grammatika raamidesse. Fr. R. Kreutzwald asus uut kirjaviisi toetama ja selle eest võitlema. 1850ndate keskel ja umbes kümne aasta pärast olid uue kirjaviisi pooldajad juba ülekaalus. Friedrich Reinhold Kreutzwald: Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Ilmus K. A. Hermanni grammatika, mis kujunes tolle aja tähtsaimaks grammatikaks. Karl August Hermann: Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Ta püüdis kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Oli ,,Eesti Postimehe" toimetaja ja paar aastat hiljem nimetas ta lehe ümber ,,Postimeheks". Ilmus F. J. Wiedemanni sõnaraamat ja kuus aastat hiljem grammatika, mis oli kuni 20. saj lõpuni parim eesti keele teaduslik grammatika. Ferdinand Johann Wiedemann:
ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasna levimine ning usust saadi paremini aru. Veti kasutusele ka uued grammatikad (niteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning Heinrich Stahli eesti keele grammatika, mille ta koostas 1637.aastal ja mis oli htlasi ka esimeseks eesti keele grammatikaks). Kokkuvtvalt vib elda, et Rootsi aeg oli haridus- ja kultuurielu arenguks soodne. Eriti thtis oli see eestlaste hariduse arenduse poolest. Ma arvan, et Rootsi aeg andis siinsele talurahvale lootust, et kunagi vivad nad vabaks saada, mis aitas tugevamatel le elada jrgnevad rasked aastasajad, mis muidu oleksid tundunud veel sngemad. Ning ma usun, et Rootsi aeg mjutas vga tugevalt eestlaste hariduselu ja pani sellele kindla aluse, mis ji psima isegi peale Phjasda.
Sellist hüpoteesi nimetatakse Sapir-Worfi hüpoteesiks ehk keeleliseks relativismiks. Generatiivse grammatika rajaja on N. Chomsky. Gerneratiivne grammatika teeb vahet pädevuse ja esituse vahel. Paljud generativistid arvavad, et neist kahest on keeleteaduse uurimisobjekt üksnespädevus. Igal lausel on olemas süvastruktuur ja pindstruktuur. Esimene on universaalne, teine on eri keeltes erinev. Keeleomandamise universaalset mehhanismi nimetatakse universaalseks grammatikaks. Keelte tüpoloogiline liigitus selline liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Keelte genealoogiline liigitus selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Sugulaskeel keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda. Isolaatkeel keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt. Keelte sugulust kujutatakse puuna. Keelepuu järgi tekib ühest algkeelest mitu keelt.
Üks aafrika hõim peab istumist ja kõndimist mitte kaasa sündinud oskuseks, mida tuleb eraldi treenida, nii ka läänelikumad rahvad õpetavad väidetavalt keelt. Laps õpib keele ära keelekeskkonnaga kokku puutudes. Chomsky: keel on samasugune instinkt nagu kõndimine. Ükski konkreetne keel pole kaasasündinud, nt eesti lapsel eesti keel, st et eesti peres kasvav inglise laps hakkab ikkagi eesti keeles rääkima. Kaasasündinud on osa, mida peetakse universaalseks grammatikaks. 5. Universaalne grammatika Universaalne grammatika on kaasasündinud osa, mis on kõikides keeltes ühesugune ja sünnipärane. Generatiivse grammatika ülesanne on universaalset grammatikat kirjeldada. Universaalse grammatika abil põhjendatakse, millised on keeled, nt objekti ja subjekti olemasolu igas keeles. Universaalne grammatika seletab vaid üht osa keelest, mitte kogu keelt tervikuna. Chomsky
aluseks selle kuidas me mõtleme. (Evens jt 2007: 19-20) 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted Evens jt leiavad, et just nagu ka kognitiivses semantikas on siin väga suur hulk fookuseid ja huvisid. Osa kognitiivse lingvistika järgijaid on huvitatud kognitiivsete mehhanismide selgemaks muutmisest. Teised on huvitatud lingvistilisete ühikute kirjeldamisest ja vormimisest. Selliseid teooriaid kutustakse konstrueerimise grammatikaks. (Evens 2007: 20) Kognitiivse grammatika juhtmõtted on: · Sümboli tees Evens jt leiavd, et sümboolne tees on eriline selle poolest, et ta põhiühikuks on sümboolne üksus, millel on kaks poolt: semantiline (tähenduse) ja fonoloogiline (heli). See, et keel on sümboolne, pärineb Saussure'i keeleteooriast. Kognitiivses lähenemises ei uuri grammatika tähendusest eraldi nagu teeb seda formaallingvistika. See tähendab, et uurimise alla võetaks kogu lingvistiline ühik,
suuremat huvi tundma eesti päritolu haritlaskond ning hakkas ilmuma esimene eesti 5 keele ja kultuuri rahvaajakiri. Seda sajandit võib lugeda eesti keele grammatika ajaloos murdepunktiks, sest just siis lõi eesti keeleteaduse suurkuju Ferdinand Johann Wiedemann kaks tööd – “Ehstnisch-deutsches Wörterbuch” ja „Grammatik der Ehstnischen Sprache“ –, mida loetakse esimeseks eesti keele teaduslikuks grammatikaks. (Erelt jt. 2007: 32-33) Pärast 1905. aastal toimunud revolutsiooni, kui tsaarivalitsus pidi venestushaaret lõdvendama, hakati eesti keelt rohkem kirjeldama ja korraldama. Et kirjakeel oleks ühtne ning seda saaks lugeda üldkasutatavaks keelekujuks, oli oluline jälgida, et tekstid vastaksid õigekeelsusallikates määratud normidele. Ühtlustatud kirjakeele levik ning Eesti iseseisvumine 1918. aastal võimaldas hakata kasutama keelt haridusasutustes ning
vt punkt 15 kui α-st saab β ühe tuletusega: vahetult tuletatav α β DEF: näiteks kui α = γNδ ja β =γφδ ja grammatikas leidub produktsioon N → φ. kui α-st saab β mitme järjest tuletussammuga: tuletatav α + β kui α-st saab β k sammuga, kirjutatakse α k β; kui α = β või α + β , kirjutatakse α ∗ β DEF: α ∗ β, kui mingi k ∈ {0, 1, 2, . . .} korral α k β. 8 KV keeled. KV keelte ühesus. DEF: Kontekstivabaks grammatikaks (KV) nimetatakse nelikut G = (N,Σ,P,S), kus N on mitteterminaalide tähestik, Σ on terminaalide tähestik (neil pole ühisosa), P ⊆ N×(N∪Σ)* on produktsioonide lõplik hulk, S on lähtesümbol (mitteterminaal). DEF: KV grammatikaga G = (N,Σ,P,S) genereeritav keel on sõnede hulk L(G)={ x | S * x ning x ∈Σ* } (iga x, mis kuulub terminaalide tähestikku ja on produtseeritav lähtesümbolist). DEF: Sõnede hulk L on KV keel, kui leidub KV grammatika G, nii et L=L(G).
Mõnikord peetakse tarvilikuks eristada fonoloogia ning (laiemas tähenduses) morfoloogia vahepealse alana veel eraldi valdkonda morfofonoloogiat.Seda keeleteaduse osa, mis tegeleb sõnadest ja sõnavormidest kõrgemale jäävate keelesüsteemi tasanditega, nimetatakse lauseõpetuseks ehksüntaksiks. Keelesüsteemi tähendust kandvate üksustega tegelevat osa keeleteadusest, st fonoloogiat, morfoloogiat ning süntaksit kokku nimetatakse grammatikaks. Sõna on niisiis morfoloogia ning sõnamoodustuse kõrgeim tasand ja süntaksi madalaim tasand. Morfoloogiat ja sõnamoodustust huvitab, kuidas sõnavormid ja sõnad on kokku pandud, ning süntaksit, mida sõnadest saab kokku panna. Aga sõnaga tegeleb veel üks keeleteaduse haru, nimelt sõnavaraõpetus ehk leksikoloogia
Lingvistika mõiste võeti kasutusele 19. saj keskel vajadusest eristada konkreetset keelt uurimivat osa tea- dusest üldisemast filoloogiast. Kui filoloogi huvi on ennekõike keele ajaloolisel arengul ja kirjutatud tekstide kultuurilisel kontekstil, siis lingvisti põhirõhk asub konkreetsel räägitaval keelel ja kuidas need toimivad konkreetsel ajahetkel. Lingvistika jaguneb omakorda foneetikaks (häälikuõpetus, kuidas erinevate keelte häälikuid esile tuuakse), grammatikaks (õpetus häälikute ja sõnade korrektsest kokku- panekust, selle alaosa on süntaks, lauseõpetus), semantikast (keele tähenduslik külg, sõnavara. . . Näiteks sama sõna või väljend võib slängis ja tavakeeles tähendada erine- vaid asju). Lingvistika käsitlus sõltub kolmest põhilisest dihhotoomiast1 — kas on tegemist on 1. diakrooniline e ajaloolisele järjepidevusele toetuv käsitlus ning sünkrooniline e paralleelselt toimuvate parameetrite kõrvutav uurimine.
aktivist. Chomskyt on kirjeldatud kui "kaasaegse lingvistika isa" generatiivne grammatika - uurib grammatikat kui keele kasutajate kasutuses olevat teadmiste kogumit. Alates 1960ndatest on Chomsky väitnud, et see teadmine on suures osas kaasasündinud, ja et lastel tarvitseb ära õppida vaid oma emakeelt iseloomustavad teatud kohalikud jooned. Kaasasündinud lingvistilisi teadmisi nimetatakse tihti universaalseks grammatikaks. Chomsky jaoks on UG veenvaimaks tõendiks fakt, et lastel võtab oma emakeele edukas äraõppimine väga vähe aega. Lisaks väidab ta, et on väga suur vahe lapsi ümbritsevate lingvistiliste stiimulite ja nende omandatava rikkaliku lingvistilise teadmise vahel Noam Chomsky • Sündis 1928 Philadelphias • Oli algselt eelkõige huvitatud loogikast ja matemaatikast. • Osalt poliitiliste huvide kokkulangemise tõttu Zellig Harrisega suundus siiski lingvistikasse.
saussure 1857...1913 ka hilisemaest strukturalistedes on emamik prantsuskeelsed saussure tekstid koguti kokku tema loengute konspektidest. diakrooniline ja sünkroonne meetod. diakrooniline uurib keelt selle ajaloolises aregus sünkroonne uurib keelt mingil kindlqal ajahetkel. kuidas toimub valik, kuidas keele elemente kasutatakse. teiseks, jaotus keeleks ja kõneks. language : keel langue, kõne parole langue on keele struktuur ja reeglistik, miski, mida me väga üldiselt saame nimetada grammatikaks saussure järgi ei saa kasutada teminit surnud keel. keel ongi surnud. ladina keelt lihtsalt ei räägita, ongi kogu vahe. keel on ka reeglistik ja organisatsioon. keel asub seega väljaspool indiviidi. saussure ei olnud selles ainus. emile durkheim : on olemas struktuurid ühisknonnas, mida inimene kasutabl, aga kuhu ta ei sisene. on malemängu reeglite kogum. see on nagu keel. ja on malemäng. malemängus ja keeles toimub esitamine
viissada" Tähenduse tuletamiseks tuleb tihti vaadata morfeemidest ja sõnadest kaugemale, arvestades morfeemide kombineerimist lausetes ja suuremates keelelistes ühikutes. Keele struktuur ehk süntaks Süntaks on sõnade ja fraaside lausetesse ühendamise reeglistik. Süntaks käsitleb fraaside ja lausete grammatikat. Grammatika on keele regulaarsuste (reeglipärasuste) kindlaksmääramine, mis võib jaguneda preskriptiivseks ehk ettekirjutavaks ehk normatiivseks ja deskriptiivseks grammatikaks. Hoolimata sellest, mil määral normaalne inimene gammatika reegleid on õppinud, valdab ta tavaliselt suurepäraselt võimet tajuda, kas äsjakuuldud lause oli grammatiliselt korrektne või mitte. Nii nagu sõnade tähenduste puhul võib olla tegemist semantilise praiminguga, on lausete struktuuride korral tegemist süntaktilise praiminguga. See tähendab, et me püüame ise spontaanselt kasutada äsjakuuldud lausete süntaktlilisele struktuurile vastava konstruktsiooniga lauseid
annaabi.ee 
