jms. Ajakava 18.juuni 2011 10.00 pereliikmed alustavad töödega, koristavad, teevad süüa 15.00 hakkavad saabuma külalised 15.15 söömine 17.00 sportlikud mängud kodus 17.30 soovijatele paadisõit Väinjärvel 18.45 tordi ja kohvi söömine 19.00 vaba aeg Menüü Viineripirukad Tikuvõilevad Kartulisalat Friikartulid Toorsalat Grill-liha Grillvorstid Viinerid Kringel Puuviljatort Puuviljad Kommid Vesi Apelsini- ja õunamahl Õlu Siider Eelarve Söögid 200 Joogid 50 Paadirent (1h) 2 paati - 7 Kokku 257 Kokkuvõte Sünnipäev õnnestus kenasti. Kõikidel oli tegevust nii lastel kui ka vanematel. Kaheksa ajal tehti üles lõke ja jutustati ümber selle. Esimesed külalised lahkusid kümne paiku, üks perekond jäi ööbima.
Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir saslõkk Jõululaupäev Ajaloolised jõulutoidud olid õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.
Enne seda tuleb puuviljad pesta, puhastada ning kuivatada. Õunad ja pirnid peab koorima, eemaldama südamed, lõikama tükkideks ja balanseerima - muidu muutub nende värv pruunikaks ning ebameeldivaks. Tooreid puuvilju võib külmutada ka lihtsalt paari supilusikatäie suhkruga segatult. Toores liha - Võib külmutada kuni 1,5 kg tükkidena kuid parem on säilitada väiksemaid portsjoneid, sest nii on külmumisaeg lühem. Külmutamiseks sobivad ka nitslid, praeliha, lihakuubikud ning toored grillvorstid. Toores linnuliha - Tuleb enne külmutamist küpsetamiseks või keetmiseks ette valmistada. Metsloomaliha - Võib külmutada tervelt või tükeldatuna. Siseelundid - Külmuta eraldi. Kala - Külmuta ainult värsket ja puhastatut. Pagaritooted ja valmisroad - Koogid ja leib-sai tuleks tükeldada või viilutada. Valmisroad jahutada ja külmutada portsjonitena spetsiaalsetes sügavkülmiku karpides. Pakend - Sügavkülmikusse ei tohi midagi sattuda pakendamata. Varu endale
Mahl- 200g Leib/ sai- 30g Õhtu- pirukad(porgand/liha)- 70g/70g Puljong- 200g 3.päev Hommik- riisipuder- 200g 4 Või/ moos- 30g Jogurt- 150g Kohv/ tee- 200g Lõuna- jahutatud kurgisupp- 150g Pasta carbonare- 300g Ananassitarretis vahukoorega- 100g/30g piim/ keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- grillvorstid/ saslõkk- 130g Grillitud köögiviljad- 70g Mahl/ vein- 200g 5 1.2 PIKK MENÜÜ 1.päev Hommik- neljavilja puder- 200g (neljavilja helbed, piim, sool, suhkur) Või/moos (maasika)- 30g Puuvili (banaan)- 50g Kohv/ tee- 200g (kohvi/ tee puru, vesi) Lõuna- kapsasupp - 150g
broiler, Broileri seljatükk, Kanafilee, Kanakoivad jne), ahjuvalmis tooted (Pidulik ahjukana, pühade ahjuvorstid, pidupäevarullid, klassikaline ahjukana jne), poolvalmis tooted (hakklihatooted ja 10minuti tooted), leivakatted(rulaadid, singid, keeduvorstid ja poolsuitsuvorstid), marinaaditooted(juustu kanafilee, jogurdi kanasaslõkk, päikseline kanafilee, klassikalised kana pooltiivad jne), valmistooted(frikadellid, pelmeenid, võileivad, grillvorstid, viinerid, praetud hakktooted, praetud fileetooted, suitsutatud tooted) ning munad(kaabu-, tervise-,kollased-, hiid-, suured-, pere-, pesamunad). 4. Salvest toodab suppe, salateid, kurke, kastmeid, ketsupeid, majoneese, souste, kapsaid, mehu, mahlu, supipõhju, väikste laste ja imikute toitu, valmistoite ning moose. 5. Balbiino Toodab impulssijäätiseid (tops,koorejäätis, yeti,
Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks. Kui muidu süüakse keeduvorste, suitsuvorste ning erinevaid suitsutatud vorste, siis suvisel ajal on väga populaarseks ja üha enam tõusvaks trendiks grillvorstid. Jõulude ajal on kindlasti iga pere söögilaual endiselt verivorstid, mis juba oma lõhnaga tekitavad Ave Kiiber omamoodi meeleolu. Ei puudu jõululaualt ning ka igapäevaelus, igapäevaelus küll vähem, aga sült laualt. Sülti söödi nii vanal ajal, kui ka tänapäeval, üldjuhul on see omane vaid Eesti köögile.
Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted.
poolküpseks või kuni 10 min. läbiküpseks GRILLIMISE PÕHITÕED Grillimiseks sobivad kiiresti valmivad toiduaine, vastasel korral jõuab välispind enne toiduaine läbiküpsemist kõrbeda või kuivada. Koheseks grillimiseks valige kala või võimalikult pehme liha, nt. seakarbonaad, noore lamba seljatükid ja broiler. Veiselihast sobib kasutada vaid korralikult laagerdanud fileed. Kiiresti valmivad ka hakklihapätsid ja pallid ning mitmesugused grillvorstid ja viinerid. Vintskema liha kudesid saab pehmendada eelneva marineerimisega. Põhireegel: mida õhem lihatükk, seda lähemal sütele peab grillrest asetsema ja vastupidi Suuremate lihatükkide ja muude aeglasemalt valmivate toiduainete puhul on kolm võimalust. I. Tõstke grillrest kõige ülemisse asendisse II. Rehitsege söed grilli keskele ning paigutage toiduained resti servadesse (või vastupidi) III
Noortelaagri ,,Sport ning elustiil " teemapäeva programm-kava MEESKKONNA PÄEV Sihtgrupp: Rühmas 10-12 aastased noored; rühmas kokku 26, neist 16 tütarlast ja 10 poisslast. Toimumiseaeg: 15 juuli 2015 (kolmapäeval) ; laagripäev 07.00-22.30 Toimumisekoht: Roosta Puhkeküla; laagri territoorium Eesmärgid: 1. Arendada noorte loovust, teadmisi ning rakendamist mänguteoorias. 2. Anda meetodi rakendamise teadmisi: meeskkonna mängude läbiviimisel. 3. Arendada noorte esinemisjulgust. 4. Arendada noorte koostööoskust ja meeskonnatööd. 5. Arendada noorte füüsilisi võimeid. 6. Anda noortele teadmisi spordi traditsioonidest ning tavadest. Vastutajad ja läbiviijad: ,,Sportlaste" rühma kasvatajad Heidi Reial, Pille-Riin Pruus, Margus Mäeots. 1. Laagrirühma ,,Sportlased" TEEMAPÄEVA TEGEVUSKAVA 1. 7.00 ,,Sportlaste" rühma kasvatajate äratus; kasvatajate ettevalmistus, valmisoleku kontroll: ühisarutelu, vahendite kontroll Heidi Reial, P...
2006 aastal oli Nõu käive juba nii suur, et alustati oma toodangu eksportimist Lätti ning 2008.aastal moodustas see eksport juba 15%. 2009- 2010 aasta plaanid on laiendada ettevõtlust, arendada uusi tooteid ja tehnoloogiat. 8.2 Tooted Nõo toodab: Grillvorste, Marinaadis liha, Saslõkki, Grillitud liha, Suitsusinke ja rulaade, Keeduvorste, Viinereid ja sardelle, Täissuitsuvorste, Snäkktooteid, Maksapasteete ja määrdevõideid. Neist tuntuimad tooted on: Toorjuustuga grillvorstid, Punases marinaadis grill-liha, Saslõkk jogurtikastmes, Grillitud seapraad, Suitsusingi medaljonid, Nõo sült, Suitsustatud keeduvorst, Nõo viiner, täissuitsuvorst Vürst, Kodune maksapasteet, Snack Chicken. (Nõo Lihavürst koduleht: http://www.lihavyrst.ee/ ) 9 NOPRI TALUMEIEREI Nopri Talumeierei asub Võrumaal Misso vallas Kärinä külas. Nopri Talumeierei on välja kasvanud Nopri talust, mille
pakkeliinidega. 2008. aasta novembris valiti Maag Lihatööstus Läänemaa töötajasõbralikumaks ettevõtteks. Ettevõttes töötab 190 oma ala parimat spetsialisti. VOT! kaubamärk on 2007. aastal turule toodud soodsamasse hinnaklassi kuuluv kvaliteetsete vorstitoodete sari. VOT! on parim valik inimestele, kes soovivad nautida head maitset mõistliku hinna eest. VOT! tootesarja kuuluvad keeduvorstid, poolsuitsuvorstid, viinerid, sardellid, grillvorstid, süldid, saslõkid jpm. (Maag Grupp kodulehekülg) 6. GOODMOOD.EE 1999 aastal tuli 16 aastane koolitüdruk Karoli Hindriks, mõttele teha pehme helkur. Idee sai teoks õpilasfirma Smilex toetusel, mille president ta sel ajal oli. Nelja tegutsemiskuu jooksul müüdi üle 3000 helkuri. Pehme helkuri idee on registreeritud Patendiametis 1999 aastal. 2002 aasta suvel asutas ta oma firma Heatuju Maaletooja OÜ. Pehme helkuri ideele
Sortimendi jagunemine on järgmine: 1 Toidukaubad 1.1 Värsked 1.1.1 Liha- ja kalatooted 1.1.1.1 Liha 1.1.1.1.1 Sealiha, linnuliha, veiseliha, vasikaliha, lambaliha, ulukiliha, hakkliha, subtooted. 1.1.1.2 Lihatooted 1.1.1.2.1 Keeduvorstid, pool- ja täissuitsuvorstid, viinerid ja sardellid, grillvorstid, verivorstid, singid ja rulaadid, suitsutatud lihatooted, kuivatatud liha, lihakonservid, muud lihatooted. 1.1.1.3 Värske kala 1.1.1.3.1 Punane kala, valge kala, mereannid. 1.1.1.4 Kalatooted 1.1.1.4.1 Soolatud kala, suitsutatud kala, kuivatatud kala, kalakulinaaria, surimitooted, kalakonservid ja preservid. 1.1.1
Toorsuitsupeekonid: Ameerikapärane toorsuitsupeekon, Inglisepärane toorsuitsupeekon, Toorsuitsupeekoni kuubikud. Pasteedid ja võided: Kreemjas maksapasteet, Küpsetatud maksapasteet rõõsa koorega, Maksapasteet, Maksarõngas, Määrdepasteet, Saiakate. 2.2.2 Roavalmistus tooted: Viinerid: Juustuviinerid, Lasteviinerid, Lihakas Doktoriviiner, Rakvere grillviiner juustuga, Rakvere viiner. Sardellid: Lihakas sardell, Lihakas veiselihasardell, Sardell juustuga, Rakvere suitsusardell. Grillvorstid: Eesti Rahwa grillvorst, Eesti Rahwa grillvorst suitsujuustuga, Lastegrillvorst ploomidega lambasooles, Šašlõkivorst lambasooles. Hakklihast tooted: Lihapallid: Lihapallid ürdi-toorjuustuseguga, Lindströmi lihapallid kodujuustutäidisega, Toorjuustuseguga lihapallid, Rakvere lihapallid. Pihvid: Hakklihatasku sulajuustutäidisega, Lindströmi kotlet, Paneeritud pihvid, Perepihvid, Rakvere pihvid, Rakvere pihvid juustuga. Veretooted:
Neid on ka kauem suitsutatud kui poolsuitsuvorste. Vorstid on kõva konsistentsiga , läikiva sileda pinnaga, vürtsise ja soolase maitsega. Suitsuvorstid peavad olema puhtad, kuiva pinnaga, terves sooles. Konsistents peab olema tihe ja kõva, veidi terava maitsega, suitsuse ja vürtsise lõhnaga. 11. Salaamivorstid toote retseptuuris on bakterikultuurid, s.o juuretis, mis annab vorstidele omapärase maitse ja tagab osaliselt säilivuse. 12. Grillvorstid valmistatakse mitmesugusest lihast ning sarnaselt suitsuvorstidega. Tavavorstidest säilivad nad kauem kuni 25 päeva tänu põhjalikule suitsutamisele. Enamasti on nad naturaalsooles, mis tagab mugavuse tarbimisel. Kasutatakse mitmesuguseid lisendeid (juust, paprika jne). 13. Toorvorstid neid ei ole kuumtöödeldud. · Külmsuitsu salaamivorstid on suitsutatud. Neid võid liigitada ka suitsuvorstide hulka.
Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud). Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse vormides tootesisese temperatuurini 71°. Suitsuvorstid on kuuma suitsuga suitsutatud. Jagunevad omakorda kuumsuitsuvorstideks (suitsutatud tootesisese temperatuurini 70...74°), poolsuitsuvorstideks (suitsutatud,
mulgikapsaid liha ja kartulitega, karaskit ja pannileiba. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ÜLESANNE 1. Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevatoidud. Jätkake tabeli täitmise eeskuju alusel. Tähtpäev Toidud vanasti Toidud tänapäeval Jaanipäev Kama, sõir, manna- ja Grillvorstid, šašlõkk, grillitud kohupiimakorbid, kamakäkid, liha, kana, õlu, .... õlu Jõululaupäev Vastlapäev 284 10.3. Kaasaegne Eesti köök Aja jooksul on muutunud meie elutempo, toitumisvõimalused, teadmised toitumisest ja toitumisharjumused.
annaabi.ee 
