75 MWh/m3 loose 11 /m3 loose Sod peat 11.9 MJ/kg 34 /t Light fuel oil 36.1 MJ/dm3 570 /m3 Natural gas 33.4 MJ/m3 n 310 /1000 m3 n NB! Data on boilers and fuels might be corrected if you have actual data for your country Muutuvkulu komponent /MWh H0 Kui suur on MWh kohta tulev maksumus? Hakkpuit 19.6 /MWh ühiku hind/kütteväärtus/kasutegur Tükkturvas 12.9 /MWh Et saada MJ =GJ jaga 3,6 läbi Kerge kütteõli 63.2 /MWh Gaas 37.1 /MWh Valin 6MW katlaseadmed tabelist Leian 1 MWh maksumuse InvesteeringuPMT suurus 20a, 5% Hakkpuit 1600x10a3/6 266666.667 21398 267 x10a3/MW Tükkturvas 1875x10a3/6 312500 25075 312.5 /MW
45 2,60 2,57 2,54 2,51 2,48 50 2,30 2,27 2,25 2,22 2,19 55 2,00 1,98 1,96 1,93 1,91 60 1,71 1,68 1,66 1,64 1,62 65 1,41 1,39 1,37 1,35 1,33 70 1,11 1,09 1,08 1,06 1,05 Hakkpuit Joonis 2. Hakkpuidu alumise kütteväär- Joonis 3. Tüvestest valmistatud hakkpuidu tuse sõltuvus niiskusest tarbimisaine kg energiasisalduse tüüpiline vahemik, MWh ja tihumeetri kohta puistekuupmeetri kohta Mets on õrn keskkond. Sealsed taimed ja loomad võlgnevad oma olemasolu looduslikule tasakaalule, milles on oma koht ka inimesel, kui ta peab lugu väljakujunenud reeglitest.
Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber
töötava elektrit ja soojust koos tootva jaama puhul umbes 12 miljonit krooni, tuulejaamal 12-14 miljonit, biomassi põletaval koostootmisjaamal 25 miljonit, veejõujaamal 25-30 miljonit ning tuumajaamal 60 miljonit krooni. Põlevkivielektri tootmisseadmete uuendamine Narva elektrijaamades maksab ligi üheksa miljonit krooni megavati kohta. Energiatootmiseks kasutatav kütus on tuule ja veejõu puhul tasuta, põlevkivi maksab 53,5; tükkturvas 99,7; hakkpuit 100,8; maagaas 144,3; raske kütteõli 172,2; põlevkiviõli 168,9 ja kerge kütteõli 400,9 krooni (keskmised hinnad ettevõtetele 1 MWh kohta, käibemaksuta, Eesti Energia 2004. a andmetel).
· Sadamates laaditakse-lossitakse sellist lasti spetsiaalse seadmestikuga (seadmetel suur tootlikkus) varustatud kaidel. · Füüsikalis-keemiliste omaduste, veo- ja hoiustamistingi- muste järgi jaguneb kuhje- ja puistlast kahte põhigruppi: last, mille omadused niiskuse mõjul ei muutu ja mida võib vedada lahtistes transpordivahendites ning ladustada avatud laoplatsidel (süsi, maak, hakkpuit jne.); last, mille omadused muutuvad niiskuse mõjul ja mille veoks tuleb kasutada kinniseid transpordivahendeid ning ladustamiseks kinniseid ladusid (keedusool, teravili, tsement, mineraalväetised jne.). Koodeks · Kuhje- ja puistlastil on mitmeid iseärasusi, mida tuleb arvestada kauba transportimisel ja ladustamisel: pudenevus, loomulik kaldenurk, puistetihedus, koostisosade kuju, haprus, isekuumenemine, -süttimine,
.........................15 2 SISSEJUHATUS Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana,näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Kütused on kivisüsi,pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit, küttepuit, bensiin, petrooleum, diislikütus- need kõik on kasutusel meie igapäevaelus See uurmistöö käsitleb just erinevaid kütteliike majapidamises või nende säästlikkust. 3 KÜTUSE KOOSTISOSAD Kütus koosneb: · Orgaaniline osa keerukad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja orgaanilise väävli ühendid
· mütseel tuleb purustada puhtasse kaussi · võtta 1x1m kile ning asetada pakk kilele. · Kata paku pind mütseeliga ,aseta ketas ja kinnita see naeltega · kaeva auk 2/3 maa sisse ja 1/3 välja, seejärel pane pakk kettaga alla poole · pakkude vahemaa võiks olla 30m sest muidu ei jää viljakehadele ruumi vt.joonis Pool-intensiiv( saagikus suurim) Vt.joonis Intensiiv(saame toodangu lühema ajaga ) Substraat: põhk( parim oder ja nisu) , vanapaber, hakkpuit Vt-joonis 9. Seenekasvatusruumid Seenekasvatusruum on tootmisühik. Iga seenekott vajab sarnaseid klimaatilisi tingimusi. Vajalik on igas kambris eraldi ventilatsioon ja ei tohi olla temp. gradiente. Parimad on väikesed seenekasvatuskambrid, sest seened riknevad kiiresti ja väikesest kambrist liigub mingi osa koguaeg turule. 10. SITAAKE e tammeseen e kastaniseen Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a tagasi . sitaake viljakehad on noorelt peaaegu
1. Mütseel tuleb purustada puhtasse kaussi. 2. Võtta 1x1m kile ning asetada pakk kilele 3. Kata paku pind mütseeliga, aseta ketas ja kinnita see naeltega. 4. Kaeva auk 2/3 maa sisse ja 1/3 välja, seejärel pane pakk kettaga alla poole. 5. Pakkude vahemaa peaks olema 30cm, sest muidu ei jää viljakehadele ruumi. · Pool-intensiiv (saagikus suurim) (vt. joonist) · Intensiiv (lühikese ajaga) Substraat: põhk (parim: oder ja nisu), vanapaber, hakkpuit. 9. SEENEKASVATUSRUUMID Seenekasvatusruum on tootmisühik. Iga seenekott vajab sarnaseid klimaatilisi tingimusi. Vajalik on igas kambris eraldi ventilatsioon ja ei tohi olla temp. gradiente. Parimad on väikesed seenekasvatuskambrid, sest seened riknevad kiiresti ja väikesest kambrist liigub mingi osa koguaeg turule. 10. SITAAKE ehk tammseen ehk kastaniseen Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a. tagasi. Sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks
elada ei saa, liigne niiskus tõrjub aga pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks. Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30%, soodne on 45-65%. Niiskus on paras, kui pihkupigistatud mass käe märjaks teeb, aga vett välja pigistada ei saa. Liigse vihmavee eest kaetakse aunad kinni, kuivamise vältimiseks kastetakse. Komposti niiskus sõltub kompostitavatest jäätmetest. Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku. Massi poorust aitab suurendada kore materjal- nn tugiaine: hakkpuit, jäme saepuru, põhk vms. Mida koredam on kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk. Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist. Komposti aitab õhustada korralik läbisegamine, kuigi sellega kaasneb soojakadu.
puidutöötlemisjäätmed. Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Puidust saadava katelde ja ahjude kolletes kasutatava biokütuse liigid: · Halupuit tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega (1; 0.75; 0.5; 0.33 või 0.25 m) halud. · Hakkpuit spetsiaalse hakkruiga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie- või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25...40 mm). · Puidubrikett peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70...200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted. Külje pikkus või läbimõõt on 50...80 mm. Briketi keskel võib olla ava läbimõõduga 10...20 mm.
tuuleenergia, biomassi energia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o puitkütused (hakkpuit, halupuit, briketid, pelletid jt); o turvas (freesturvas, tükkturvas, turbabrikett) jt. · Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused:
seda teame täma, hoone valmis 2013. aasta juunis. Asukohaks on endiselt lille tn 10. Uues loodusmajas saab keskkonnasäästlike süsteemide poolest välja tuua: keskkonnasõbralik tsentraalne kaugküte, milles kasutatakse kohalikke taastuvaid kütuseid nagu nt hakkpuit. Veesäästlikud segistid ja tualetipotid, vihmavesi kogutakse katuselt ning kasutatakse kasvuhoonetaimede kastmiseks, hoonesse ostetakse rohelist elektrit ning toodetakse ka ise, päikesepaneelide abil. Loodusmaja 1600 m² pindala on ökoloogilisest aspektist vaadelduna äärmiselt pretensioonitult olemasolevasse maastikku paigutatud, varjavate puude tõttu ei saa kõik möödujad maja iseloomust ja funkstioonist kohe aimu. Kahekordne hoone sai kavadatud
suure võimsusega gaasitrubiinide ehitamist. Kuna astmete arv on suhteliselt väike, ss saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam. Kutslikud tahked kütused- saadakse looduslikest kütustest. Koks- toodetakse spets ahjudes kivisöe kuumendamisel ilma õhujuurdepääsuta, eraldub gaas ja jääb koks- 90%süsinikku. Turbabrikett, töödeldud puit- hakkpuit, metsahake, piutbrikett, puitgraanulid. Looduslikud vedelütused- nafta masuut, põlevkivi masuur Gaas- maagaas Loodusliku gaasi alla käib- naftagaas "rasvanegaas"- sisaldab küllalt palju raskeid süsivesinikke Kütustekoostis: Tahked ja vedelkütused koosnevad 3põhi osast. 1. Orgaaniline osa või tema orgaaniline mass 2. Mineraalaine 3. Niiskus Esitakse yksikute kytuse elemendi massi protsentidena c0+H0+N0+S0=100% Peale selle on veel kuivmassi koosis- on mass mis niiskust ei sisalda.
kogus ca 3 mln m3 aastas. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel (raiejäätmed) kui ka puidu töötlemisel (puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Kateldes ja ahjudes kasutatavate puidust biokütuste liigid: ·Halupuit ·Hakkpuit ·Puidubrikett ·Puidupelletid ehk graanulid ·Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) ·Puugaas kütteväärtusega 4,5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO, ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 ·Röstitud ehk torrefitseeritud puit. Tüvepuidu põlevaine koostis Puuliik Cp % Hp % Op % Np % Lendosiste Kütteväärtus
paigaldada ei soovitatud. Praegu on igat tüüpi küttesüsteemi korral võimalik kasutada kaasaegseid tehniliselt kõrgetasemelisi seadmeid ja seetõttu on kaug- ning lokaalküte muutunud konkureerivateks kütteviisideks. Kaugkütte eelised: · On võimalik kasutada odavamaid kütuseid ja soojusallikaid. Suurtes katlamajades on mugav kasutada nii küttemasuuti kui odavamat kohalikku kütust (turvas, hakkpuit, jäätmed jne). Ka maagaas on kaugkütte katlamajadele kui suurtarbijatele odavam, kui väiketarbijatele. Tööstuse heitsoojuse, soojuspumpade ja elektri ning soojuse koostootmise rakendamine on kaugküttesüsteemis samuti väga perspektiivne; · Kõrge varustuskindlus. Ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Isegi ühe suure katla avariilise
Puiduturustus Puiduturustuse tegevusvaldkond on jaotatud puiduturustusosakonnaks ja puidumõõtmistalituseks. Tegevusvaldkonda ja puiduturustusosakonda juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ühe turustuse peaspetsialisti, nelja turustusspetsialisti ja kolme turustusassistendi tööd. Osakonna põhiülesanne on müüa kogu riigimetsast raiutud ümarmaterjal (saepalgid, paberipuit ja küttepuit) ja muud puidulised materjalid (raidmed ja hakkpuit) võimalikult headel tingimustel. Turustusspetsialistid tegutsevad kliendipõhiselt neile määratud sortimentide müüjatena ja turustusassistendid kliendipõhiselt vastu võetud sortimentide andmetöötlusega. Osakond tegutseb kogu RMK ulatuses ja turustab kõikides regioonides toodetud puitu. Turustusosakond korraldab puidumüüki kooskõlas valitsuse määrusega. RMK klientideks on Eestis ja väljaspool riiki asuvad ettevõtjad, kellel on õigus esitada pakkumusi puidu ostuks
annaabi.ee 
