See on õigustatud, kuna viirused põhjustasid raskeid haiguseid, mis sageli lõppesid surmaga. Viiruste esinemine : · Taimeviirus, · Loomaviirus · Inimeseviirus · Putukaviirus · Seeneviirus · Bakteriviirus Siirutajaks nim. Tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile. Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd. Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. Limakapsel aitab säilitada niiskust, siduda üksikuid baktereid kolooniateks. Inimene võib nakatuda tõvestavate bakteritega toidu, joogi ja sissehingatava õhu kaudu. Bakterid võivad elada meie nahal, seedekulglas, suguelundites ja mujal. Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima. Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi
piimatooted) = suurem tarbimine, majanduslikult hea. Kuid miinus selle juures on: loomade arvukuse peab siiski hoidma normaalsena, et neid ei oleks liiga palju. + embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülmutamise teel võimaldab neid transportida kaugete vahemaade taha. See on hea sellepärast, et kaob vajadus transportida elus loomi, mis on palju kallim ja võib kaasa tuua nakatumisohu mitmesugustesse haigusetekitajatega. Külmutamise miinuseks on: statistiliselt ei ela külmutamist, sulatamist üle umbes 50% külmutatud embrüotest ja kõiki selle põhjuseid ei teata. Ainult tugevamad jäävad ellu. - Mingil määral näib see loomade piinamisena leebemal viisil. - Looduse vastu töötamine või nagu mehaaniline kaasa aitamine. 2. In vitro viljastamiseks kasutatakse kaht varianti. 1) Spermid ja munarakud on
Mis on denaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävitamine. Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid! Ensümaatilised, Ehituslikud, Transport, Retseptor, Regulatoorsed, Kaitse, Liikumis, Energeetilised –funktsioonid. Milles seisneb antikehade toime? Nad seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Kuna see on vabanev energia, vabaneb vähe energiat võrreldes nt rasvade või sahhariididega. Mis on bioaktiivsed ained? Orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Mis on sahhariidid? Süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Nimeta sahhariide!
• valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained • viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse Vererakud 45% : ➔ punased vererakud: • punased; ei sisalda tuuma; 90% moodustab hemoglobiin; kettakujulised; ei liigu; eluiga 120päeva e. 4Kuud • hapniku transportimine kopsudest kudedesse ➔ valged vererakud: • värvitud; amööbjas; liigub nagu amööb; eluiga mõni päev/nädal • võitlevad organismi tekkinud haigusetekitajatega ➔ vereliistakud: • värvitu; korrapäratud; ei liigu; eluiga 7-10päeva • osalevad vere hüübimises hemoglobiin- valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Verele annab punase värvuse hemoglobiinis sisalduv raud. Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel. 0 veri sobib kõigile. AB saab olla doonoriks ainut iseenda rühmale. Vere hüübimise vajalikud tingimused on:
looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega. Aitab organismis säilitada püsivat temperatuuri 2. Mis otstarve on süsivesikutel, lipiididel ja valkudel? Süsivesikud tselluloos on kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa Lipiidid siseelundite kaitse (paks rasvakiht) Valgud organismi sattunud valkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Need seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 3. Kus leidub? Lipiidid päevalilleõli, mesilasvaha Sahhariid kitiin, fruktoos Valgud- hemoglobiin 4. Milleks on vaja rauda? Raua aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Hemoglobiin transpordib inimese organismis hapnikku. 5. Retseptorvalgud esinevad rakumembraanis, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Tänu neile liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist
toota lümfotsüüte. Harkelund on kõige suurem murdeeas, inimese vananedes hakkab ta taandarenema. Võitlus mikroobide vastu Kui haigusetekitajad on organismi tunginud, asuvad neid hävitama lümfotsüüdid. Neid on kahte liiki. Ühed lümfotsüüdid, õgirakud, haaravad võõrkehad endasse ja hävitavad nad ära. Teist sorti lümfotsüüdid moodustavad kaitsevalke ehk antikehasid. Kaitsevalgud liituvad haigusetekitajatega, et neid hävitada või nõrgestada. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagatakse immuunsus ehk organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
desinfektsioonivahendid; · füüsikalised riskid, nt ioniseeriv kiirgus; · ergonoomilised riskid, nt patsientide hooldamine; · psühhosotsiaalsed riskid, sealhulgas vägivald ja vahetustega töö 1.2 Lõikehaavade ennetamine töökohal Tervishoiutöötajaid ohustavad süstlatorkevigastuste ja lõikehaavade riskid. Sellised vigastused on ohtlikud, sest nende tõttu võib töötaja nakatuda vere kaudu levivate haigusetekitajatega (viirused, bakterid, seened ja muud mikroorganismid). Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), B-hepatiidi viirus (HBV) ja C-hepatiidi viirus (HCV) on tavalisimad riskid, ent muid vere kaudu levivaid haigusi on veel üle 20. Euroopas on hinnanguliselt 1 miljon süstlatorkevigastust aastas. Ohus on peale meditsiinitöötajate ka teised. Ehkki meditsiiniõed, kes tegelevad patsientidega, võivad olla suurimas ohus, ohustavad need vigastused ka paljusid teisi töötajaid. Näiteks avaldub suur
Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda.
Vastus: Punaseid vererakke ehk erütrotsüüte on veres kõige rohkem. Nende põhiülesanne on hapniku toimetamine kopsudest kudedesse. Välimuselt meenutavad nad kaksiknõgusaid kettaid. Neil puudub tuum. Nendes on hemoglobiin. Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Moodustuvad punases luuüdis. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12
PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem Nende põhi ülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse Nad on elastsed rakud, mis liiguvad kõige peenemates veresoontes Neil pole tuuma, tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini Hemoglobiin annab verele punase värvuse VALGED VERERAKKUD JA LIISTAKUD Valgel vererakul on tuum aga värvusetud ning suure liikumisega rakud Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda haigusetekitajatega Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud Vereliistakul puudub tuum, värvitu ning ei liigu KUIDAS VERI HÜÜBIB? Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine Vereliistakud liiguvad haava kohta ning seal eralduvad ained mis käivitab keemilise reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekkib fibriin ja nii suletakse vigastunud koht INIMESTE VERI ON ERINEV Kõigil pole ühesugune veri, on olemas erinevad vererühmad On olemas: A, AB, B ning 0 rühmad
pööratav. g) suguline ja mittesuguline paljunemine Mittesugulise paljunemise puhul saab uus organism alguse vaid ühest vanemast. Isend on geneetiliselt oma vanemaga identne. See on halb, sest liigil on väiksem võimekus haigusetekitajatele edukalt vastu seista (liik ei pruugi säilida). Sugulisel paljunemisel toimub uue organismi tekkimine kahe organismi geneetilise materjali kombineerimisel. See on hea, sest järglased pole identsed ja see aitab paremini haigusetekitajatega võidelda (liik säilib). 2.Milleks on vaja neid elundeid, nende asukoht: Munasarjad – seal valmib munarakk Munajuha – seal toimub viljastumine Emakas – seal hakkab arenema loode Tupp – loode saab väljuda Munandid – moodustavad sperme Munandimanused – seal talletuvad spermid Seemnejuha – juhivad sperma mehe organismist välja Eesnääre – toodab seemnevedelikku Seemnepõieke – toodavad nõret, mis vedeldab spermat 3
(mis iganes liha, piimatooted ) = suurem tarbimine, majanduslikult hea. Kuid miinus selle juures on: loomade arvukuse peab siiski hoidma normaalsena, et neid ei oleks liiga palju. + embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülmutamise teel võimaldab neid transportida kaugete vahemaade taha. See on hea sellepärast, et kaob vajadus transportida elus loomi, mis on palju kallim ja võib kaasa tuua nakatumisohu mitmesugustesse haigusetekitajatega. Külmutamise miinuseks on: statistiliselt ei ela külmutamist, sulatamist üle umbes 50% külmutatud embrüotest ja kõiki selle põhjuseid ei teata. Ainult tugevamad jäävad ellu. - Mingil määral näib see loomade piinamisena leebemal viisil. - Looduse vastu töötamine või nagu mehaaniline kaasa aitamine 2. Mis põhjusel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesele? Seda kasutakase naise peal, kellel on mingi terviserike mis taksitab rasestumist tavalisel viisil.
Õhu kaudu tillukeste piiskadega : Viiruslik nohu, gripp. Viiruste tungimist organismi takistavad keha kaitsetõketest kõigepealt nahk ja hingamisteede limaskestad. Seedekulgasse sattunud viiruseid hakkab hävitama happeline maosisu. Loomulikud kaitsetõkked aga ei suuda takistada kõikide viiruste sissetungi organismi. Kui viirused satuvad verre või rakkudesse, hakkab organism tootma antikehi. Antikehad on organismis moodustavad erilised kaitsevalingud, mis haigusetekitajatega (nt viirusosakestega, bakteritega) sestudes nõrgendavad nende toimet. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad ka erilised õgirakud, mis haaravad endasse viirusosakestefa nakatunud rakke ja lagundavad neid. Vaktsiinid on ained, mis valimstatakse vastavat haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimisel hakkab inimese organism tootma selle viiruse vastaseit erilisi valke (antikehi). Kui
Opsonisatsioonil seonduvad võõrkeha pinnale antikehad ja/või komplemendi valgus. Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. 3. Interfreoon · Nii tähistatakse gruppi antiviiruslikult mõjuvaid glükoproteiine, mida peamiselt lümfotsüüdid produtseerivad infitseerumise puhul haigusetekitajatega, eriti viirustega, aga ka bakterite, parasiitide ja kasvajatega · Kuuluvad tsütokiinide hulka · Interferooni produktsioon toimub kiiresti (mõne tunni jooksul), nii et teatav kaitse sissetunginud viiruste paljunemise vastu on garanteeritud juba enne spetsiifiliste antikehade hulga kasvu veres. · Interferoon Inhibeerib viiruste replikatsiooni peremeesrakus Aktiveerib NK-rakud
Opsonisatsioonil seonduvad võõrkeha pinnale antikehad ja/või komplemendi valgus. Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. 3. Interfreoon · Nii tähistatakse gruppi antiviiruslikult mõjuvaid glükoproteiine, mida peamiselt lümfotsüüdid produtseerivad infitseerumise puhul haigusetekitajatega, eriti viirustega, aga ka bakterite, parasiitide ja kasvajatega · Kuuluvad tsütokiinide hulka · Interferooni produktsioon toimub kiiresti (mõne tunni jooksul), nii et teatav kaitse sissetunginud viiruste paljunemise vastu on garanteeritud juba enne spetsiifiliste antikehade hulga kasvu veres. · Interferoon Inhibeerib viiruste replikatsiooni peremeesrakus Aktiveerib NK-rakud
Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäired, morfoloogilised kahjustused süvenevad ning kujunevad välja igale haigusele iseloomulikud sümptomid ja kliiniline pilt. Selles järgus võitleb organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. 2) Lesta haavandite sündroom Nahahaavandite sündroom lestal lestal tekivad nahahaavandid peamiselt keha alumisel küljel, nad võivad olla erineva suuruse ja kujuga, neid võib olla üks või mitu. Nahk on nekrotiseerunud ja paljanduvad selle all olevad põletikuliselt punased koed. Haavand võib ulatuda sügavale lihastesse. Akuutse haavandi serval on näha valkjat nekrotiseerunud nahka
Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäired, morfoloogilised kahjustused süvenevad ning kujunevad välja igale haigusele iseloomulikud sümptomid ja kliiniline pilt. Selles järgus võitleb organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. Stress on keskkonna või mõne muu faktori toimel esile kutsutud seisund ,mis viib indiviidi adaptiivse vastuse sellisel määral üle normi piiride, et tema võimalused ellu jääda on märgatavalt vähenenud. Bakterite esinemine kõikjal veekeskkonnas või nakkusekandja organismis endas viib selleni , et peaaegu kõikide stressifaktorite korral kala haigestub
annaabi.ee 
