Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja oma esimesele ja viimasele armastusele. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Töötas pikemat aega ajalehtede toimetustes. Seal toimus konflikt Liivi ja Vilde vahel. Liiv põdes skisofreeniat
Samuti on tundehell ja igatsuslik on ka Liivi armastusluuletus ,,Sa tulid", milles võib leida võrdlust ning stroofide kordust. Selles luuletuses võrdleb autor neidu päikesega, mida meie loeme kui elu asendamatuks osaks. Samuti võrreldakse veel hommikuga, mis kujutab endas millegi värske, selge, õrna ning kauni saabumist. Kristiina loeb oma luuletuse. Juhan Liivil kujunes vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Goldinguga, kellele on suunatud ka mitmed tema armastusluuletused. Säilinud on ka üle saja Liivi kirja Liisa Goldingule. Peatume hetkeks tähendusrikkal luuletusel ,,Mu viimne laul", mis on pühendatud just Liisa Goldingule. Kokkuvõtlikult öeldes on Liivi armastusluuletused enamasti lühikesed ja tabavate pildistustega. Tema luules esineb armastuse sisuline kronoloogia: esiteks joobumus armastusest, siis armastuse katastroof, pettumus ja kannatus. Surmaaimdus oli tingitud vastamata armastusest,
Koolipoisi esimene trükki jõudnud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali (“Baltlaste Piirikivi”) Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. 1882. aastal asendas ta haigestunud vend Jakobit Väike- Maarjas Triigi ja Avispea koolis kooliõpetajana. Järgmisel aastal haigestus ta ise ja pöördus koju Liisa Marie Golding Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellessekiindus. esimene trükis avaldatud luuletus – “Maikuu öö". Liiv oli siis 21-aastane. “Virulase” juures töötades tutvus ka Eduard Vildega. Järgmisel, 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. Liiv siirdus elama omaste juurde, tegi kaastöid ajakirjandusele. 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad” 52
Elukäik Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Ta esimene trükki jõudnud kirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. 1885. aastal sõitis taas külla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud õpetajaks Pandiveresse. Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus. Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed tööd. 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutnud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja ,,Õied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada. 1890
1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus ,,Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1.3 Järgnev elu 1886
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega
1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi- Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt).
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda
tabamisega. Tema sotsiaalfilosoofiline luule jaguneb sajandivahetuse lainetest ja ristlainetest mitmeks teemarühmaks. 28. Juhan Liivi elu ja looming. (1864-1913)- Alatskivi vallast pärit, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis,1886. Aastal lühidalt ka H. Treffneri eragümnaasiumis. 1882. aastal asendas ta venda Jakob Liivi Väike- Maarja Avispea koolmeistri ja vallakirjutajana. 1885. aastal tutvus seal Liisa Goldinguga - nende armastusloost jäänud kultuurilooliselt tähendusrikas kirjavahetus. Juhan Liivi elukäigus räägivad kaasa vanemate kuulumine vennastekogudusse, külarahva hoiakud, majanduslik piiratus, kidur tervis, kunstihuvi, haridusjanu, eelduste ja võimaluste vastuolu. 1885. aastal töötas ka ,,Virulase" toimetuses ajakirjanikuna - seal sassis suhted Vildega. Ajakirjanikuna töötas veel ,,Sakalas" ja ,,Olevikus" 1890-92.
seis oli kehv. Peres oli 8 last, neist ellu jäid 5. Juhan oli neist noorim, lapsest saadik nõrga tervisega. Kirjutas palju luulet oma kodu kohta, meeldis metsas üksinda seigelda. Esimese kirja tarkuse saab vanemalt vennalt ja pärast 3 talve külakonna koolis, kool jäi pooleli haiguse tõttu, pärast kihelkonna kooli tagi seal oma esimesi luule katsetusi. Venna kutsel läheb Väike-Maarjasse. Sellel ajal omandas saksa keele. Sel ajal ka Liisa Goldinguga. Ta on armunud Liisasse. Esimene ametlik töö saab olema alalehe "Virulane" toimetuses. Seal töötab ka Vilde, kellega tekkib konflikt ühe artikli sisu pärast. Ta õpib mõned kuud Tartu Trehtneri gümnaasiumis, jäi pooleli ka tervise tõttu, selle korvas lugemis huvi. Töötas ka "Sakala" ja "Oleviku tähetund". Juhan Luiga paneb Liivi hullumajja, lootes sellega Liivi olukorda parandada, aga Liivi haigus oli parandamatu.
kuid kultuurilembelised. Juhan oli juba lapsepõlves nõrga tervisega ning närviline. Lastele püüti anda head haridust ning esialgu õppis Juhan vendade kõrvalt, misjärel astus Kodavere kihelkonnakooli, kus alustas ka luulekatsetustega. 1882. aastal satub Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend oli õpetajaks. Liivist saab abiõpetaja, kusjuures ta saab selgeks saksa keele. Sel perioodil oli Väike-Maarja Lääne-Virumaa üks ärksamatest kohtadest. Liivil tekib armusuhe Liisa Goldinguga, kuid Liivi viletsa tervise ning majandusliku kitsikuse tõttu ei abielluta. Naine on Liivi armastusluule inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". Liiv töötas Virulase toimetuses, sellal töötas seal ka Vilde, kes ei suhtunud Liivi hästi (,,Suguvend Johannes" oli Liivi suhtes satiiriline). Mõnda aega õppis Liiv ka Treffneris, kuid tervise tõttu katkestas õpingud. Tema haigushood süvenevad veelgi ning ta ei saa jätkata ka ajalehetoimetuses
Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline. Lastele püüti anda võimaikult head haridust. Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. 1882 satub Väike- Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob oli kooliõpetaja, ta oli ka omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. Tähtsaks saavad ka kohtumised Liisa Goldinguga. Nende vahel sügavad tunded, aga Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda, seetõttu ei abielluta. Tihe sõprus säilib siiski. See on Liivi armastusluule olulisim inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Mõnda aega õppis Liiv Treffneri Gümnaasiumis, aga tervise tõttu katkestas õpingud
annaabi.ee 
