdokumendid on õigusliku jõuga dokumendid, mis tõendavad vastuvõetud otsuseid, kinnitavad fakte ja toiminguid, fikseerivad seisukordi või sündmusi. Haldusdokument on dokument, mis koostatakse juhtimis-, täidesaatva- ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid vormistatakse üldplangile ja pealkirjastatakse dokumendiliigi nimetusega trükitähtedega. Juhendid, eeskirjad, kord (nt.asjaajamiskord) vormistatakse valgele paberile. Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid tuleb registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on varustatud originaalallkirja(de)ga. Vajadusel tehakse dokumendist väljavõte või koopia Käskkiri Käskkirion tegevust korraldav dokument, mille väljaandmise õigus on
©-märk Eestis ei kehti, kuna Eesti pole ühinenud Berni konventsiooniga. Autori nõusolekul avaldatud (trükitud, elektrooniliselt vm paljundatud ja levitatav) teoses olevat sisu on kõigil õigus allikale viidates kasutada. Avalik ettekanne (sh loeng) pole avaldamine, seega selle kasutamiseks on vaja autori luba. Suuline loeng ja ettekanne on Eestis autoriõigusega kaitstav teos. Eestis ei ole autorikaitse all näiteks: ideed, mõisted, teooriad, meetodid, rahvalooming, õigusaktid ja haldusdokumendid, ametlik sümboolika, uudised, faktid ja andmed (aga rahamärk on!). Nende kasutamist võib piirata avaliku õiguse normidega. Kokkuvõte IT on selline ala mis hõlmab väga palju erinevaid valdkondi ning selleks, et teha kindel IT alane seadus samas poleks sellel ka põhjust, sest autoriõigused toimivad selle eest.
1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember) 2)Asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: Antud asjaajamiskorras puudusid nii dokumendiringluse kord kui ka skeemid. 3)Dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord : On täiesti eraldi peatükk asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on märgitud, et dokumendiplankidele vormistatakse haldusdokumendid, kirjad, protokollid, aktid ja käskkirjad; Koolis on kasutusel üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirja plank, mida võib vormistada must-valgena või kasutada värvitrükki. Üldplanki ja kirjaplanki eristab plangile trükitavate elementide koosseis. Üldplangi alusel valmistatakse teisi konkreetse dokumendiliigi planke. Üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirjaplank kujundatakse arvutis. Rekvisiitide paigutus kõikidel plankidel peab vastama näidisvormile
· Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamisleht 3. Tegevuskirjeldus 3.1 Ettevõtte juhatuse poolt personali koolituse valdkonda kuuluvate täiendavate otsuste ja juhendite kehtestamisel tuleb juhinduda haldusdokumentide nõuetest, mis ei ole vastuolus kehtivate seadustega 3.2 Koolitusdokumendid säilitatakse ettevõtte arhiivis vastavalt kehtivale dokumentide säilituskorrale. Kasutusel olevad haldusdokumendid ja lepingud haldab ettevõtte personalijuht. 4. Koolituspoliitika 4.1 Ettevõte X võtab koolitusvajaduste väljaselgitamisel arvesse ettevõtte vajadusi ja töötajate individuaalseid koolitusvajadusi. 4.2 Uue töötaja tööle võtmisel viiakse läbi sissejuhatav juhendamine, mille käigus tutvustatakse: tuleohutusjuhendit, esmaabi juhendit, kollektiivlepingut, töökorralduse reegleid. Läbiviija personalijuht. Koolitus registreeritakse töötaja koolituse registreerimise kaardil. 4
4)EVS-ISO 15489-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus."- esitab tervikliku vaate ettevõtte asjaajamisele, annab suunad dokumentide ja dokumendi halduse protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid
· dokumentide avalikustamise ja neile juurdepääsu tagamise kord; · juurdepääsupiirangute kehtestamine asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentidele; · vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrolli kord; · dokumentide hoidmise ja hävitamise kord; · ametniku teenistusest või töölt vabastamise või teenistussuhte või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; · muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest. Dokumendiplangid Kõik haldusdokumendid vormistatakse trükitud plankidele, mille võltsimiskindluse suurendamiseks ja originaali koopiast eristamise kergendamiseks tuleb plankidel valmistamisel kasutada vähemalt ühte turvaelementi. Turvaelementideks võivad olla: · vesimärk; · reljeef- või värvitrükis vapi või muu sümboli kujutis; · plangi number; · vesimärgiga või toonitud paber; · reljeefpitsatiga või muul viisil valmistatud element.
demokraatlikuks ning kõrgeima riigivõimu kandjaks sai rahvas (Nutt 2010). Sellest tulenevalt on rahvas kaasatud riigiellu ning selleks, et inimesed saaksid riigis toimuvas kaasa rääkida, peaks neil olema võimalik aru saada riigi toimimisega seotud dokumentidest (nt seadused, haldus- ja kohtudokumendid jms). 6 Pärast Eesti taasisesisvumist hakati austama inim- ja kodanikeõigusi, mida reguleerivad erinevad seadused ja haldusdokumendid. Kuna õigused (ja ka kohustused) puudutavad kõiki Eesti ühiskonnaliikmeid, siis asjaajamiskeele ühtne ja normeeritud keelekasutus võimaldavad kõigil liikmetel nendest aru saada. Selleks, et asjaajamiskeelest oleks ühtne arusaam, kehtestas Vabariigi Valitsus 2011. aastal määruse„Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“, mille sisu käsitleb seminaritöö II peatükk. Eesti normitud kirjakeele roll on viimase sajandi jooksul väga palju muutunud. Kui XX
intellektuaalse tegevuse resultaadid, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses. Samuti ei ole kaitstud ideed ja põhimõtted, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvutud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autoriõigusega ei ole kaitstud faktid ja andmed, ka päevauudised. Ka ei ole autori õigustega kaitstud rahvaloominguteosed, õigusaktid, haldusdokumendid (seadus, määrus, seadlus, juhendid, põhimäärused) ja kohtulahendid ning eelnimetatud ametlikud tõlked. Ei ole ka autoriõigusega kaitstud riigi ametlikud sümbolid ja organisatsioonide sümbolid. 4. Autori isiklikud ja varalised õigused. Autori isiklikud (mittevaralised, moraalsed) õigused kaitsevad autori hingelist ja moraalset sidet oma teosega. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ja ei ole loovutatavad
Arhiivist pole vaja otsida seaduse käsikirjalist teksti, algallikaks on ka seaduse publikatsioon (nt Riigi Teatajas). Allikad näitavad ainult seaduse teooriat, mitte praktikat. INSTRUKTSIOONID allikakriitika mõttes olulisim dokumentide liik, sest määratles täpselt, kuidas tuli andmeid koguda, töödelda, millised vead ja üldistused olid lubatud, millised keelatud. Instruktsioonid on vaja üles otsida, muidu on uurimus vigu täis . HALDUSDOKUMENDID valitsus- ja teiste asutuste dokumendid: kirjavahetus, load ja muu; haldusajaloo keskne allikas. FISKAALDOKUMENDID maksude kehtestamiseks läbiviidud revisjonide protokollid, vakuraamatud; agraar-, asustus-, koormiste-, rahvastiku- ja kohaajaloo allikad. Ei tohi unustada, et koostaja huviks oli maksualuse maa või inimeste kindlaksmääramine, mitte asustus- või rahvastikuajaloo allika koostamine; asustuspilti ei tohi kriitikata vaadata.
3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3.Kehtivus ajas 57 P.4
Vastavalt põhiseadusele on kõrgematel riigiametnikel oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. Seega annavad käskkirju ka riigikontrolör, õiguskantsler ja riigisekretär. Tüüpiline näide käskkirjast kui üksikaktist on avalikku teenistusse võtmine ja sealt vabastamine. Õiguspraktika tunneb ka selliseid mõisteid nagu: põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne. Kõik nimetatud haldusdokumendid ei ole õiguslikus mõttes haldusaktid, ei ole õigusaktid. Et neil oleks juriidiline jõud, tuleb nad kinnitada vastava halduse üldaktiga. Õigusteoreetilisest ja ka õiguspraktilisest seisukohast muutuvad nad selle toiminguga kas määrusteks või käskkirjadeks. Näiteks käskkirjaga kinnitamata ministri juhend, mis on adresseeritud alluvatele, ei ole õigusakt. Ta ei saa olla üksikjuhtumi reguleerimise õiguslikuks aluseks, teda ei ole õiguslikult olemas.
nõukogu eesistumisel nõukogu Kogukonna Kogukonna koosolek koosolek 3. Hammurabi koodeksi väline õigusajalugu 3.1. Vana-Babüloonia õiguse üldiseloomustus Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu. Kassiidi ajastul saavad eraürikute asemel domineerivaks haldusdokumendid, mis sageli varustatud religioosset garantiid tagavate jumalakujutustega. Spetsiifilise liigina ilmuvad maade piirikivid - kudurru. Muistne Paabeli õigus astus nõrgema kaitseks Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu. Kassiidi ajastul saavad eraürikute asemel domineerivaks haldusdokumendid, mis sageli varustatud religioosset garantiid tagavate jumalakujutustega. Spetsiifilise liigina ilmuvad maade
See tähendab, et temaga võib kehtestada abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, mis on adresseeritud kolmandatele isikutele. Näiteks maakonna valitsemiskorralduse seaduse § 9 2. lõike alusel annab maavanem käskkirju maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks. Käskkirjad üldaktidena kuuluvad Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi kontrolli alla. Õiguspraktika tunneb ka selliseid mõisteid nagu põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne. Kõik nimetatud haldusdokumendid ei ole õiguslikus mõttes haldusaktid, ei ole õigusaktid. Et neil oleks juriidiline jõud, tuleb nad kinnitada vastava halduse üldaktiga. Õigusteoreetilisest ja ka õiguspraktilisest seisukohast muutuvad nad selle toiminguga kas määrusteks või käskkirjadeks. Näiteks käskkirjaga kinnitamata ministri juhend, mis on adresseeritud alluvatele, ei ole õigusakt. Ta ei saa olla üksikjuhtumi reguleerimise õiguslikuks aluseks, teda ei ole õiguslikult olemas. §5. Halduse üksikaktid 1
See tähendab, et temaga võib kehtestada abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, mis on adresseeritud kolmandatele isikutele. Näiteks maakonna valitsemiskorralduse seaduse § 9 2. lõike alusel annab maavanem käskkirju maavalitsuse sisemise töö korraldamiseks. Käskkirjad üldaktidena kuuluvad Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kohtukolleegiumi kontrolli alla. Õiguspraktika tunneb ka selliseid mõisteid nagu põhikiri, põhimäärus, juhend, eeskiri jne. Kõik nimetatud haldusdokumendid ei ole õiguslikus mõttes haldusaktid, ei ole õigusaktid. Et neil oleks juriidiline jõud, tuleb nad kinnitada vastava halduse üldaktiga. Õigusteoreetilisest ja ka õiguspraktilisest seisukohast muutuvad nad selle toiminguga kas määrusteks või käskkirjadeks. Näiteks käskkirjaga kinnitamata ministri juhend, mis on adresseeritud alluvatele, ei ole õigusakt. Ta ei saa olla üksikjuhtumi reguleerimise õiguslikuks aluseks, teda ei ole õiguslikult olemas. §5. Halduse üksikaktid 1
annaabi.ee 
