Aastavahetusel hakkasid ksikud feodaalide salgad judma Konstantinoopoli alla.Lnest tulnud sjamehed ei pidanud end Btsantsi sdames kuigi rtellikult leval.Keiser Alexios I-l oli nendega raske toime tulla.Ometi suutis ta ristisdijatelt vlja meelitada lubaduse,et trklaste kest vabastatud maad tagastatakse keisrile. Jeruusalemma vallutamine vttis aega.Alles 1099. aasta juulis,prast viiendalast piiramist vallutati pha linn Jeruusalemm.Tapatalgud,mille ristisdijad seal korraldasid, olid tohutud.Ei halastatud kellegile.Ainuksi pea- moees tapeti 10000 ristiusulist. RISTISDIJATE RIIGID Jeruusalemma langemise jrel vallutasid ristisdijad suure osa Vahemere idarannikust, kus nad moodustasid riigid.Kige thtsam neist oli Jeruusalemma kuningriik.Allutatud aladel pti kehtestada samasuguseid sltuvussuhteid ja hierarhiat nagu Lne-Euroopas.Niisugused riigid polnud aga loomulikud moodustised.Ainuke tulutoov majandusharu oli seal kaubandus.Seegi itses seal tnu Itaalia kaupmeeste agarusele.
riikides. Näiteks kõige demokraatlikum riik maailmas otsustas sõja lõpetada Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamisega. Ka see otsus ei saanud tulla ei kuskilt mujalt kui riigi esiotsas olevatelt inimestelt, kes jällegi mõtlesid pigem sõja võitmise peale, kui selle peale mida tuumarünnak põhjustada võib. Kohe suri rünnaku tagajärjel umbes 70,000 inimest, aastaks 2000 kasvas radiatsiooniohvrite arv aga 240,000 peale. Ka siin tegi USA valiku jaapanlaste eest. Kellelegi ei halastatud, ega antud valikut elu või surm kui juhtusid neis linnades olema, siis said oma osa radiatsioonist. Tegeliku valiku, kes sureb ja kes elab, tegid selle sõja käigus need niiöelda tuntud suurkujud, kelle nimesid vähemalt praegu veel, teab iga inimene. Tavainimestele ei antud mitte mingisugust valikuvõimalust. Kui oldi sünnitud vales kohas, vale päritolu või valede uskumustega, siis see tähendas sõjajuhtide jaoks seda, et inimesega võis kõike teha
Tolleaegne keisrivõim muutus samuti piiramatuks oma valdustes ja Saksa keiser Maximilian I (1493- 1519) püüdis võimu veelgi reformidega tugevdada. Seesugune valitsemisviis tekitas aga mitmeid rahulolematusi ning ülestõuse rahva seas. Minu arvates aga perioodile iseloomulik võim vähendas rahva osatähtsust ning andis võimukandjatele liiga suured vabadused. Võimuterroriga tehti mitmeid veriseid laastamisretki ning ei halastatud ülikutele ega lihtrahvale reetmist. Valimatu kättemaks ei säästnud isegi kiriku inimesi. Murrganguliseks sündmuseks võib pidada ka Kolmekümneaastast sõda aastatel 1618-1648 , kus osalesid protestandid ja katoliiklased. Ennenägematu vägivald ja rüüstamine kujunes peamiselt usuvaenuste kulminatsiooniks. Seesugune karm võitlus jõudis aga kõige madalamale tasemele ,kus sõdurid pidid ellujäämiseks elatuma sõjasaagist .Selline põhimõte
Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Minu arvates tegid prantslased ja sakslased kaupmeestega hea tehingu. Neil tõenäoliselt puudusid muud võimalused hästi üle meretee saada ning samas selle kokkuleppega kindlustasid nad endale seljataguse. Lõhuti rohkem, kui suudeti kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. Pärast ristisõdijate võitu Zara üle leidis aset kohtumine, mis sündmustele taas uue suuna andis. Ristisõdijate leeri ilmus 1195. aastal troonilt kukutatud Bütsantsi basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus ristisõdijatelt toetust oma isa õiguste taastamiseks. Vastutasuks lubas ta ära maksta ristisõdijate võlad, liituda ristisõjaga Egiptuse vastu ja allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile
Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli Harjus, kus omavolitsesid peamiselt Taani kuninga sakslastest vasallid. Samal ööl süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28 mungale, kes samuti tapeti. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. (Laar, 1957) Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Enamik neist nimelt pärast 1343. aastat enam allikates ei esine või on need asukohta vahetanud. (Laar, 1957) Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud
sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided
aprilli (jüriööl) Harjus, kus omavolitsesid peamiselt Taani kuninga sakslastest vasallid. Samal ööl süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28 mungale, kes samuti tapeti. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Enamik neist nimelt pärast 1343. aastat enam allikates ei esine või on need asukohta vahetanud. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid
Veneetsia võimud soostusid laevu andma seepärast, et nad pidasid Bütsantsi kaupmeestega juba ammu võitlust ülevõimu pärast Vahemerel. Nüüd tegid lahked laevade laenutajad ristisõdijatele selgeks, et nad võivad ka Bütsantsi vastu sõdida. Nii siindusitki laevad Konstantinoopoli alla. Ristisõdijad vallutasid linna tormijooksuga 12. aprillil 1204. aastal. Sellele järgnes suur rüüstamine, lõhuti rohkem kui suudeti kaasa tuua. Seejuures ei halastatud kloostritele, kirikuile ega raamatukogudele. Niimoodi hävis tohutult kultuuriväärtusi, mis olid Bütsantsis säilinud veel Ida- Rooma riigi päevist. Jeruusalemm ei tulnud enam mõttesegi, vastupidi, paljud ristisõdijad tulid Pühalt Maalt Konstantinoopoli rüüstamisest osa saama. Viies Ristisõda. ( 1217-1221 ) Innocentius III järeltulija paavstitoolil Honorius III kutsus ellu Viienda ristisõja, millega kavatsetti vallutada Aijubiinide sultanaadilt Damietta linn
Keiser Alexios II oli nendega raske toime tulla. Ometi suutis ta ristisõdijatelt välja meelitada lubaduse, et türklaste käest vabastatud maad tagastatakse keisrile.Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles 1099. aasta juulis, pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm. Tapatalgud, mille ristisõdijad seal korraldasid, olid tohutud. Ei halastatud kellelegi. Ainuüksi peamoseestapeti 10 000 inimest. Teine ristisõda(1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastallanges nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. LääneEuroopale oli see raske löök. Tuli hakata jälle tegema kihutustööd, et võtta ette uus ristisõda.Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st
Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268-Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided.
Charles IX õe Marguerite de Valois' pulmad. Sel puhul oli Pariisis hulganisti hugenotte ja loomulikult ka nende ladvik. Katariina de Medici ja Guise'id eesotsas François de Guise'i poja Henriga otsustasid kasutada juhust, et hugenottide juhid hävitada ja nende liikumisele lõpp teha. Terroriga tehti algust 24. augustil, ööl vastu pärtlipäeva. Hugenottide elupaigad märgistati valgete ristidega ning kui hakkasid lööma kirikukellad, algas massiline hugenottide tapmine, ei halastatud ka naistele, lastele ega ka vanuritele. Pärtliööl ja järgnevatel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti, lisaks pandi veresaunu toime ka provintsides ning mõrvatud hugenottide arv tõusis kümnete tuhandeteni. Pärtliöö massimõrv kutsus esile Lõuna-Prantsusmaa hugenottide uue ülestõusu ning kogu Prantsusmaad puudutas nende uus poliitiline püüdlus: kukutada Pärtliöö korraldanud Valois' dünastia. Henri IV Kui Charles IX 1574
on ilmselt Brani kindlusloss Transilvaanias, mis on aluseks arvukatele legendidele krahv Draculast. Sama lossi ainetel on Bram Stoker kirjutanud oma kuulsa raamatu ning on vändatud ka arvukaid vampiirifilme. Tegelik legend Draculast ei vasta küll sellele, mida Hollywood on inimestele peale surunud. Dracula puhul oli tegu ühe kuulsa suguvõsa liikmega, kes sai kuulsaks kurjategijate ja vaenlaste teibasse ajamisega. Tema valitsemisajal ei halastatud mitte ühelegi kurjategijale nii see, kes röövis kümme kuldmünti, kui too, kelle saagiks langes kümme tuhat kuldmünti, said mõlemad teibasseajamise au vääriliseks. See oli periood, mil võis päevadeks tänavale vedelema jätta koti raha või väärisesemetega ning keegi möödakäijaist ei julgenud varandust puudutada. Sama halastamatu nagu krahv Dracula oli kurjategijatega, oli ta ka riiki ähvardavate türklaste hordidega. Verised lahingud piirialadel suurendasid tema
rakendas mitte palgaväge, vaid maakondlikul printsiibil värvatud nekrutiväge. Sõjakoleduste sümboliks sellest ajast sai Magdeburgi piiramine ja tormijooksuga vallutamine 1631. a kevadel Saksa-Rooma keisri kindrali Johann Tserclaes von Tilly juhtimisel. Pärast linna vallutamist jättis ta linna kolmeks päevaks oma palgasõdurite meelevalda. Nad kõik said rikkaks. 30 000 – 40 000-st linnaelanikust hukkus üle 20 000, ei halastatud ka naistele ja lastele. Endine rikas hansalinn Magdeburg on jäänud tänini kohaliku tähtsusega provintsilinnaks. 30-aastase sõja ajal sõjaõigus ei kehtinud, see oli üks julmim sõda Euroopas enne 20. sajandit. Sõja lõpetas Vestfaali rahukonverents, kus lepiti kokku sõjajärgse Euroopa poliitiline kaart. Enam-vähem sama toimus 1815. a Viini kongressil, kus Mandri-Euroopa suurvõimud Preisimaa, Austria ja Venemaa otsustasid Austria
annaabi.ee 
