puhkes Kartaago ja Rooma vahel sõda ja sõjad. Lõppesid sellega, et Kartaago hävitati täielikult ja Roomast sai impeerium. Ühendasid Vahemeremaid. 9. Isikud a) Hannibal II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. b) Caesar c) Gracchused ja nende reformid - Nende eesmärk oli panna paika maavalduse suuruse ülempiir ja sundida maaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Gracchused lasid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Vennad aga tapeti ja nende edukalt alanud reformid jäid pooleli. d) Marius ja tema reform
klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat vennad Gracchused-Talupoegade õiguste eest seisvad poliitikud Marius-sõjaväe reformi toetaja Crassus/Pompeius/Caesar-triumviroodi liikmed Antonius-Caesari järglane Octavianus-Caesari järglane, I keiser 30 e.Kr-Keiserriigi algus Traianus-Keiser, kelle ajal oli Rooma riik kõige suurem imperaator-suurriigi valitseja tuunika-särgi laadne alusriie tooga-mähitav üleriie Pantenon-kõikide jumalate tempel akvedukt-veejuhe term-saun Circus Maximus-võidusõidu koht gladiaator-võitleja
Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega. Laostunud talupojad muutusid ühiskonna ülalpeetavateks ehk proletaarideks. Proletaaride vaos hoidmiseks jagati tasuta toitu ja korraldati vaatemänge. Põhilisteks vaatemängudeks olid gladiaatorite võitlused. Ma arvan, et Rooma riik oleks pidanud nende ülalpidamise asemel leidma viisi, kuidas nad oleks riigile kasulikud. Minu arvates olid vennad Gracchused väga targad mehed ja neil oli väga hea plaan, kuidas laostunud talupoegade hulka vähendada. Nad soovisid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel sellest üle jääva maa loovutama maata talupoegadele. Kahjuks nende plaan ei läinud läbi ja nad mõlemad hukkusid provotseeritud veristes sisesegadustes. Ma arvan, et kui nende rehformid oleks läbi läinud, siis oleks nad suutnud kaotada proletaaride probleemi.
ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas Kartaago ja too hävitati, Rooma oli Vahemere valitseja. 9. Isikud a) Hannibal Kartaago vähejuht b) Caesar väejuht, poliitik ja kirjanik. c) Gracchused ja nende reformed reformid kukkusid läbi. d) Marius ja tema reform üleminek palgasõjaväele. e) Augustus Vana-Rooma keiser f) Traianus Vana-Rooma keiser, andis välja edikti, mille järgi tuli surmata kõik kes toetasid kristlust. 10. 12 tahvli seadused esimene Rooma seadustekogu, plebeidele üsna karmid, kuid esmakordselt olid kirjas ka nende õigused. 11
saanud talupojad oma majapidamisega tegeleda. Nad laostusid ja nende maavaldused läksid suurmaaomanike kätte. Laostunud talupojad siirdusid pärast sõjaväeteenistust linnadesse ja nad muutusid proletaarideks. 4) Roomas suurenes orjade armee, keda oli vaja hoida kuulekuses. Vabariiklikud võimumehhanismid selleks ei sobinud. Kuidas püüti Rooma vabariiki päästa? Kes seda tegid? II sajandil eKr. püüdsid vabariiki langust ära hoida vennad Gracchused Tiberius ja Gaius Gracchus olid Rooma vabariigi ametnikud. 130. aastatel ja 120. aastatel eKr püüdsid nad läbi viia REFORME, ET VABARIIKI HUKUST PÄÄSTA. Nende tähtsaim ettevõtmine oli MAAREFORM, MILLEGA SEATI MAA SUURUSE ÜLEMPIIR. Selle reformiga taheti ära hoida väga suurte maavalduste tekkimine ja peatada talupoegade majapidamiste laostumine. Maavalduse maksimaalne suur võis olla 125 ha. Vendade Gracchuste reforme toetas lihtrahvas ehk plebeid. Kuid vastu töötas SENAT, mis
kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e. Tähtsamad riigiametnikud, keda oli kaks:valiti patriitside seast, neist tähtsamad 2 konsulit - neile kuulus kõrgeim tsiviilvõim , juhtisid sõja ajal sõjaväge Senat kõrgeim amet Tsensorid (valvasid kodaniku elukombeid) Kvestorid vastutasid riigikassa eest Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde Sõjavägi vabad kodanikud, varustus muretseti ise Vennad Gracchused loovutada ülejäänud Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegelefa põlluharimisega ja talupojad laostusid Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid 24 esimene kodusõjad Mariuse ja Sulla vahel Via appia tee, mis viis sadamalinna, risti löödud inimesed. Crassus Sai kuulsaks Spartacuse ülestõusu mahasurumisega Pompeius - Caesar vallutab gallia, tapsid 12 meest lõid mõõgad sisse (triumviraat) Caesari kalender 1918 (Pärast Gregoriuse kalender)
kihistumine ja talupoegade laostumine. Algas orjanduse areng ning kujunes orjanduslik ühiskond. Orje kasutati peamiselt põllumajanduses. Vähenes vabade talupoegade osatähtsus, sest domineerima hakkas orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Talupoegade laostumine kahjustas Rooma riigi võitlusvõimet. Kaks nobiliteedi hulka kuuluvat riigimeest, vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus, püüdsid olukorda reformide teel muuta, et taastada talupoegkond. Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks, kuid nad ei suutnud seista vastu senatile, kes nad hukkas. Maareform jäi pooleli ning talupoegade laostumine jätkus. Lõppes vabade talupoegade väeteenistusel põhinev sõjaväekorraldus. Vabariigi langus(30. aastal eKr) Rooma vabariiklik kord oli oma mõtte suurel määral kaotanud. Seda õõnestas veel väepealiku Mariuse sõjaväereform, mille tagajärjel hakati värbama proletaare palgalisteks sõduriteks ning kujunes palgaline sõjavägi
Mõningad suurnikkonna esindajad mõistsid, et see ähvardab ohtlike tagajärgedega. Teiseks näitas Sitsiilia ülestõus, kui ohtlik on orjapidajategi suhtes orjade kokkukuhjumine. Seepärast tekkis selle suurnikegrupi seas mõte jagada maa laostuvale talupoegkonnale ja sel viisil taastada väiketalunikkond ning kõvendada Rooma riiki. Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad. Niisugust reformi kavatsesidki vennad Gracchused. Nad kuulusid suursugusesse sugukonda. Gracchuste isa oli mitmel korral Vabariigi kõrgetel ametikohtadel ja nende ema Cornelia oli Scipio Africanuse tütar. Mõlemad vennad said hiilgava hariduse ja olid tuntud oma demokraatlike vaadetega. Vendade Gracchuste reformikatsed 133 eKr 122 eKr: 133 eKr valiti Tiberius Gracchus rahvatribuuniks ja viis (senati ägedast vastuseisust hoolimata) rahvakoosolekul läbi seaduse eraisikute poolt omastatud ager
sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/ Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks. Gracchuste võimsa demokraatliku liikumise alguseks tuleb pidada agraarreformide pooldaja Tiberius Sempronius Gracchuse rahvatribuuniks valimist 134.a. e.Kr. Agraarreformi eesmärgiks oli vaba talupoegkonna taassünd. Gracchused nõudsid, et organiseeritaks vähese maaga või maata talupoegade ümberasustamist teistesse Rooma impeeriumi osadesse. /1, lk 14/ 2. KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED Keskaegses Lääne-Euroopas arutati seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks raha mis toodab uut raha
munitsiipiumi staatuse. Rooma kodanike arv kasvas pidevalt. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Toimus tugev varanduslik kihistumine ja talupoega laostumine. Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng, keda kasutati põllumajanduses peamise tööjõuna. Roomas kujunes orjanduslik ühiskkond. Kuna talupojad laostusid ja nad ei saanud endale sõjavarustust lubada, siis korraldasid vennad Gracchused reformi. Nad tahtsid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikke ülejäänud osa maata kodanikele loovutama, kuid sellele oli tugev vastuseid ja nad hukkusid veristes sisesegadustes. Maareform jäi pooleli. Vabariigi languse periood on 133-30 eKr. Põhjused: 1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil
patriitsid, kes juhtisid riiki. Res Publica-Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid-, kes valiti üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga 2 inimest. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge, neid saatis 12 auvahti. Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. 2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 5. Rooma vabariigi langus: Vabariigi langemiste põhjusteks olid: rahva koosolek koosnes proletaaridest, kes ei aidanud riigi tugevdamisele kaasa, nad rohkem nõrgendasid seda. Mariuse sõjaväereform öönestas ka. Marius tegi sõjaväe palgaliseks ja seetõttu ei pidanud sõdurid ise relvi hankima ka, nad said
rajati kolooniad; osa kogukondi liideti Rooma riigiga, neid nimetati munitsiipiumideks; enamik Itaalia linnu olid aga Rooma liitlased. Alasid väljaspool Itaaliat nimetati provintsideks, neis valitses asehaldur. Rooma oli suures osas põllumajanduslik. Pidevad sõjad tõid kaasa aga talupoegade laostumise ja linna kolimise. Nii tuli hakata töölisi mujalt hankima ja põllutöölisteks said peaasjalikult orjad. Talupoegade kadumine nõrgestas ka sõjaväge. Vennad Gracchused püüdsid oma reformidega taastada elujõulist talupoegkonda sõjaväe tugevdamiseks. See nägi ette rikastelt maa ära võtmist ja vaestele jagamist. Loomulikult ei leidnud see rikaste hulgas poolehoidu ja vennad lasti tappa, üks varem, teine hiljem. VABARIIGI LANGUS JA VARANE KEISRIRIIK ptk. 24, lk. 171-178 Seoses talupoegade vähesusega nõrgenes sõjavägi. Väepealik Marius viis 2. ja 1. sajandi vahetusel eKr läbi sõjaväereformi: proletaare hakati värbama palgasõduriteks
vähenemist . 23.7 Vendade Gracchuste reformikatsed . Rooma sõjavägi koosnes talupoegade omal varustuse sõjaväkke ilmumisel . Itaalia talupoegkond aga laostus ja see mõjutas Rooma sõjaväge . Vennad Tiberius Gracchus ja Gaius Gracchus püüdis seda reformide abil muuta . Nad püüdis määrata suurmaaomanike valdustele ülempiiri ja panna nad ülejäänud maad andma maata kodanikele . Senat oli sellel aga vastu . Gracchused lasksid end valida rahvatribuunideks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Senati vastuseisu ei suudetud aga murda ja mõlemad vennad hukkusid senati provotseeritud veristes sisesegadustes . Nende reform jäi pooleli ja see tähendas vabade talupoegade väeteenistusel põhineva sõjaväekorralduse lõppu ja sundis otsima probleemile uusi lahendusi . 24. Vabariigi langus ja varane keisririik . 24
Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2. saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1. saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid
hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud
hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud
Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid
saj eKr lõpp) Rooma väejuht. Tungis Hispaaniasse, merel lõi kartaagolasi ja purustas Hannibali väed lõplikult Aafrikasse tungides. Kartaago sõjalise võimsuse lõpp. Hannibal kartaagolaste ülemjuhataja. Tema vallutuste tõttu Hispaanias puhkes II Puunia sõda, millega jõuti Itaaliani. Roomlaste kurnamistaktika tõttu olid sunnitud alla andma ja tagasi pöörduma. 22) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus Gracchused Vennad Tiberius ja Gaius. Algatasid maareformi. T-d süüdistati türannia taotlemises. G üritas piirata senati võimu. Marius Rooma konsul, äärmiselt populaarne ja valiti korduvalt. Viis läbi sõjaväereformi & kujundas elukutselise armee. ei arvestanud Marius varanduslikku tsensust, mis lubas väkke kutsuda ainult piisavalt jõukaid kodanikke, vaid värbas vabatahtlikke ka sõjaväekohustuseta proletaarlaste hulgast
ning talupojad olid sõjaretkedel ning ei saanud seega maad harida. II Ps ajal oli olukord eriti hull ning paljud asusid paremaid elutingimusi otsima. Seeläbi suurenesid rikaste maavaldused ning suurlinnad täitusid proletaaridega. Vallutussõdadega kaasnes orjanduslik aeg, peamiselt sõjavangide võtmise tõttu. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Talupoegade sõjaretked ohustasid Rooma võitlusvõimet. Vennad Gracchused püüdsid seda reformida määrata suurmaavalduste ülempiir ülejäänut maata kodanikele jagades. Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus. Rooma vabarigi langus oli peamiselt tekkinud selle laienemisest. Rooma riigi kasvades muutus kahe olulise põhimõtte (kodanikel pidi olema võimalus otsustada riigiasju, rahvakoosolekus või senatis, ning pid suutma hoolitseda riigikaitse eest) täitmine võimatuks.
Nendest maadest saab ager publicus, see tähendab avalik maavaldus. See kuulub rooma rahvale ja seda valitsetakse senati poolt. Riik vüib seda vara kasutada et maksta sõduritele või et tasuda võlgu või maatykkidena laiali müüa. Suurem osa ager publicusest antakse rendile, kusjuures renditakse tavaliselt endlistele omanikele.pärast teist puuni soda võtsid suurmaaomanikud rendile suuri maaalasid ja lõid latifundiumid, kihutades vahel väikeasunikus minema. Vennad gracchused võitlesid selle ebaõigluse eest ning mingil määral suutsid olukorda ka parandada. Maa haldamise liike: latifundiumid, vabade talupoegade talud, renditalud, mingi tegevusala rentimine; maaomaniku kaugenemine põllumajanduslikust tootmisest
eest, hoidis ära kohalikud vastuhakud, oli ülemkohtunik, kogus makse; ei saanud palka, mõni kasutas ametit rikastumiseks ära. Gracchuste reformikatsed sõjavägi koosnes isikliku varustusega talupoegadest, talupoegade laostumine kahjustas võitlusvõimet; riigimehed, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus püüdsid olukorda reformide teel muuta, tahtsid kehtestada maavalduse suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel ülejäänu andma maata kodanikele, senaatorite vastuseis; Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid vastavad seadused rahvakoosoleku toel, senati vastuseis siiski, mõlemad hukkusid sisesegadustes, reform jäi pooleli, laostumine jätkus, vabade talupoegade sõjaväe lõpp 17.Rooma: Rooma vabariigi langus ja varane keisririik Vabariigi languse põhjused kord vastas linnriigi valitsemisele; 2 eeldust: · kodanikud pidid saama osa võtta riigiasjade otsustamisest rahvakoosoleku või senati tööst elupaik
nälga 3. laostumise tõttu asus suurem osa talupoegi elama linna, kus neil puudus tegevus ja nad muutusid rahulolematuks alamkihiks. 4. orjade arv suurenes kiiresti, ja tekkisid orja tööl põhinevad suurmaa valdused,ehk latifundumid. 5. talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne. Sõjaväe reformid 1. vennad gracchused üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud. 2. maariuse sõjeväe reformiga hakati väkke palkama proletaare. Vabariigi languse põhjused 1. kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma lähikonnas(ei toimind enam). 2
annaabi.ee 
