Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi. Taksonite tekke mehhanismid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik, geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke
must või valge vööt risti üle õlgade. Hõberebase karv varieerub hõbedasest peaaegu mustani ning temalt saadakse kõige hinnatumat karusnahka. Karvaotsad on hõbedased, ülejäänud osa karvast on must. Metsikut hõberebast kohtab harva ja enne kui neid hakati farmides kasvatama, oli nende karusnahk väga kallis. Mustrebase karv on must, aluskarv hõbedane. Rebased on põhja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui lõuna pool. See on vastuolus üldreegliga (Glogeri reegel). Silmad on täiskasvanud rebasel kollased. Silmade lõige on vertikaalne. Nina on tumepruun või must. Kõrvad 3 on väljastpoolt pruunid või mustad. Koon on piklik ja kitsas. Hammasterida moodustab üle poole koljupikkusest. Eespurihambad on lihtsad ja terava otsaga, välja arvatud kontide järamiseks kasutatav ülemine neljas eespurihammas. Tagapurihambad muljumiseks sobiva ehitusega. Esikäpal on
ÖKOTOOP- Taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. BIOTOOP- Elukoht. ÖKOTON- Kahe järsult erineva koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. ENDEEM- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, 27. Eesti ökosüsteemid. 28. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri reeglid) Alleni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail (siilid, rebased). Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondadeson külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga)
defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega · Aljohhini reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist · Bergmani reegel seaduspärasus, mille kohaselt põsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindaala suhteliselt vähem · Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased · Allleni reegel seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail · Walteri reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik
· N : Urson (Ameerika) , Okassiga ( vana maailm) Hunt- kukkurhunt Ümiseja-vombat Kaktus-piimalill ökogeograafilised seaduspärad · Biogeograafia ,, seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis · Makroökoloogia eelkäija! · Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem · Alleni seadus soojaverelistel sugulasliikidel on külmas elavate SIIT KA PUUDU TEKST!!! · Glogeri seadus . niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaigaga loomad Taimelehtede suurus ja kuju · Tervete leheservadega liikide hulk flooras sademed · Lehe suurus temp. Mida suurem leht seda soojem temp. · Kasutatakse paleokliima hindamisel Ökoloogiliste koosluste levik: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt · Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline jaotus · Eluvormide jaotus
elavatel imetajatel. Bergmani seadus seaduspärasus, millek ohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikide kehamõõtmed suurmad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem Commoneri seadus 1. Kõik on omavahel seoses 2. Kõik peab kuhugi sattuma 3. Midagi ei saa võita kaotuseta 4. Loodus teab kõige paremini Glogeri seadus Ökoloogiline reegel, millek ohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Liebigi seadus seadus, mille kohaselt taime kasvu piirab eekõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim Mitscherlichi seadus seaduspärasus, mille kohtaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse
Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). PROTOKOOPERATSIOON- MUTUALISM- 50. Konsortsium 51. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri, Aljohini ja Walteri reeglid) 52. KASVUKOHT- ÖKOLOOGILINE NISS- MUUTLIKKUS POPULATSIOONIDES- MUTUATSIOONID- VABA RISTUMINE- MUTUATSIOONID- KUNSTLIK VALIK- LOODUSLIK VALIK- ADAPTATSIOON- KOHANEMINE- KOHASTUMINE- OLNTOGENEES- 53. Fütotsönnoosi morfoloogiline struktuur vertikaalne, horisontaalne. Rindelisus. Mikrotsönoosid. 54. KONTIINUM- ÖKOLOOGILINE ORDINATSIOON- ÖKOTON-
suhteliselt lühemad kui soojas kliimas alavail (siilid, rebased). Nähtus seisneb termoregulatsiooniga kahanev külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. Bergmani reegel seaduspärasus mille kohaselt püsisoojate loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi (pigmendiohtramad) kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal kollane ja punane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohini reegel e. ennetamisreegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline
väärtuse vahega Aljohhini reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist Bergmani reegel – seaduspärasus, mille kohaselt põsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindaala suhteliselt vähem Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased Allleni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail Walteri reegel – kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik
kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb
Bergmanni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. –i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub
imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist:
Energiavoog Ökoloogiline tasakaal - koosluse võime muutuse vastu seista. Püsivus, taastumisvõime. Tasakaal on võimalik tänu iseregulatsioonile. Kohanemine (tihti pöörduv) ei ole kohastumine (pöördumatu) Alleni reegel - külmas kliimas elavatel liikidel on kehast eemale ulatuvad kehaosad lühemad, kui soojas kliimas.. Kõrvad, saba Bergmanni reegel - püsisoojaste loomade perekondades külma kliima liikidel kehamõõdud suuremad kui soojas kliimas... karud Glogeri reegel - soojas kliimas elavad püsisoojased on tumedamad Kohastumused: Ülemised reeglid Mürgiresistentsus Tööstusmelanism Taimede saastetolerantsus Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil. Eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist. (samblikud jms) Tuntuim rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil ja õhu saastamuse hindamisel. Bioinvasioon - ökosüsteeme vms kahjustavad liigid
defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Aljohhini reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist Bergmani reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased Allleni reegel seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail Walteri reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab
elaval liigil väljaulatuvad kehaosad lühemad kui sooja piirkonna liigil. Kui kõrv ulatub soojast kehast pikalt välja siis hakkab kõrva otsast külm näpistama. (jänes, rebane). Tõendatud, et külmas õhus heli levib paremini ja ei pea olema nii väljaulatuvad kõrvad. Lindude puhul linnud kaotavad palju soojusenergiast noka kaudud linnud, kes on külmadest piirkondadest neil on nokad lühemad siis ei kaota nii palju energiat. · Glogeri seadus niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaiga loomad. Enamasti asuvad niiskemad piirkonnad troopika pool kuival piirkonnal on vähem taimkatet ja seal on üldiselt heledam ümbrus siis peab loom ka heledam olema, et end varjata vaenlaste eest. Taimelehtede suurus ja kuju. · Tervete leheservadega liikide hulk floorast näitab ära, kui palju on sademeid. Sirge serv palju sademeid. Troopikas on peamiselt sirge
eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres (vastupidi arusaamale, mille kohaselt elu on pidanud üha kohastuma planeedi tingimustele). G. h-I sõnastas J. E. Lovelock 1979. a. Gause reegel e. konkurentsi välistamise reegel Seaduspärasus, mille kohaselt kaks konkureerivat liiki, millel on ükssama niss (samad ökoloogilised nõudlused), ei saa püsivalt koos eksisteerida, üks tõrjub paratamatult teise välja. Glogeri reegel Ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi (pigmendiohtramad) kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi iseloomustab pigmendi vähesus (valge värvus). Henningi reegel e. kõrvalekaldereegel Seaduspärasus, mille kohaselt eellasliigi lahknedes üks tütarliik
Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r-i avaldumist (nt. Arktikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooksul). Vrd. Alleni r. Glogeri reegel Ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi (pigmendiohtramad) kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi iseloomustab pigmendi vähesus (valge värvus). Organismide levik ja levimine
annaabi.ee 
