võimalusel,et maaksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Soobib nii põlluna,rohumaana kui ka metsamaana. [6] 3.2 Gleistmullaga 6 Gleimuld on alaliselt liignisked mullad,mille ülemine horisont on toorhuumuslik ja/või maapinnal lasub alla 10cm tühsedusega turbaharisont. Mullaprofiil on tugevasti gleistunud: selles on kas G-horisont või liithorisont,mis sisaldab ka G-horisont. [6] Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne osa ei ole mullatekke mõjul deferenseerunud,siis on tegu kas paealsete,rähksete, küllastunud või küllastumata gleimuldadega Kui gleimulla arengut ei mõju nüüdisaegsed geoloogilised protsessid ja lullamineraalne osa ei ole mullatekke mõjul deferenseerunud,siis on tegu kas leastunud,leetjate,nääiveetunud,leetunud või leede-gleimuldadega.
Keskmine kõrgus jääb 30-50 meetri vahele. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen . (Arold, I. 2005). Joonis 6. Kvartal 228 asukoht Järvseljal. Kvartal number 228 muldade iseloomustus Joonis 7. Kvartalil nr. 228 asuvad mullad digitaalse mullastikukaardi järgi Maa-ameti kodulehel Kvartali pindala 18 hektarit. Seal esineb leostunud gleimuld, leetjas gleimuld, kahkjas gleimuld ning gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemuld. Leostunud gleimulla pindala kvartalil on 6,9 hektarit. Leetja gleimulla pindala kvartalil on 9,1 hektarit. Kahkja gleimulla pindala kvartalil on 1,8 hektarit. Gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemulla pindala kvartalil on 0,2 hektarit. Leostunud gleimulla lihtlõimis: ls/ls/ls, leetja gleimulla lihtlõimis: rsl/ls, kahkja gleimulla lihtlõimis: sl/ls, gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemulla lihtlõimis: l. Kvartalilt 228 leitud mullad Joonis 8. Kvartalil 228 tehtud kaevete asukohad
nõrgalt raudkiviveeriseline raske liivsavi 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Gleistunud leetjas muld (KIg) – A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Leostunud gleimuld (Go) – (O)-AT-BwG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja gleimulla lähtekivim (püsivalt liigniiske). Leetjas gleimuld (GI) – (O,T)-AT-El-BtG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont või turbahorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all lessiveerunud horisont. Püsivalt liigniiske tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja lähtekivim (püsivalt liigniiske). 1.4. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Reljeef on tasane ning põllu kuju sobib põllumaaks, kuna on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole väga veidra kujuga.
Koreserikkal mullal tuleks vältida sügavat harimist ning tagama pidev varustatus orgaanilise ainega. Go mulda tuleb vajadusel kuivendada ning lubjata. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leostunud mullal (Kog) metsakasvukohatüübiks on naadi, kus võiks kasvada kased ning kuused. Sobib segametsa kasvatamiseks. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) metsakasvukohatüübiks on sinilille mis sobib hästi kuusikuks, männikuks või kaasikuks. Leostunud gleimulla (Go) metsakasvukohatüübiks on osja, sõnajala või angervaksa. Nendel kasvukohatüübid sobiks hästi kas kaasikuks, sanglepikuks, männikuks (kuivendatud kohtades ka kuusikuks). 5 Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2
Tumedat värvi. B-saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont)- peenemate mineraali osakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruuni või punaka värvusega. C-lähtekivim-mineraalne lähteaine millele muld on tekkinud. D-aluskivim- lähtekivi alune vanemast ajastust kivim. E-väljauhtehorisont- koosneb vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Heleda värvusega. G-gleihorisont- koosneb sinakas-halli värvusega gleimulla mineraalidest. Tekib kõrge põhjaveeseisuga aladele. Vesi surub õhu mulla pooridest välja. AT-toorhuumuslik horisont- tekivad liigniisketes tingimustes. Orgaanilise aine kuhjumus horisont. A ja T vahel. O-kõduhorisont- erinevas lagunemisjärgus olevad orgaanilised osad. T-turvas- Tuhavaene soomulla horisont. Vee ja orgaanilise aine rikas. O-horisont A-horisont E-horisont B-horisont
Tugev gleistumine väljendub sinakas- või rohekashallide laikude rohkes esinemises. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimi. Keemine tavaliselt 30..60 cm sügavusel. Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Keskmise lõimisega mullad sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamisks. Kergema lõimisega mullad sobivad kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud gleimulla metsakasvukohatüübid on sõnajala, angervaksa ja osja. Looduslik rohumaatüüp on allikaline soostunud rohumaa. lla profiil Hinnang kasutussobivusele 8 Antud põllumassiiv sobib üldjuhul kõige paremini heinamaaks või mingil määral ka põllumaaks kuna valdavalt on sel alal niiskemad mullad, mis on heaks omaduseks rohttaimede kasvu puhul.
Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad minu põllumassiiv on tasasel alal, sellest järeldan et sel on universaalne kasutussobivus.[raamat] Nende mullad, nagu ka eelnevad leetjad mullad, sobivad pea kõigile põllukultuuridele, näiteks kõige suurem on kasutussobivus on nisul, odral ja kaeral, väikseim aga tatral. [2] Põllumassiivil väiksema osatähtsusega kahe mulla, gleistunud leetja ja leostunud gleimulla, kasutussobivus sõltub kuivendamisest. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ja sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Nendel muldadel sobib kõige paremini põllukultuuridest kasvatada nisu, kaera, segatist ja suvinisu, kõige mittesobilikum on aga lutsern. [2] Kõige suurema osatähtsusega kaks mulda katavad pea terve põllumassiivi ja need mõlemad
saviliiv, mulla reaktsiooni poolest oli see kas nõrgalt happeline või neutraalne. Sellistel muldadel on oht tekkida makroelementide puudus. Niidu sügavkaeve huumushorisondi sügavus oli ebaühtlane ning huumuskate oli rähkne ja keskmise huumusesisaldusega. Nõrgalt erodeeritud rähkmulla reaktsioon on nõrgalt happeline kuni leeliseline, lõimise poolest oli esindatud keskmine ja kerge liivsavi. Suurim puudus on sellistel muldadel põuakartlikkus. Rähksed gleimulla toorhuumuslik horisont oli 7-13 cm tüse, olles sealjuures madala huumusesisaldusega. Lõimise poolest oli metsamuld kas saviliiva, kerge või keskmise liivsaviga, mulla reaktsioon jäi nõrgalt happelise kuni leeliselise vahele. Sellised mullad on suure küllastusastme, kuid madala boniteediga. [4] 25 7. Uuritud muldade kasutamine ja kaitse
Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine. 1
Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine. 1
Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kultuurmaadena kasutamisel vajavad põhjalikku kuivendamist ja sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ka ilma kuivenduseta, kuid siiski oleks metsa tootlikkuse suurendamiseks vaja gleimuldi kuivendada. Gleimuldade kasutussobivus sõltub lisaks kuivendusseisundile oluliselt gleimulla liigist. Eesti muldkattes moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7%. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine. 1
eelkõige turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kui puurinne on puude suurele vanusele vaatamata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), kasutatakse mõistet "puisraba". Puude kasvutingimuste halvenemine rabas on seotud vähetoitelise turbalasundi tüseduse kasvamisega. Reljeef: kumer või tasane, lauged nõlvad raba äärealadel; mätliku mikroreljeefiga. Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal. Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad siirdesoomullad, mille ülaosa koosneb vähemalt 30 cm ulatuses vähetoitelisest
annaabi.ee 
