Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. Nt fossiilsete kütuste põletmine, fotosüntees. Soojusenergia- keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia- laineliikumisega seotud energia. Nt veekogude lainetuse puhul gravitasioonienegiast saadud energia(tõusu- ja mõõnalained), tuule kineetiline energia(tuulelained). 5. Päikesesüsteemi teke Päikesesüsteem tekkis kosmilisest tolmust(kosmilisest hajusainest), mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse järel. Kosmilise tolm tekib siis, kui Päikesest ligi 5 korda massiivsemad tähed plahvatavad(supernoovad). Nende plahvatuste tagajärjel paiskuvad maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud rasked elemendid, milleta ei saaks Maa ega ükski planeet tekkida. Päikesesüsteemi algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilt raskusjõu mõjul muutuma:tekkisid ja tihedamad vööndid
Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid. 24. Kuidas tekivad looded(tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn. 25. Millest tekkisid planeedid? Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid.
kääbuste pinnal; väikese massiga röntgenkaksiktähtede evolutsioon tunnustus: 2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal TAAVET ROOTSMÄE Taavet Rootsmäe sündis 27.juunil 1885.a Võnnu vallas Rookses Roosa talus. Taavet Rootsmäe teaduslik töö käsitleb tähtede liikumist ja arengut Linnutee tähesüsteemis. Neid töid alustas ta 1924.a ja jätkas kuni surmani. Tema tööde põhiidee seisnes selles, et tähed tekivad Linnutee hajusainest tolmust ja gaasist. Hajusaine koondub aga aja jooksul põrkumiste ja gravitatsiooni tõttu ikka rohkem Linnutee tsentri ja tasandi lähedusse ning hakkab üha kiiremini tiirlema. Sellest hajusainest järk-järgult tekkinud tähede liikumine peegeldab hajusaine olekut vastaval ajal. Seega on tähed seda nooremad, mida kiiremini nad Linnutee tsentri ümber tiirlevad ja mida lamedama süsteemi nad moodustavad. See T. Rootsmäe poolt avastatud tähtede vanuse
Kuna spiraalgalaktikate tähed liiguvad ringjoonelistel orbiitidel siis nende kettad pöörlevad . 6.Gaas ja tolm galaktikates Lisaks tähtedele kuulub galaktika koosseisu ka suures koguses gaasi ja tolmu . Meile on seda näha vaid siis , kui Galaktikat valgustavad tema lähedal olevad tähed või siis kui tolmupilv varjab tagumiste tähtede valguse . Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist . Mingil määral on gaasi igas galaktikas . Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad. Neis puudub neutraalne vesinik ja tolm . Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal. Gaasi ja tolmu olemasolu spiraalgalaktikates allub kindlatele reeglitele. Keskosas gaas
Tavaliselt on nende sagedus 3-5 ühe tunni jooksul. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kuid mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes ära põleb või aurustub. Meteoriidi massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi. 10. Päikesesüsteemi kujunemine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud kosmilisest hajusainest, mis moodustas gaasipilve. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike. Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes ei koondunud kogu gaas
10. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Ma pöörlemine aeglustub tegelikult. Ööpäeva pikkus kahekordistuks 6 miljardi aasta pärast. 11. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Orbiidi suhtes on Maa telg kaldus ning Päike tõmbab telge enda poole ja lõpuks pöördubki see telg püsti. Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 26 000 aastaga. 12. Millest tekkisid planeedid? Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid. 14. Mis on Oorti pilv? Päikese-eelne gaasipilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad. Kaugemas osas on hõre gaas. 15. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. täielik päikesevarjutus: maa ja kuu on ühel joonel ja maaga ja kuu varjukoonise ots ulatub maapinnani- päike on täielikult varjatud. Osaline : Kuu varjab vaid osa päikesekettast. 16
1500 galaktika ning ainult 3 (!) meie Galaktika tähte. [3] MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE? Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes (meie Galaktikas vähemalt 2% kogumassist) gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed (hele udu) või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse (tume udu). Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes [3] Viimaste aastate jooksul on astronoomid kindlaks teinud, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta auku. Võiks eeldada, et must auk moodustub pärast galaktika 7
Päikesesüsteem on äärmiselt stabiilne ja võib praegusel kujul eksisteerida miljardeid aastaid. Seega jääb kosmoloogiale ülesandeks uurida, kas sellise süsteemi teke on normaalne füüsikaline nähtus või nõuab mingeid väga erilisi, vähetõenäolisi tingimusi. 5 Päikesesüsteemi tekkimine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Kui tsentraalne täht(antud hetkelon jutt Päikesest) on juba "valmis" ja see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks (ingl. Solar nebula). See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest. Päike on Maast 330 000 korda raskem ning tema läbimõõt võrdub 109 Maa läbimõõduga. Päikese kohta käivad kirjapandud omadused, kehtivad ka kõikide tähtede kohta. Nähtav valgus tekib suhteliselt õhukeses kihis, seetõttu näib Päikese serv teravana.
kütuste asendamine alternatiivkütusega, normatiivid heitgaasidele, seadusandlus , rahvusvahelised lepingud. Happesademed e. happevihmad, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Inversioon maapinna lähedal toimub õhu jahtumine, kuid ülevalpool on temp mõnevõrra kõrgem. Sudu teatud tüüpi õhureostus. LITOSFÄÄR. Maa teke- planeet Maa tekkis praeguse ettekujutustel koos tähtedega kosmilisest hajusainest -nn. kosmilisest tolmust. Kosmilise tolmu tekkeni võib Päikesest enam kui 5 korda massiivsemate tähtede areng , mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest
Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. 25. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn. 26. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Ma pöörlemine aeglustub tegelikult. Ööpäeva pikkus kahekordistuks 6 miljardi aasta pärast. 27. Millest tekkisid planeedid? Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid. 28. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa tüüpi planeedid tekkisid Päikest ümbritseva gaasi - tolmuketta seesmisest, kivimeid sisaldavast osast. Hiidplaneedid tekkisid gaasi-tolmuketta jääosast. 29. Mis on Oorti pilv? Päikese-eelne gaasipilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad. Kaugemas osas on hõre gaas. TÄHED 1
Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? · Põhjuseks, mis määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise, on gravitatsioon. · Meteoorse aine pilv, millest maa peab endale teed murdma · Teiste planeetide ja oma kaaslaste grav. väli Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millal tekkisid planeedid? Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Loodelised jõud
Galaktikas jagunevad tähes kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi.Ketta populatsioon on koostiselt Päikesega sarnane ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi.Sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhna tähed, erineb esimesest suurema vanuse ja raskete elementide(raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolestLisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu.Enamik gaasist jääks nähtamatuks, kui hajusainest 90% moodustuv vesinik ei kiirgaks Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21cm.See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes.Galaktikate matemaatiline modelleerimine arvutite abil näitab, et lisaks tähtedele ja gaasile sisaldavad nad nähtamatut ainet, mille kogumass võib olla mitukümmend korda suurem nähtava aine massist.Väliskuju järgi jagunevad galaktikad 4 liiki:
Asteroid on Maa tüüpi planeetide sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 18. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajusainest. Planeedid on tekkinud erinevatest gaasilistest ainetest. 19. Kirjelda Päikese ehitust, liikumist, atmosfääri. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit, mass 1,99 * 1030 kilogrammi, temperatuur 5800 K, kiirgusvõimsus 3,9 * 1026 W. Päike paistab heleda teravalt piiritletud kettana, millel on mõnikord näha tumedaid piirkondi.
Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. 17 Komeetidest mida tuntakse kui perioodilisi võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. (6) 18 5. PÄIKESESÜSTEEMI KUJUNEMINE Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Kuidas toimub tähtede teke, sellest räägime edaspidi; praegu alustame momendist, kus tsentraalne täht on juba "valmis". Kui see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida
gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. ≈ Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. ≈ Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. ≈ Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest. ≈ Päike on Maast 330 000 korda raskem ning tema läbimõõt võrdub 109 Maa läbimõõduga. ≈ Päikese kohta käivad kirjapandud omadused, kehtivad ka kõikide tähtede kohta.
annaabi.ee 
