Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH) Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse "dominantseks folliikuliks". Meessuguelundid Munandid - paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. ·Ülesanne : toodavad meessuguhormoone Munandimanused - paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. ·Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB
- Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H. Türoksiin ja trijoodtüronin Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi Kõrvalkilpnäärmed(kaltsiumi sisaldus veres !) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime :
sellistes doosides, mis muidu hormonaalselt mõju ei avalda perifeersetele kudedele, sest sealsed progesterooni retseptorid on väga hõredalt, v.a. juhul kui nende retseptorite arvu ei ole indutseeritud östrogeenide poolt. Gonadoreliin in sünteetiline GnRH. Buserelin on sünteetiline agonist. GnRH hormooni agoniste manustatakse subkutaanse infusioonina pulseerivalt, et mimikeerida füsioloogilisi GnRH sekretsiooni, stimuleerivad gonadotropiinide vabanemist ja indutseerivad ovulatsiooni. Nina kaudu manustades imendub tervelt. Kui pikemat aega kasutada ninaspreid või depooravi, mis stimuleerib gonadotropiini vabanemist, aga siis hoopis paradoksaalselt inhibeerib vabanemist retseptorite sensitiivsuse vähenemise tõttu hüpofüüsis. Ravi kasutatakse, et gonadaalsel supressiooni põhjustada erinevates suguhormoonide põhjustatud seisundite korral – nt eesnäärme ja rinnavähi korral,
(Slovjanova 2010: 37). Menstruaaltsükkel kujuneb kindlaks pärast meharche ehk esimest menstruatsiooni ja säilitatakse reproduktiivse perioodi vältel. (Breusenko 2012: 36). Hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem viitab keerulist vastastikmõju hüpotalamuse, ajuripatsi ning munasarjade vahel, mis reguleerivad paljunemistsüklit. Selle süsteemi koostöö põhineb vabanevate hormoonide: gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH), gonadotropiinide folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) ja munasarjade steroidsete suguhormoonide, östrogeeni ning progesterooni koosmõjul. Läbi stimuleerivalt pärssiva toime, need hormoonid otseselt ja kaudselt soodustavad munaraku arengut ning ovulatsiooni, emaka limaskesta arengu soodustamiseks embrüooni siirdamist ja menstruatsiooni. (Beckmann 2010: 303) Normis menstruatsiooni tsükli pikkus on 21 kuni 35 päevani. Kõige oprimaalseim pikkus loetakse 28 päeva
2.2. Türeotropiin Reguleerib kilpnäärme kasvu ja tööd Efektoorsed hormoonid Somatotropiin Reguleerib luude kasvu e.kasvuhormoon pikkusesse, rasv- ja lihaskoe arengut Melantropiin Toime pole teada Käbikeha Pidurdab gonadotropiinide Corpus pineale produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella
30 tertsiaarset folliikulit. Folliikli värbamise tingib FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus. 3) Selektsioon – tertsiaarsetest folliikulitest kujuneb välja üks ovulatsioonini arenev dominantne folliikul (Graafi põieke). Selektsioonil on oluline FSH sekretsiooni regulatsioon, mida moduleerivad östrogeenid ja inhibiinid. 4) Atreesia – nende folliikulite apoptoos, mis ei läbi ovulatsiooni. Esimesed etapid toimuvad ilma gonadotropiinide FSH ja LH stimuleeriva toimeta. Alates tertsiaarsete folliikulite staadiumist sõltub edasine areg peamiselt gonadotropiinide stimulatsioonist. FSH toimel sünteesivad tertsiaarse folliikuli granuloosa rakud östrogeene. FSH ja östrogeenide koostoime on tähtis folliikulite kasvamist ning diferentseerumist mõjutav faktor. Dominantse folliikuli selektsioonis on oline FSH sekretsiooni regulatsioon. Ovulatsioonil on oluline kõrge LH tase. Ehk alguses oluline FSH,
INTERMEDIIN e -reguleerib pigmendisisaldust nahas Vaheosa hormoon melanotsüüte stimuleeriv (MSH) 4 KÄBIKEHA e EPIFÜÜS CORPUS PINEALE Käbinääre ANDROGALOON e -pidurdab gonadotropiinide teket lapselõlvehormoon -hoiab tagasi sugulise arengu esim 7-8 e.a-l -koljuõõnes, taalamuste taga keskaju katteplaadil MELATONIIN e -”biloogiline kell” (nelikküngastikul) pimedusehormoon -ärkveloleku/une tsüklilisus - F: esimese 8 a vältel aktiivselt -osalem pigmentainevahetuses KILPNÄÄRE GLANDULA THYROIDEA
Langerhansi saarekesed kõhunäärmes Neerupealis GLANDULAE SUPRARENALIS Sugunäärmed 4. Hüpofüüs HYPOPHYSIS On ühenduses hüpotaalamusega, nõristab umbes 10 hormooni, mõned reguleerivad KNS'i. Hüpotaalamuses toodekase kahte tüüpi hormoone: 1) Oksütotsiin suguhormoon 2) Antidiureetiline hormoon Vähendab uriini teket Näärmel eristatakse eessagarat, vaheosa ja tagasagat. 5. Epifüüs HYPOPHYSIS Funktsioon Pidurdab gonadotropiinide produktsiooni 6. Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA Funktsioon Ainevahetue regulatsioon, füüsiline ja vaimne areng, NS talitlus 7. KõrvalkilpnäärmedGLANDULAE PARATHYREOIDEAE Funktsioon Mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 8. Langerhansi saarekesed Hormoon: Insuliin Toime Muudab veres oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks, veresuhkur Hormoon: Glükagoon
le kinnitumisele kaasa Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? (märksõnad mida teada: testosteroon, inhibiin, folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteiniseeriv hormoon; kus vastavaid hormoone toodetakse, milline on nende roll. testosteroon - toodetud Leydigi rakkude poolt. Aitab kaasa spermatotsüütide meiootilisele küpsemisele, reguleerib Sertoli rakkude funktsionaalsust. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. inhibiin - toodetud Sertoli rakkude, mingil määral ka Leydigi rakkude ja spermatotsüütide poolt. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. folliikuleid stimuleeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse GnRH mõjul ajuripatsist e hüpofüüsist, stimuleerib spermatogeneesi luteiniseeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse ajuripatsist e hüpofüüsist (GnRH), indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma Oogenees
prostaglandiin F2 toimel. 1.2. Välised innatunnused. Häbe turses, verine nõre (koeral ja seal), saba tõstmine. 4.5. Sigimine ja sesoonsus. Sesoonse sigimise ilmne mõte on luua järglastele võimalikult soodsad tingimused. Imetajate puhul tähendab see seda, et paaritumine peab aset leidma nii palju enne soodsat aastaaega kui palju kulub loote arenguks. Fotoperiood – mitu tundi päevast on valge. Käbikeha melatoniin mõjutab nii gonadotropiinide sekretsiooni. Pikemad päevaaega vajavad hobused. Hobustel sünnivad varsad kevadel või suve alguses (tiinus 340 päeva). Lühikese tiinusega loomadel on jooksuaeg kevadel ja siis pojad sünnivad suvel. Lühemat päevaaega vajavad kitsed ja lambad. Koertel ja kassidel (isastel) on aastaläbi aktiivsed. Emastel koertel on jooksuaeg rohkem kevadel, aga on ka talvel. Emastel kassidel tekib jooksuaeg, kui päevapikkus kevadel suureneb. 4.6. Innatsükli reguleerimise võimalused.
näärmekoe alad. Viimase aja uuringud on näidanud harkelundi olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Käbinääre e. epifüüs on kujult kuusekäbi meenutav väikese odraterasuurune kehake, mis asub koljuõõnes taalamuste taga keskaju katteplaadil (nelikküngastikul). See nääre funktsioneerib intensiivselt esimese 78 eluaasta vältel. Ta pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb ka pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel. Seedesüsteemi füsioloogia Seedesüsteemi ülesanne Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre
35 g). Hiljem asendub näärmekude pikkamööda rasvkoega, täiskasvanuil säilivad üksikud väikesed näärmekoe alad. Viimase aja uuringud on näidanud harkelundi olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes immuunreaktsioonides. Käbinääre- e. epifüüs on kujult kuusekäbi meenutav väikese odraterasuurune kehake, mis asub koljuõõnes taalamuste taga keskaju katteplaadil (nelikküngastikul). See nääre funktsioneerib intensiivselt esimese 7-8 eluaasta vältel. Ta pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb ka pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel. Seedesüsteemi füsioloogia Seedesüsteemi ülesanne- Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse.
Foliikulaarfaasi pikkus võib olenevalt tsükli pikkusest kõikuda, kuid luteaalfaasi pikkus on reeglina stabiilne (13-14p). 11 Emaka limaskesta e. endomeetriumi tasemel vastab follikulaarfaasile proliferatsioonifaas, luteaalfaasile sekretsioonfaas ja menstruaalfaasile deskvamatsioonifaas. Fertiilse ea alguses ja lõpus esineb östrogeeni ja gonadotropiinide eritumise kõrvalekallete tõttu rohkem anovulatoorseid ja pikenenud menstruaaltsükleid. Normaalse menstruaaltsükli tagavad peaju koor, hüpotaalamus, hüpofüüs, munasarjad ja emakas. Menstruaaltsükkel väljendab hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade telje rütmilist talitlust ning hormoonide sihtkudede (emaka limaskest, tupe limaskest, rinnanääre) reaktsioone. Hüpotaalamus on aju ja hüpofüüsi vaheliseks ühendusliiniks. Hüpotaalamuse neuronites toodetakse vabastaja- e
lutropiini( kuteniseeriva hormooni) toimel kollaskeha e corpus luterum. Umbes nädal peale ovulatsiooni saavutab ta max mõõtmed( 1,5 cm). Ta eritab suures koguses östrogeene ja progesterooni. Progesteroon tekitab emakas limaskesata sekretsioonifaasi. Kui munarakk ei viljastu, hakkab kollakeha ca 10 päeva peale ovulatsiooni taandarenema kuni asendub sidekoega- valkjaskeha. Munaraku viljastamisel kasvab ta läbimõõt kuni 3 cm. GONADOTROPIINIDE MÕJU NAISELE Follitropiin(FSH) stimuleerib munasarjafolliikuli kasvu ja arengut. Lutropiin(LH) kutsub esile ovulatsiooni ja reguleerib kollaskeha arengut ja hormooniproduktsiooni. MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON Tertsiaalse follikuli teeka ja granuloosa valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Sekretsioonifaas e kollaskehafaas tekib kollaskeha progesterooni mõjul. Kollaskeha taandarenemisel väheneb ka östrogeenide ja progesterooni
plasmamembraan hüperpolariseerub (aktiveeritakse Ca2+ kanalid) Lisaks fosforüülitakse (nt proteiinikinaas A ja proteiinikinaas C vahendusel) mitmeid kapatsitatsiooniks ja viljastumiseks olulisi märklaudvalke. 18. Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll? Testosteroon (toodetud Leydigi rakkude poolt) ja inhibiin (toodetud peamiselt Sertoli rakkude, vähemal määral ka Leydigi ja spermatotsüütide poolt) mõjutavad negatiivselt gonadotropiinide sekretsiooni. Testosteroon – reguleerib sugurakkude meiootilist küpsemist (spermatotsüüdid spermatiidid); regulaator ka Sertoli rakkudele: käivitab signaaliradu, aitavad neill säilitada funktsionaalsust ning VTB-d, tagavad seemnetorukeste terviklikkuse FSH seondub Sertoli rakkudes FSH retseptoriga aidates stimuleerida spermatogeneesi; toodetakse ajuripatsis LH indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma; toodetakse ajuripatsis