Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat.
Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat.
Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 miljonit aastat tagasi mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast, on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota põlevkivigaasi. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Need ained aitasid rahuldada suurenevaid energeetilisi vajadusi valgustuse ja tööstusrevolutsiooni ajal. Eestis hakati põlevkivi kaevandama Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus
kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Eesti põlevkivi ehk kukersiit Põlevkiviressursid Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Ajalugu Inimesed on kasutanud põlevkivi juba ürgajast peale, sest see põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus
Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivivarud üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. Põlevkivivaru Eestis Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t. Sealjuures tuleb arvestada, et põlevkivi kaevandamisel on kadu ~30 %, mistõttu on
Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Põlevkivi ajalugu Inimesed on kasutanud põlevkivi juba ürgajast peale, sest see põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. Tänapäevane tööstuslik kasutamine algas 1837 Prantsusmaal Autunis. Sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes maades. 19 sajandil põlevkivist peamiselt petrooleum, lambiõli ja parafiini. Need ained aitasid
tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja
elektrimajandus. Mitte teha asju ülepea kaela. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg).Põlevkivi kütteväärtus on täpselt parasjagu. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km3 põlevkiviõlile. Eesti majanduse energeetiline efektiivsus on üks väiksemaid Euroopa Liidus, Taanist ja Jaapanist jääme efektiivsuselt maha juba pea kümme korda. Meie elektritootmissüsteemi kogu-efektiivsus on 15%, sellele lisandub energia raiskamine tööstuses ja olmes. Põlevkivielektri tootmist hoitakse elus kunstlikult madalate keskkonna- ja ressursimaksude abil, mis teeb võimalikuks ka elektri suhteliselt madala hinna.
tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja
protsessid, peamiselt aurumine aluspinnalt ja konvektsioon. Kasvuhoonegaasidena takistavad nad soojuse lahkumist maakeralt kiirguse teel. Süsihappegaasi kontsentratsioon jõudis 1998. aastal Maa atmosfääris 0,037 protsendini ehk 370 ppm (parts per million) tasemele. 200 aastat tagasi oli see vaid 280 ppm. Üksnes 1998 kasvas CO2 kontsentratsioon 3,5 ppm võrra. 2000. aastal oli atmosfääris 770 gigatonni süsinikku (1Gt = 1012 kg). Arvatakse, et see kogus kahekordistub 22. sajandi alguseks. Kliima muutub ka loomulike looduslike protsesside tulemusena. Paratamatu on, et vulkaanipursetega satub õhku tahma, tolmu ja väävliühendeid, mis vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja Maale jõudvat päikesekiirgust. Pärast tööstusliku saaste vähenemist Eestis ja IdaEuroopas, on Tartu ja Tõravere teadlased Viivi Russak, Hanno Ohvril
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi
Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga 8%. Arengumaad ei soostunud Kyotos mingisuguste piirangutega ja kümmekonna aasta pärast läheb nende kasvuhoonegaaside hulk tööstusriikidest tõenäoliselt mööda. Protokoll jõustub alles pärast seda, kui 55% allakirjutajariikidest on selle ratifitseerinud, ja 55% maailma kasvuhoonegaasidest tuleb ratifitseerinud riikidest. Must tsenaarium. Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 3540 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Aastaks 2025, ennustab on üle poole arengumaade inimestest olukorras, kus
Eesti sidus end Euroopa Liidu keskmise näitajaga - 8%. Arengumaad ei soostunud Kyotos mingisuguste piirangutega ja kümmekonna aasta pärast läheb nende kasvuhoonegaaside hulk tööstusriikidest tõenäoliselt mööda. Protokoll jõustub alles pärast seda, kui 55% allakirjutajariikidest on selle ratifitseerinud, ja 55% maailma kasvuhoonegaasidest tuleb ratifitseerinud riikidest. Must tsenaarium. Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 35-40 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Aastaks 2025, ennustab on üle poole arengumaade inimestest olukorras, kus nende elu ohustab kas üleujutus või torm.
dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest
toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest. Charles Darwin oli esimene tõsiseltvõetav uurija; ta uuris rannikuala ning leidis väga palju uusi liike. 20.sajand pööratakse tähelepanu merepõhja struktuurile, liikide uurimisele. Kalauuringud -
majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised.Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. [2] 1.2. Pealmaakaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.[3] Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3] Lõhketööd
Peale selle on probleemiks ka asjaolu, et metsaalasid põletatakse istanduteks muutmiseks. Nii eraldatakse atmosfääri veel rohkem süsihappegaasi. Eriti mõjuatab see süsinikurikkal pinnasel kasvavaid turbaraba metsi, sest lisaks hiiglaslikele süsiniku varudele mis seal on, on neid ka väga raske kustutada ja võivad turba sügavamates osades mitmeid kuid põleda. Näiteks 1997-98 aastal toimunud suurtulekajus eraldus atmosfääri 0.8 2.5 gigatonni süsihappegaasi, mis Maailmapanga andmetel oli 8% terve maakera CO2 emissioonidest sel aastal[1]. Indoneesia sai sel aastal tänu tulekahjudele maailma esimese kolme saastaja hulka. Üldiselt moodustab metsaderaie 83% Indoneesia ja 80% Malaisia aastasest süsihappegaasi emissioonist[16]. 4.4. Metsade raie mõju inimestele Metsade maha võtmisel on väga suur mõju inimetele nii kohalikul tasandil kui ka globaalsel.
ja teised allikad. Kõikides piirkondades on süvavesi CO2st küllastunud, sest termokliini peal olev kiht takistab selle väljumist, sest süsinikdioksiid tarvitatakse taimede poolt seotakse ja 1 saadetakse tagasi sügavatesse kihtidesse. 15. aastat tagasi selgus, et põhjapoolkeral tuleb CO2 merest välja ning lõunapoolkeral neeldub. Ookean neelab aastas 3,4 gigatonni CO2 ja atmosfääri annab tagasi 1,1 gigatonni. Ookean on äärmiselt tähtis globaalse CO2 ringluse koha pealt. Vee uuenemise kiirus on teine tähtis füüsikaline tegur, mis mõjutab järvede keemiat ja bioloogiat. Kui jagada veekogu maht väljavoolu hulgaga, siis saame aastate arvu, mille jooksul vesi uueneb. Loogiliselt mõeldes uueneb seal vesi kiiremini, kus on rikkalikult sademeid. Kui järvest vett välja ei voola, siis toimub uuenemine aurustumise kaudu. Vee
! Seega on merevee tihedus suurem eelkõige kahel põhjusel – madalam temperatuur ja suurenenud soolsus, asjaolud mis käivitavad meie hoovuste süsteemi – vaata järgmised slided.! Ja veel soolsuse kujunemisest Antarktika piirkonnas, tsirkumpolaarse hoovuse „käigushoidmiseks“. Selleks, et toimiks termohaliinne tsirkulatsioon tänaseks väljakujunenud mahus, on vaja, et igal aastal moodustuks Antarktika piirkonnas ! c!a 200 gigatonni jääd.! 12. Osmoos ja seda kirjeldavad seadused. Osmoosi tekkemehhanism. Osmoosi olulisus elusorganismidele. Mere soolsus, selle kujunemine ja soolsuse allikad, ioonide viibeajad merevees. Kalad magedas ja täissoolsusega vees.! ! Lahusti ühepoolset difusiooni poolläbilaskva membraani kaudu mingi aine lahusesse nimetatakse osmoosiks (kreeka k. osmos – tõuge, rõhk).! Meeldetuletus:! puhtas vees liiguvad vee molekulid läbi poolläbilaskva membraani mõlemas suunas ühesuguses
Moondekivimid (marmor). Hüdrosfäär vesi Maa pinnal või maa sees. 70% Maa pinnast on kaetud veega, 97% kogu veest ookeanides, 2% liustikes, 0,09% järvedes ja jõgedes, 0,001 atmosfääris veeauruna. Veeringe tagab ka aineringe Maal. Atmosfäär gaasid Maa ümber. Gaaside segu, kuid sisaldab ka tahkeid osakesi. Lämmastik 78%; Hapnik 21%; teised gaasid u 1%, sh CO2 0,04%; Metaan 0,0002% CO2-e koguhulk 2800 gigatonni. Atmosfääri üleminek maailmaruumiks on sujuv. Kokkuleppeline ulatus u. 80000 km 99% asub 50 km ulatuses merepinnast. Atmosfääri alumine kiht troposfäär, ulatus ekvaatoril 12 km, poolustel 6km. Stratosfäär ulatub 50 km kõrgusele. Sisaldab osoonikihti. 25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine-ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid. Biosfäär elavad organismid ja nende vahetu keskkond. Maakera osa, kus on elusat ainet (biota)
Suhteliselt ebamäärane, purustused sõltuvad paljudest teguritest 2) Richteri magnituudidena põhineb seismograafi võnke amplituudil. Logaritmiline, st iga järgnev magnituud on 10x suurema maapinna liikumise amplituudiga. Vabanev energiahulk suureneb iga magnituudiga 33x. Seismograafil määratakse S ja P lainete vahelise aja ja lainete amplituudi abil. 9,5 magnituudi Richteri järgi on suurim pinge, mis võib kivimites kuhjuda. (umbes 56 gigatonni TNT 1000x võimsam kui suurim tuumapomm 8mag.) Inimtaju ~3mag. Maateaduste alused I (25.sept) 8,0 mag : 1-2tk aastas (katastroofiline) 8 7,0-7,9mag : 18 (väga suur) 6,0-6,9mag : 120 (hävituslik) 5,0-5,9mag : 800 (kahjustusi tekitav) ookeanide keskahelikes ei esine praktiliselt üldse katastroofilisi maavärinaid, aga samas esineb väga palju väikeseid ja keskmisi maavärinaid
annaabi.ee 
