Siiski peegeldas pühakute kultus keskaegse inimese arusaama inimlikust täiusest. Pühak juhib tähelepanu sellele, mille maailm on hüljanud. Iga põlvkond otsib instinktiivselt oma pühakut, ja tema pole see, mida inimesed tahavad, vaid see, mida nad vajavad. Kasutatud kirjandus: McMahon, M. 2008. Pühakud: kunst, ajalugu ilmutused. Tallinn: Varrak. Huizinga, J. 2007. Keskaja sügis. Tallinn: Varrak. Le Goff, J (koostaja). 2002. Keskaja inimene. Tallinn: Avita. Gurevits, A. 1992. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst.
2. 2. Rüütlid võisid astuda lahingusse ka sügavasse kolonni võtnutena, kus ees ja külgedel asusid rüütlid ja keskel jalavägi. Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks . Seejärel väljus jalavägi rüütlite kaitse alt ja viis hävitustöö lõpuni (Kirjan 1986). KASUTATUD KIRJANDUS "Keskaja ajalugu" Tallinn "Koolibri" 1991 http://hot.ee/rolemancer/sojakunst_10-13saj.htm *Gurevits A 1992, "Keskaja inimese maailmapilt", Tallinn, "Kunst"
Tavaline oli, et poliitikute ja valitsejate hierarhia ei sõltunud inimeste haridusest, vaid nende päritolust ja varandusest. Haridus oli kättesaadav vaid vähestele, seega oli ka kirjaoskus väga madal. Siiski on näiteks tänapäevane ülikool saanud alguse just keskajal. Ametite õppimine ja õpetamine toimus keskajal õpiposi meetodil. KASUTATUD KIRJANDUS H. Palamets ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" M. Tilk ,,kasvatus eri kultuurides II" J. Le Goff ,,Keskaja inimene" A. Gurevits ,,Keskaja inimese maailmapilt" http://www.medievality.com/education.html www.historylearningsite.co.uk/medieval_education.htm, www.spartacus.schoolnet.co.uk/YALDeducation.htm
ühiskonnas enam nii suur, kuigi paljudes arengumaades on usul väga tähtis koht. Rüütlikasvatusest on kahtlemata välja kujunenud tänapäeva sõjaväelaste kasvatus. Mingil määral võib leida ka tänapäeva ühiskonnas õpipoisi meetodit. Näiteks kasvõi õpetaja elukutse: alguses õpid tavalises koolis, siis suundud eriala õppima ja siis asud tööle ning saad oma ala meistriks(professionaaliks.) 12 Kasutatud kirjandus 1. Gurevits, Aron Keskaja inimese maailmapilt Tallinn: Kirjastus ,,Kunst" 1992, lk 156 2. Le Goff, Jacques Keskaja inimene Avita 2002, lk 47, 67, 68, 76, 103, 127 3. Tilk, Maria Kasvatus eri kultuurides II Pärnu: AS Trükk 2004, lk 111-232 4. Keskaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaeg 12.11.2011 5. Keskaeg kui seisuslik ühiskond http://konspekt.weebly.com/suumltevaka-ajalugu-kolmas- periood-eksam.html 12.11.2011 6. Feodaalid http://miksike
,,Sina palveta!", ,,Sina kaitse!", ,,Sina tööta!" Lisa 2 Talupoeg maksab renti. gravüür (XV saj) Lisa 3 Keskaegne maaelu. Lisa 4 Pidustused maal. gravüür (XVI saj) KASUTATUD KIRJANDUS Aleksejev, T. , Hiiemaa, K. , Kala, T. , Klaassen, O.-M. , Kulmar, T. , Mäesalu, A. , Piirimäe, H. , Piirimäe, K. , Piirimäe, P. , Teder, O. (2000). Inimene, ühiskond, kultuur II. Keskaeg ja varauusaeg. Koolibri Gurevits, A. (1992). Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst http://historic.ru/books/item/f00/s00/z0000033/st007.shtml http://www.medieval-spell.com/Medieval-Peasants.html Keskaja inimene. (2002) Koost. Le Goff, J. Tallinn: Avita Kõiv, M. , Laur, M. (2007). Inimene, ühiskond, kultuur II osa. Keskaeg. Tallinn: Avita Le Goff, J. (2000). Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn: Kupar Põltsam, I. (2002). Söömine- joomine keskaegses Tallinnas. Tallinn: Argo
mingisugused inimesed, kes arvatavasti olid tulnud Ameerikasse mõõda Siberi ja Alaska vahelist maasilda, saakloomi jahtides. (Põlisameeriklased 1997:6-7). Maailm on avastatud juba enne selle kaardile kandmist. ALLIKATE LOETELU TEKSTI ALLIKAD Allan, T. (2004). Viikingid. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Ceram, C.W. (1978). Esimene ameeriklane. Tallinn: Valgus. Columbus, Christopher. (1994). The world book encyclopedia. 4. kd. United States of America. 206-213. Gurevits, A. (1975). Viikingite retked. Tallinn: Valgus. Kolumbus. (1989). Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn. 665. Prause, G. (1999). Keegi pole Kolumbust välja naernud. Tallinn: Olion. Stewart, R., Twist, C., Horton, E. (2004). Ajaloo saladused. Hiina: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Thomas, D.H., Pendleton, L. (1997). Põlisameeriklased. Hiina: Varrak. Vahtre, L. (2005, oktoober 11). Leif Erikupoeg ja avastamata maailmajagu. Postimees., 18. Varsavski, A. (1982)
................... 51 Joonis 53:Sildadevaheline planetaarne diferentsiaal....................................................... 52 Joonis 54:Rattavõllid....................................................................................................... 53 Joonis 55:Püsikiirusliigenditega veovõll......................................................................... 54 57 Kasutatud kirjandus 1. Gurevits, A., Sorokin J. 1983. Traktorid ja autod: õpik põllumajandustehnikumidele. Tallinn. 2. Kalisski, V., Manzon, A., Nagula, G., 1974. Auto kolmanda liigi autojuhi õpik. Tallinn. 3. Klennikov, V., Iljin, N., 1974. Auto esimese liigi autojuhi õpik. Tallinn. 4. Mihhailovski, J., Serebrjakov, K., Tur, J., 1991. Auto ehitus. Tallinn. 5. Aleksius, K. 1980. Autoaabits. Tallinn. 6. Aleksius, K., Palu, A. 1972. Sõiduautod. Ehitus, hooldus ja sõidutehnika. Tallinn. 7
kiirendusklapp jt. 48. ABS pidurisüsteemid: ABS pidurite otstarve ja üldehitus. ABS pidurisüsteemi tööpõhimõte. 49. Traktorite töö- ja abiseadmed: Käitusvõllid, nende sõltuv, poolsõltuv, sõltumatu ja kombineritud ajam; "ökonoomne" käitusvõll. 50. Rippmehhanism ja selle hüdroajamid, ajamite seadmed. 51. Töömasina reguleerimise viisid: kõrguse, asendi ja veotakistuse järgi, segareguleerimine. Regulaatorite tarindus ja töötamine. Kirjandus 1. Gurevits, A., Sorokin, J. Traktorid ja autod. Tallinn: Valgus, 1983. 432 lk. 2. Urve, M. Ottomootori süütesüsteemid. Tallinn: Avita, 2000. 35 lk.
välja toodud." Bahtini kriikika: Ta rõhutas liialt binaarsust, rahva- ja kõrgkultuuri vastandust. "Bahtin tõstatas rahvakultuuri probleemi üsna hooletult ja ebamääraselt, kuid ta sundis sellega ajaloolasi esimest korda rahvakultuuri probleemile otsa vaatama. See on tema suurim teene. Ta mõjutas humanitaarteadusi palju sügavamalt, kui need, kes pühendavad oma elu sellele, et suure hoolega tõestada enesestmõistetavat." Aron Gurevits Peter Burke (s.1937) "Rahvakultuur varauusaegses Euroopas" 1978 1)Esimesi katseid kaardistada Euroopa rahvakultuuri erinevaid tahke ajavahemikus 15001800. 2) Keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele. Peamised teemad: karneval paasturituaalid rahvajutud ja raamatud narrid, veiderdajad, rahvamuusikud jt. reformatsiooni mõju rahvakultuurile Jean-Claude Schmitt (s. 1946) "Püha hurdakoer" (1979, e.k
sotsiaalteaduste ja sotsioloogia vahel. // Akadeemia 6-8/2001. 8. Sootak, Jaan . Veritasust kriminaalteraapiani. Käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost. Tartu.1998. 9. Ylikangas, Heikki. Miks õigus muutub? Seadus ja õigus ajaloolise arengu osana. Tartu. 1993. Soovitav 1. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu. 1996. 2. Cook, Chris; Stevenson, John. Euroopa ajalugu 1763-1991: käsiraamat. Tallinn. 1994. 3. Gurevits, Aron. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn.1992. 4. Hairetdinov, Ravil. Inimõiguste kontseptsioon islamis. // Juridica 3/1999, lk. 253-259. 5. Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk.1205-1233.) 6. Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi
Rekonkista mõjutas tugevasti Pürenee poolsaare rahvaste ühiskonnakorraldust, vaimulaadi ja kultuuri. Kohustuslik kirjandus (lugeda läbi kokku kolm raamatut): Robert Bartlett, Euroopa sünd, Tallinn 2001 või Christopher Tyerman, Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223
saab jumaliku ilmutuse kaudu, vaid seisund, milleni mõistus võib ennast pingutades viia. Empirism: ei eksisteeri vahetut ja otsest Jumala tunnetust; kõik teadmised on vahendatud. Puudub otsene side Jumala ja inimese vahel. Ainult see, mis on tajutav on teadmise toiduks, mida mõistus võib seedida. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. Laidre,Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 Gurevits, Aron 1992.Keskaja inimese maailmapilt. Le Goff, Jacques 2000 Keskaja euroopa tsivilisatsioon. Annaalide koolkond Nagu eespool märgitud, võib I ja institutsionaliseerimise kontseptsioone siduda ajaga. Spetsiaalselt on selle aspektiga tegelenud Prantsusmaalt alguse saanud annaalide koolkond, mis on seotud strukturalistliku traditsiooniga: Algatajad Simiand, Febvre ja Block, kõige silmapaistvam esindaja Fernand Braudel. Neid on eriti huvitanud sotsiaalajalugu, rõhuga
annaabi.ee 
