puhkeb hurm. /Vaikselt vahtralehilt nõrgub mõdu.../ Kui õitseng lõppend, tulgu surm." Ühesõnaga see luuletus kirjeldab justkui kõige romantika, müstilisuse ja muu seesuguse lõplikku millelgi saabuvat paratamatut lõppu. Ehk suvehommikust saab millalgi ka sügisene hommik. Samas on too luuletus piisavalt positiivne, rõhutades, et lõpp pole kurb, kui enne seda on piisavalt rõõmu nauditud. Teiseks luuletajaks valisin Gumiljovi. Temalt toon esimesena välja luuletuse ,,Ulmad" mille sisu on ronga vestlus kerjusega, kus esimese mõttelend juhatab nad kaugele unistustemaale. ,,Mõte lennukalt kaugusi puutus, vaene hütt muutus kuningakojaks..." Hurtsik saab peagi tagasi oma endise kuju ning see toob kaasa endisest suurema rahulolematuse. Võimalik, et pettumuse kartmine hoiab paljusid inimesi unistamast nii igapäevaelu tasandil kui ka tulevikuplaanides
•tõlk •asutas Poeetide Tsehhi •näide loomingust: • „Varahommik“ • „Portselanist paviljon“ Ossip Mandelštam •vene luuletaja •esseist •akmeist •tähtsamad teosed: • „Kivi” • „Tristia” Tuntumad teosed Anna Ahmatova Anna Ahmatova luulekogu „Palvehelmed“ Anna Ahmatova luulekogu „Õhtu“ luulekogu „Valge parv“ Tuntumad teosed Nikolai Gumiljovi teos „Portselanist Akmeismile omane Ossip Mandeštalmi teos „Tristia“ paviljon“ raamatukujundus
Anna Ahmatova (1889-1966) Ahmatova sündis 1889. aastal Odess lähedal, kui tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Seal elas ka Puskin, ke soli Ahmatova jaoks elav õpetaja, kelle poole pöördus Anna elu erinevatel hetkedel. Ja sellegi poolest ei kummardanud Anna Puskinit. Anna iseloom ei olnud sugugi kerge ta oli tihtipeale kurb ja tujukas, kuid samas ka hulljulge. 1910. aastal leidis Anna oma suure armastuse- Nikolai Gumiljovi, neil sündis poeg Lev, kuid sellegi poolest ei püsinud nende kooselu väga kaua kõigest 1918. aastani. Ahmatova esimesed värsid ilmusid välja 1911 aastal, mis olid üllatvalt küpsed algaja kohta.1912. a jõudis trükki esikkogu ,,Õhtu,, sellele järgnesid kogud nagu ,,Palvehelmed,, , ,,Valge parv,, ja ,,Teeleht,,. Anna poeedi keel on lihtne, kui peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljedatud naisele omases keeles.
Testosteroon ja agressiivsus B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus. B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus. Õpitud agressiivsus · Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused · Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Bandura! Katsed: lastele(5-aastastele)näidati filmi, nad tegid seda nukuga, mida filmis nägid. Järelikult on aggresiivsus õpitud vanemalt põlvkonnalt.Vatuväide Agressiivse käitumise mall, mida pakub meedia, on jäjendamisobjekt. Bandura- meedia toodab agresiivsust ja selle aktsepteerimist. Teised väidavad, et inimene elab telekat vaadates on vägivaldususe välja! Argument: Hitschcook:mõrvad, telekasse ja eraellu ja seeläbi vähendas tänaval vägivalda
tujukas, kuid samas ka huuljulge. Tärkav anne andis Ahmatovale erilise, uhke hoiaku, mis tõrjus tema noorusest eemale neidudele nii omase sentimentaalsuse ning taltsutamatud emotsioonid. Loomulikult unistas ka Anna tõelisest armastusest, kuid see tundus talle juba ette traagilise ja jagamatu tundega. Ahmatova nukrus ei olnud poos. Võib-olla oli selles tulevaste murede prohvetlikku eelaimust. 1910. aastal leidis Ahmatova oma suure armastuse Nikolai Gumiljovi. Abielust sündis poeg Lev (hiljem tuntud ajaloolane). Mees hindas kõrgelt Ahmatova annet, viis ta luuletajate akmeistide ringi. Kaks andekat noort olid küll mõttekaaslased loomingus, kuid oma iseloomult ja huvidelt täiesti erinevad inimesed. Perekonnaelu polnud see jõud, mis kahte väljakujunenud ja sõltumatut isiksust oleks sundinud kompromisse leidma, ja nii jäi nende kooselu lühikeseks 1918. aastal läksid nad lahku. 1911
aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku
Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros 10 ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.
- Mandelštam suri 1938.aastal vangilaagris - Ahmatova sunniti aastakümneteks vaikima Anna Ahmatova (1889-1966) Elust - kodaniku nimega Anna Gorenko - sündis Odessa lähedal, lapsepõlv möödus Trarskoje Selos - pärast vanemate lahutust asus elama Krimmi ja Kiievisse - õppis õigusteadust - ilus ja andekas naine, kuigi keerulise iseloomuga (kurb, tujukus aga samas ka hulljulge) - 1910.aastal leidis oma suure armastuse – Nikolai Gumiljovi *poeg Lev *abikaasa tutvustas teda akmeistidega *1918.aastal lahutasid (liiga tugevad isiksused – ei suutnud abielus kompromisse teha) Loomingust - 1911 ilmusid esimesed tema värsid - 1912 jõudis trükki tema esikkogu - väga omapärane ja uudne: *külm ja vaoshoitud luule, kuid väga sisukad, novellilik *lihtsa luulekeele taga peituvad sügavad tunded - eeskujudeks Puškin ja Blok Poeetiline kangelanna tema luules
keda hakati filmis lööma, taguma. Pärast seda viidi nad teise tuppa, kus oli samasugune nukk päriselt. Sama katse tehti ka teise rühma lastega, kuid nukku ei hakatud mitte peksma, vaid tema eest hoolitsema Käitumisviis, mida lapsed nägid, seda hakkasid nad jäljendama. · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus. Ühiskond ei ole väga orienteeritud hierarhiale, vaid igapäevastele naudingutele. · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees. Viktimiseerimine victimizatsion. Teatud rühmaliikme kujunemine püsivate rünnete objektiks. · Leitud seaduspärasused: Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretentsioonidega. Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon. Mõjurid, kuidas viktimiseerimisest n-ö pääseda: rühma hoiak(kas erinevad positsioonid või ühtne arvamus),
Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku
emotsionaalne seisund · Inimese reaktsioonid sellises olukorras kahesugused: viha + agressiivsus või hirm + eemaldumine Agressiivsuse mudel (Anderson, Bushman, 2002) Õpitud agressiivsus · Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused · Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Victimization viktimiseerimine · V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks · Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ...
Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3).
tuppa, kus oli film, milles oli nukk ja inimesed käitusid hästi tem ümber ja viidi tuppa, kus oli sama nukk. Tulemuseks lapsed käitusid nukuga nii, nagu nad enne näinud olid.Kui keskkond, milles laps üles kasvab sisaldab tugevat vägivaldset keskkonda, siis lapsed tulevikus hakkavad sama elustiili järgima. · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Victimization viktimiseerimine Teatud rühmaliige kujuneb püsivate rünnakute ohvriks. V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele
• Inimese reaktsioonid sellises olukorras kahesugused: viha + agressiivsus või hirm + eemaldumine Agressiivsuse mudel (Anderson, Bushman, 2002) Õpitud agressiivsus • Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/kinnitused • Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga • Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus • Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees Victimization – viktimiseerimine • V – rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks • Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega • Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon • Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile,
annaabi.ee 
