Tõrva Gümnaasium JAN UUSPÕLD Referaat Teele Mekk 8.b klass Juhendaja: Marge Viljaste Tõrva 2014 Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973.aastal.1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Ta töötab alates 1998.aastast Draamateatri näitlejana. Ta on olnud 2 korda abielus ning tal on kaks last. Hetkel elab koos Gerli Tiganikuga, kellega Jan on abielus. Lisaks Draamateatrile on Jan näidelnud ka Vanemuises ning on teinud monoteatrit. Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega
keeruline mahtuda tema ajakavasse. See-eest kasutan ma oma uurimistöös tema vastuseid teistest intervjuudest, kus on talle esitatud põhimõtteliselt samad küsimused, mida oleksin talt ise teada soovinud saada. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on ühest küljest luua mingisugune pilt või ettekujutus sellest mehest ja teisest küljest õppida teda natuke tundma. 1. KES ON JAN UUSPÕLD Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973. aastal Tallinnas. Ta on eesti näitleja , kes on kahtlemata üks populaarsemaid oma kodumaal. Oma näitlejahariduse sai ta Eesti Kõrgemas Lavakunstikoolis. Peale kooli lõpetamist asus ta tööle näitlejana Eesti Draamateatrisse. Sellest ajast saati on ta naerutanud rahvast ja suutnud väga suuri publikuid võõrustama enda omapärase näitlemisstiili ja oskusega. Ta on esinenud teatrites, filmides, telesaadetes kui ka raadios ning internetis
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus
Teatriretsensioon Stand-up kontsert OMA JÕUL ,,Oma jõul"- alustas Jan Uuspõld oma stand-up kontsertit, 19.detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses. Hea muusika ja hea nali on kaks kõige toredamat asja, mida üks õhtu pakkuda saab. Nüüd said need mõlemad kokku ühte stand-up kontserdisse OMA JÕUL ja pealegi veel suurepärase muusikalise trio esituses, mille solistina säras Eesti monoteatri grand old man Jan Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel
Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt
Retsensioon Käisin 14.oktoobril vaatamas Jan Uuspõllu stand-up etendust ,,Brüsseli kapsas". Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973 Tallinnas. 1998.aastal lõpetas ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli ning samal aastal asus tööle ka Eesti Draamateatris näitlejana. 2001.aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest. 2003.aastal autasustati teda Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjana. 2006 aastal lisandus näitlejaauhind ,,OmaDraama". 2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia
Jan Uuspõld Elulugu Kui Jan Uuspõld oli teismeline Keila koolipoiss, pani ta kokku süldibändi ning hakkas pulmades taskuraha teenima. Jan tundis vajadust esineda. Pisut hiljem loodud punkbändis Dracula pritsis ta laval endast välja sinna kogunenud sapi. Hing sai puhtaks ning elu tundus helgem. Rokkimise kõrvalt koorilauluga tegelnud noormehest siiski muusikut ei saanud. Jan vajas avaramat eneseväljendusvõimalust, milleks sobis teater. Etenduse «Lendas üle käopesa»
leiab lahenduse läbi koomika ja musta huumori. Clément Micheli ,,Nädal aega kolmekesi." on tõeline maiuspala nii head situatsioonikomöödiat kui absurditeatrit armastavale vaatajale. Hästi läbikomponeeritud tekstis annab tooni tundlik, vahel absurdini viidud, veidi nihestatud huumor. Lugu, mis esmapilgul võiks tunduda veidi ehmatav või isegi küüniline, osutub hoopiski ühtaegu nii naljakakas kui ka liigutavaks. Lemmik näitleja Jan Uuspõld Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas. Ta on eesti näitleja ning töötab aastast 1998 Eesti Draamateatri näitlejana. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Jan on hea näitelja, ta alati elab enda rollides. Ta näidendid on humoorikad ja huvitavad. Jan Uuspõllul on kaks venda Andrus Uuspõld ja Jaanus Uuspõld. Janil on noorusaja suhtes Margit Roosaarega tütar Laura-Lisete. Ta elas pikka aega koos näitleja Liina Vahtrikuga. On olnud abielus Marion
oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav.
Oliver Saare Arvustus ,,Ürgmees" Lavastuse ,,Ürgmees" on monoetendus, mille lavastajad on Mati Unt ja Andrus Vaarik. Peaosas on näitleja Jan Uuspõld, kes samas on selle lavastuse ainus esineja. Näidendi on kirjutanud Rob Becker ja eesti keelde on tõlkinud Hannes Villemson. Muusika kujunduse on valinud Jarek Kasar. Näidendi sisu räägib sellest, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. Tegemist on väga humoorika ja mõtlemapaneva looga, kus tuuakse esile meeste ja naiste vahelised suhted, võrreldakse naisi ja mehi ning tuuakse esile juba ürgajal väljakujunenud erinevused
tunda seda daami, kes Ranevskaja olema peaks. Ta kandis peeneidkleite ja nägi välja nagu daam välja peab nägema. Lopahhinit mängiv Mait Malmsten on juba ise härrasmehelik ja väljapeetud inimene, ning temal oli seda osa võib olla lihtsamgi mängida. Teksapükse ja punaseid kingi kandes nägi ta välja veneuusrikkana küll. Vaatamist vääriv on ka harriet Toompere roll. Uskumatult osavalt tehtud mustkunstitrikid tegid isegi Jürgen Veberile ära. Jepihhodovit mängiv Jan Uuspõld oli koomiline, mõjus nagu kloun. Tema tegelane oli värvikas ja huvitav. Tema oligi tegelikult see kes selle etenduse komöödiaks muutis. Etenduse kunstnikuks oli Ervin Õunapuu, kes oli lava teinud mitmetasandiliseks. Häirivaks olid metalltrossid, millega lava mitmetasandiliseks tehti, näiteks nendest tagapool toimiv oli häiritud. Minu jaoks muutus etenduse lõpp kuidagi igavaks ja pikaks, sest kui nad hakkasid hüvasti jätma siis tehti seda mitmeid kordi.
jälje mu meeltesse, kummitades mu peas 2-3 päeva peale kuulamist. Esitlusega jäin vägagi rahule. Ma ei oska küll kuulata, kui keegi laulab või mängib paar nooti mööda, aga Ott'i esitus ei pannud selle peale isegi mitte mõtlema. Ta laulis oma laule südamest ja sooviga sellega ka publiku südamesse pugeda, ta suhtles rahvaga laulude vahel, küsides neilt küsimusi või rääkides mõnda põnevat jutukest. Kolmanda soojendusbändina astus lavale Jan Uuspõld & ansambel Regatt. Jan Uuspõld küll tavapärasesse bändi koosseisu ei kuulu, kuid festivalil astub üles kui bändi külalisvokalist. Regatt on ise bänd, kes on kokku tulnud 2004 ja üritab taaselustada vanemat Eesti muusikat, põhiliselt retrot, ja soovib seda edasi anda noortematele põlvkondadele. Regatti koosseisu kuuluvad Marek Jürgenson, Mattias Mustonen, Kalmer Jaanimägi ja Marko Naissoo. Nende esimesed lood olid Jaak Joala ,,Elavate laul", Tõnu Aare ,,Aeg ei peatu" ja Kustas Kikerpuu
Pealkiri pane lõpus 20. novembril kell 19:00 käisime koos klassi ja klassijuhatajaga Draamateatris vaatamas ,,Grönholmi meetodit". Etendus kestis kokku umbes 2 tundi ja 30 minutit ning oli ühe vaheajaga. Lavatükk põhines Jordi Galcerani, kaasaegse kataloonia näitekirjaniku, teose ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks.
Kuid lõpuks polnud Antoniol raha, et oma võlga tagasi maksta ning Schylock soovis õigust ning kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid ta polnud selles huvitatud ning soovis oma nõutud 1kg liha kaupmehe südame lähedalt. Tänud õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soovi siiski täitmata ning liigkasuvõtja jäi kõigest ilma oma rahast ning ka kättemaksust. Etenduses mängisid paljud tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Hendrik Toompere Jr Jr, Mait Malmsten, Taavi Teplekov, Marta Laan, Merle Palmiste, Märt Avandi jne. Minule avaldas kõige rohkem muljet Mait Malmsteni liigkasuvõtja, juut. Tol ajal peamiselt intressiga laenud andsidki ainult juudid, kuna piiblis peeti vaheltkasuvõtmist patuks ning kristlased seda teha ei tohtinud. Sellele seigale oligi kogu see lugu minu arvates üles ehitatud. Veneetsia kaupmees, keda mängis Jan Uuspõld, andis ka laenu, kuid ilma vaheltkasuta
Jaanuaritorm 19. juunil avati Eduard Tubina monument 2006 Eesti Vabariigi neljandaks presidendiks valiti 174 poolthäälega Toomas Hendrik Ilves 2007 9. jaanuaril taasriigistati Eesti Raudtee 18. jaanuaril võttis Riigikogu vastu rahvusringhäälingu seaduse, mis nägi ette Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamise Eesti Rahvusringhäälinguks Laulupeomuuseum Tartus Esilinastus mängufilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse" Jan Uuspõld läheb Tartusse Mängufilm "Klass" Klass 26.-29. aprill: tänavarahutused seoses Pronkssõduri teisaldamisega Rahutused X noorte laulu- ja tantsupidu 29.06.2007 01.07.2007 2008 Ülemaailme finants- ja majanduskriis MASU 8. jaanuaril Eesti Filmiajakirjanike Ühingu 2007. aasta parima filmi auhinna Neitsi Maali võitsid filmid "Sügisball" ja "Jonathan Austraaliast" Pronkssiga 8
Alar Tammela kitarr, bass Andrus Uutsalu bass Villu Viirsalu trummid Mart Süda saksofon Margus Tammela süntesaator, elektroonika Mait Vaik tekstid, elektroonika Sõpruse puiestee on koos Inglikala Grupiga üllitanud kaks kauamängivat plaati: "Mustale Merele" 2003 "XX Sajandi Lapsed" 2004 Mustale Merele Sõpruse Puiestee esimene kauamängiv plaat "Mustale Merele" ilmus 2003 sügisel. Helikandjal on kokku 12 muusikapala, kus lisaks kollektiivile teevad kaasa ka näitleja Jan Uuspõld ja laulja Pille Kallas. Plaadi vahelehele on kirjutanud Musta mere Vene sõjalaevastiku tõusust ja langusest sõjaajaloolane Mati Õun. "Mustale merele" lood räägivad erinevatest ajastutest ja inimestest ja on ka oma muusikaliselt stiililt seinast - seina, küsides "mis on elu, miks me elame ja miks me armastame". P.S. Plaat on saadaval ka kassetina. MA OLEN ÕNNELIK, ET INIMESED ON NII ILUSAD JA HEAD Muusika: Mait Vaik/Sõpruse Puiestee Tekst: Mait Vaik 1905 Muusika: Allan Vainola
Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused 04 märtsil 2006 suri Edgar Valter 14 märtsil 2006 suri Lennart Meri 2006 Eesti presidediks sai Toomas Hendrik Ilves 2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu 2008 sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Pekingis hõbemedali 2008 Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg" 2008 Gerd Kanter võitis Pekingi olümpial kuldmedali 2009 Tallinna XXV üldlaulupidu 2010 lülitati välja analoogtelevisioon 2011 Tallinn Eesti kultuuripealinn Eesti teatrisündmused 2009 esietendus "Evita" 2010 "Ühtne Eesti Suurkogu" NO99 2011 "Mees, kes teadis ussisõnu" esietendus
Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Kõrgharitu Ametikohad Ahja keskkooli õpetaja, riigikogu (1992-2001) liige, siseminister. New Jerse (1999) liig Filmid: ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (autojuht), ,,Mis Su nimi on?". Filmid: Ilv Uuspõld lä Isiklik elu On olnud abielus 3 korda ja tal on 4 last (2 poissi, 2 tüdrukut). On olnud Esivanemad pole eestlased. Tema Tuntud om Tuntud ja kardetud oma väljaütlemiste poolest. Tal on resi Tal on residents linnast väljas, Hundisilma talus. Tunnustused ja tiitlid Tunnustused ja tiitlid Pressivaenlane 1995, Läti Pressivaenlane 2010, Läti
Etendus toob välja, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. "Ürgmehe" näol on tegemist humoorika ja teravmeelse etendusega, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid. Näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad pildid maailmast ja mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi tänapäeval. Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, siis seda võib juhtuda päris palju. See ei ole ikkagi normaalne, kui naised sõimavad mehi s***peadeks
Retsensioon ,, Rahauputus ,, Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi. Kui ta otsustab pettusele lõpu teha, ilmub välja sotsiaalametnik, kes vajab ühe olematu üürniku allkirja. Keegi peab väljamõeldud isikut mängima ja alguse saab
Retsensioon Jan Uuspõld ,,Isa'' Markus Lomann 8.c 19.05.2010 Käisin vaatamas Jan Uuspõllu versioni Islandi näitekirjaniku Bjarni Haukur Thorssoni 2007.aastal valminud mononäidendist. Bjarni Haukur Thorsson on näitleja, kes 1998. aastal
''Nipernaadi'' ''Keskpäevane praam'' Grigori Kromanov ''Viimne Reliikvia'' ''Hukkunud Alpinisti hotell'' Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball'' Andres Maimik, Rain Tolk ''Jan Uuspõld läheb Tartusse'' Arko Okk ''Ristumine peateega'' Mikk Mikiver ''Indrek'' Elmo Nüganen ''Nimed marmortahvlil'' Mati Põldre ''Need vanad armastuskirjad'' Helle Karis-Murdmaa ''Nukitsamees'' Arvo Iho ''Karu süda'' Theodor Luts ''Noored kotkad''
poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Ta tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser, täpsemalt kaitseväe reservohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Lavakarjäär algas Võrnol juba 1980. aastal Rakvere Kooliteatris Valdur Liivi eestvedamisel ja juhendamisel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated, nt ,,Kes tahab saada miljonäriks" ja ,,Tõehetk". Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Aastal 1933 lõi ta koos Tarmo Leinatammi ja Peeter Ojaga komöödiarühmituse ,,Krisiraadio". Kreisiraadiot iseloomustavad absurdihuumor ja sagedane hea maitse piiri ületamine. 2008. Aastal osales Kreisiraadio lauluga ,,Leto svet" eurovisiooni lauluvõistlusel saades 18nda koha. Tema uusim saade on ,,Hannes Võrno Q" kus ta räägib iga kuu lõpus kõige erutavamad teemad ja sündmused.
Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated. Tuntumad ja alles hiljuti eetris olnud on ``Kes tahab saada miljonäriks`` ja ``Tõehetk`` . Veel on ta juhtinud sellist saadet nagu ``Kahvel, mida ta juhti koos Kiur Aaarmaga. Võrno on ka näidelnud mõnes filmis. Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Hannes Võrno ja kreisiraadio Hannes Võrno kuulub ka komöödiarühmitusse ``Kreisiraadio``, mis on koosneb kolemest mehest Tarmo Leinatamm, Peeter Oja ja Hannes Võrno. Idee sai alguse aastal 1993, esialgu esinesid mehed Kuku Raadio samanimelises meelelahutussaates, hiljem ilmusid nad ka Eesti Televisiooni ekraanile. Kreisiraadio teeb elulisi nalju mis on suht absurdsed ja tihti ületavad
kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud. " T.H. Ilves Publikatsioonid Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse. 2006. aastal ilmus Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumik "Eesti jõudmine", mille koostas Ilvese nõunik Olari Koppel. ISBN 9985-3-1275-9 Filmid Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi. Kasutatud allikad: Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves Pildid: http://google.com Tänan tähelepanu eest!
Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel"
„Võlanõudjad“ William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakesper...
Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),; Gustaf Fröding ( Sarapuu "Legend Graalist", 1997 "Variuses") Dan Põldroosi rollid filmis: 1992. aastal "Lammas all paremas nurgas"; Ta on teinud episoodilisi rolle Soome ja Saksamaa filmides; 2006., aastal mängis ta lastefilmis "Ruudi"; 2007. aastal valmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse" 2 Dan Põldroosi rollid teles: 1995-1997 osales ta seriaalis "V.E.R.I"; 2001-2003 seriaalis "Wremja"; Alates 2007.aasta veebruarist hakati näitama seriaali "Sipelga 14", mis on seriaali "Wremja" uustöötlus Midagi Dan Põldroosist: Dan Põldroosi silmade värv on kirju ja juuksed tumedad. Tema pikkus on 187 cm ja kaal 87 kilo. Ta on abielus. Tema lemmiklaulja on Hendrik Sal-Saller,
Voltaire. 1759. Candide, ou`l Optimisme.http://gallica.bnf.fr/ Viite koht on pärast lauselõpumärki. Kirjanduse loetelu esitatakse autori järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed reastatakse ilmumisaastate kronoloogiat arvestades. 6. Illustratsioonid, tabelid ja joonised Graafilised materjalid peavad olema informatiivse tähendusega. Juhul, kui infot on võimalik edastada sõnades selgemini ja mõistetavamalt, tuleb eelistada teksti. Vt ka E. Uuspõld "Üliõpilastööde vormistamise juhend" Trt 2004 Lisa: tiitellehe näidis TARTU VEERIKU KOOL TÄNAPÄEVA EESTI KEEL Uurimustöö Madis Murakas Juhendaja Virve Vali Tartu 200....
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaa...
jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed on peenekombeliselt ja kultuuriliselt õpetatud noored naised, kes kasvasid üles Moskva
ANALÜÜS „Raha uputus“ Lavastuse autor – Michael Cooney Näidendi esmalavastus toimus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre’s. Lavastajaks oli sel ajal, tema isa, Ray Cooney. Eestis etendati etendust esimest korda aastal 2002. Lavastajaks oli ning on Andrus Vaarik Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman Bassett pani Ain Lutseppa ehk härra Jenkinsi söögituppa lukutaha ning siis nad pidasid kahekõne, Tiit ühel pool ust...
Date või Time Valib etteantud kuupäevast aasta Valib etteantud kuupäevast kuu Valib etteantud kuupäevast päeva Praegune kuupäev Leiab kuupäevade vahe päevades (näite puhul aastates - jagamine 360-ga). NB! Kontrolli numbri vormingut. Peab olema General Tekstifunktsioonid kasutatavad andmed Isikukood Nimi left LEFT(B4;5) Siret 46712234072 Siret Kelk right RIGHT(B4;4) Kelk 47712122102 Liina Tamm mid MID(A4;2;2) 67 46801231093 Kaja Uuspõld len LEN(F4) 4 37302057254 Kaarel Metsoja lower LOWER(A5) kelk 46811022036 Inge Lamp upper UPPER(B7) KAAREL METSOJA 37607099088 Sten Suurkask find FIND("õ";B6) 10 47512047784 Sirje Eija & "19"&F5 1967 47812124394 Sigrid Karu 47202208991 Piret Lemme Võtab lahtrist vasakult poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist paremalt poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist nimetatud märgist alates nimetutud arvu märke
· "Adolf Rühka lühikene elu" (Eesti Draamateater) · "Nafta!" (NO99) · "Stalker" (NO99) · "Hirvekütt" (NO99) · "Kommuniati surm" (NO99) Veel on ta mänginud kaasa ka paljudes filmides ja seriaalides: · "Kodu keset linna" (2003-2004 ja uuesti 2007) · "Stiilipidu" · "Malev" · "Sügisball" · "Jan Uuspõld läheb Tartusse" · "Tuulepealne maa" Teatritööga seoses on Mirtel käinud Saksamaal, Venemaal, Indias, Soomes, Prantsusmaal ja Sveitsis. Talle väga meeldib külastada välisriike, kuna ta tunneb end seal vabalt. Tal ei ole seal mingeid argimuresid ega pea mõtlema sellele, mis kohustused tal on. Saab rahulikult aega veeta. Kõige kauem on ta välismaal viibinud kaks nädalat, siis tekib juba igatsus oma lähedaste järele. Päriseks ta välismaale elama
Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett (2011) Kasahstani Sõpruse (Dostyk) ordeni I klass (2011) Ettevõtluse sõber (2013) Maksumaksja sõber (2013) Huvitavaid fakte Tsitaat „ Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuuri-vaba, demokraatliku kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud. “ T.H. Ilves lves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi. Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse. Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim. Toomas Hendrik tunneb hästi tänapäeva alternatiivrokki. Ta peab poeg Luukasega mõnikord ladinakeelset kirjavahetust. Tal on Twitter ja Facebook. Kokkuvõte Mulle meeldis väga uurida sellist poolitikut nagu Toomas Hendrik Ilves.
2003 Max Martin Sherman Bent Vanalinnastuudio 2004 Ernie Cusak Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Anton Starkopf, kapten Maaroos Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. Muu Mänginud telelavastustes, seriaalides (Wikmani poisid 1995, V.E.R.I 19951997, Waba Riik 1997, Me saame hakkama 2001, Kelgukoerad) Mänginud filmides (Rummu Jüri 1994, Agent Sinikael 2002, Malev 2004, Libahundi needus 2005, Kuldrannake 2006, Meeletu 2006, Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007, Nuga 2007, D E T S E M B R I K U U M U S 2008). Kuuldemängus Maailma parim küla 2009. On juhtinud ETV-s saatesarja Teletaip, ETV saatesarja Keelevägi formaadi autor. LK3 Tunnustus 2000 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale 2001 Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale 2002 Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind 2002 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia nimiosa eest filmis Agent Sinikael
Grundigi teler (Grundigi telerile) Grundig teler teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile) Grundig-teler (Grundig-telerile) NB! Iseäranis halb on nimetava kasutamine omastava asemel siis, kui nime kohta saab esitada küsimuse kelle? mille?, st kui nimi on lähedane tavalisele täiendile, nagu firmanimi tootenimedes, nt Kodak film, või ongi tavaline eestäiend, nagu Tiit Reisid või Jan Uuspõld show. Siin ei sobi ka kokkukirjutamine, ainuvõimalik on omastav kääne: Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show. Firmanime eristamine muudest tootenimedest võib mõnikord olla raske. Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli, mis on igal juhul õige. Nimetavas käändes perekonnanime kasutamine eesnime ees on võimalik, nt Kask, Jüri, kuid on tänapäeval kujunenud bürokraatiakeele ilminguks. Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid
Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida: Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav) ,,Ürgmees" 34. Analüüsige nähtud lavastuse lavamaailma (milline on üldmulje, kuidas erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne). Lavale on asetatud vaid mõned üksikud abivahendid nagu diivan, oda, , ürgnaise kuju, seinal oli valge kinolina, millel näitas pilte
Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida: Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav) ,,Ürgmees" 34. Analüüsige nähtud lavastuse lavamaailma (milline on üldmulje, kuidas erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne). Lavale on asetatud vaid mõned üksikud abivahendid nagu diivan, oda, , ürgnaise kuju, seinal oli valge kinolina, millel näitas pilte
Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.): Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub
Andres Keil EPL 10.11.2008 Alustada võib nii: eesti mehed Kruuda ja Taska luhvtitasid sajaseid, ostsid kaugelt maalt käsikirja, palkasid head näitlejad, ja saimegi uue seriaali! Või nii: hää teatrilavastaja, Lauteripreemiagi saanud Ingomar Vihmar avardab oma areaali ja alates laupäevast on ekraanil ta lavastet telesari. Või siis nii: LadinaAmeerika formaat telenovela on nüüd eesti vaatajatele mugandatud kujul ekraanidel! Ei mingeid lakutud ladinlasi: meie oma Vaarik, Uuspõld, Avdjusko ja Vahur! Aga tegelikult tegelikult ei tahagi alustada. Ei taha kirjutada. Ei taha enam kunagi vaadata. Ei taha, ei taha, ei taha! Sest see on nüüd küll sula saast. Mida kõike raha pärast ei tehta Kui massiivne promokampaania ja ka lihtsalt terve mõistus lubasid tänu tegijate isikutele oodata telesarja, kus on mõnuga kõik vindid üle keeratud ja kus sõidetakse nõmeda originaalmaterjali najal värdjaliku ja
Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis, määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid"
Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica.Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub
tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu. NÄIDE: härra Mets, õpilane Kuusk, pealinn Tallinn Pärnus, meie suvepealinnas,… Jaan Kross romaanikirjanikuna Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Nimi eeslisandina on tavaliselt omastavas. Elva linn, Vanemuise teater, Adidase dressid, Kännu Kuke restoran Mõned nimetaolised elemendid võivad esineda nimetavalise eeslisandina. R-klahv, x-telg, lik-liide Halb on nimetava kasutamine omastava asemel. *Kodak film, *Tiit Reisid, *Jan Uuspõld show > Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show *Star printer, *Balti Paber AS Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. *hotell Kuninga, *kompvekid Peetrikese, *vorst Krakovi > Kuninga hotell, Peetrikese kompvekid, Krakovi vorst Liigisõna eeslisandina: Olendi- ja kohanimede puhul lisand tavaliselt ühildub nimega. Märkasin head tuttavat Kadrit. Käisin ülikoolilinnas Tartus. Nimetavasse jääb ainsuslik ühesõnaline olendit (mitte kohta
Valib etteantud kuupäevast aasta Valib etteantud kuupäevast kuu Valib etteantud kuupäevast päeva Praegune kuupäev Leiab kuupäevade vahe päevades (näite puhul aastates - jagamine 360-ga). NB! Kontrolli numbri vormingut. Peab olema General Tekstifunktsioonid kasutatavad andmed Isikukood Nimi left LEFT(B4;5) Siret 46712234072 Siret Kelk right RIGHT(B4;4) Kelk 47712122102 Liina Tamm mid MID(A4;2;2) 67 46801231093 Kaja Uuspõld len LEN(F4) 4 37302057254 Kaarel Metsoja lower LOWER(A5) 47712122102 46811022036 Inge Lamp upper UPPER(B7) KAAREL METSOJA 37607099088 Sten Suurkask find FIND("õ";B6) 10 47512047784 Sirje Eija & "19"&F5 1967 47812124394 Sigrid Karu 47202208991 Piret Lemme Võtab lahtrist vasakult poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist paremalt poolt nimetatud arvu märke
Ta on uurinud nii aja-kui kõneviisikategooriat. Tegumoekategooriat on põhjalikuimalt analüüsinud Henno Rajandi. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid"
välireklaami kategoorias nagu ka festivalil Golden Drum. (About 2011) Vaadates majanduslikke tulemusi ja auhinnasaaki võib järeldada, et Age McCann on hetkel Eesti parim reklaamiagentuur 2010. aastal hinnati Age McCann reklaamiagentuuri poolt loodud Veeohutuskampaania 2010 reklaami reklaamiauhindade gaala Kuldmuna 2011 pronksmunaga. Lisaks pälvis hõbemuna raadioreklaam "Sõida kaine peaga", kus emotsionaalset Merca luuletust luges Jan Uuspõld. Kuldmuna auhind pälviti ka digitaalse meedia kategoorias. Agentuur lõi sotsiaalmeediavõrgustiku Facebooki aplikatsiooni, mis võimaldas kontrollida, mitu lehmast nimekaimu inimesel 21 on. Selle tulemusena sai 31% Eesti Facebookis olevatest naiskasutajatest Valio Alma aplikatsiooni kaudu teada, mitu lehmast nimekaimu neil on. 2.3. Porteri mudeli ja SWOT-analüüsi rakendamine Eesti reklaamituru hetkeolukorrale
Tegevusjuhend. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, Haridusuuringute keskus, 57 lk. 6. Tallinna 32. Keskkooli uurimistööde koostamise ja kaitsmise juhend (2011). http://mail.32kk.edu.ee/uurimistoodevorm2012.pdf (17.01.14). 7. Tartu Kivilinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise, vormistamise, kaitsmise ja hindamise juhend (2012). http://www.kivilinn.tartu.ee/wp- content/uploads/2012/04/Uurimist%C3%B6%C3%B6de-koostamise-ja- vormistamise-juhend.pdf (17.01.14). 8. Uuspõld, E. (2000). Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu. 9. Varik, M. Soovitusi uurimistöö koostamiseks Ajalooõpetajate Seltsi lehel http://www.eas.edu.ee/juhiseid.html (17.01.14). 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm UURIMISTÖÖ VAHEARUANNE Õpilane ____________________________________________________ Klass ________
identiteedist. Keel ja Kirjandus 7, 483489. ENE 1989. Kirjakeel. ENE 4. Tallinn: Valgus. 544. Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutis. Grigorjev, Piret, Leelo Keevallik, Ellen Niit, Leho Paldre, Kristi Sak, Ann Veismann 1997. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu. 2644. Hennoste, Tiit (toim) 1999. International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Issue editor Tiit Hennoste. Hennoste, Tiit (toim) 2000. Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. Tiit Hennoste. Tartu. Hennoste, Tiit 1999. Eesti keele arengud: totalitaariast polüloogiasse. Keel ja Kirjandus 2, 8896. Hennoste, Tiit 2000. Allkeeled. Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli
Isa rollis poiss istub arvuti taga, ema rollis tüdruk teeb süüa, triigib pesu ja läheb koeraga jalutama. Küsimusele Mis on teie lemmiksaated? vastavad lapsed: Võsareporter ja Saladused. Üks poiss uhkustab, et ta vaatas koos issiga pepukaid. "Mis see veel on?", küsib õpetaja. "Kuidas sa ei tea, need on paljad tädid", seletab poiss. Ühel päeval võtavad lapsed magamaminemiseks riidest lahti ja laulavad "Sita, sita, sitapea" just nii nagu Jan Uuspõld telereklaamis. Mõnel päeval hakkavad kõik rühma tüdrukud sünnitama: üks sünnitab, siis sünnitab teine ja siis veel üks - nii mängitaksegi järgmisel päeval rühmatoas maha teleris nähtud seriaali järjekordne osa. Üks poiss kutsub tüdrukut kodu mängima ja küsib tüdruku käest: "Kas sa oled täna mu naine või armuke?" Kahe-kolmeaastaste rühmas mängib üks väikemees nukkudega seksimist ikka nii, et kord on üks peal ja siis teine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
