Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomisele ja põllumajandustehnikumide võrgu laiendamisele. 1960. aastatel II poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970 .aastad olid suurmajandite ja farmide loomise ajaks. Väiksemate majandite liitmine tõi kohati kaasa mõningase majandusnäitajate paranemise korralike majanduskeskuste väljaehitamise ning maaelanike olme- ja elutingimuste paranemist. Selle gigantomaania negatiivseteks tagajärgedeks olid:ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse- ja põllumajanduse ekstentsiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetav. Põllumajanduse areng oli K
ITAALIA: Tööstuslik areng oli aeglane. Tööstusharud: tekstiilitööstus, masinaehitus, veinitööstus. Sotsialistlik partei. Üldine valimisõigus. Uus kurss Giovanni Giolitti. Umberto, Vittorio Emanuele III. VENEMAA: Venemaa jõudis imperialismi järku. Tunnused olid teistega samad. Kaks iseärasust:1.määrav osa kuulus väliskapitalile, mida meelitas vene odavtööjõud ja mahukas turg (Prantsusmaa, Belgia, Ingl.,Sak.)2.tööstuse suur kontsentreerumine ja gigantomaania s.t suurettevõtteid oli suhteliselt palju. Kaotati pärisorjus. Kriisid: tootmise vähenemie , tööpuuduse suurenemine. Kriisid olid sellepärast teravad, et: ·olid säilinud pärisorjuse igandid ·madal elatustase ·vähearenenud maa
nappus tsentraalne juhtimine Liberaliseeriti NSVL-s juhtimist Ideoloogiline surve, võitlus lääne kultuuri ja tööstuses ja põllumajanduses levis gigantomaania (suurus- Anti rohkem õigusi liiduvabariikidele teaduse saavutuste vastu (likvideeriti terved hullustus) ja hoolimatu raiskamine, kvaliteet ei olnud enam tähtis teadusharud, nt geneetika), rahvusvaheliselt Hakati nõudma, et liiduvabariikides võimul olev
· GULAGi majandussüsteemi lagunemine · Streigid · Uus rahareform · Hrustsovi majanduspoliitika ummik Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · Isikukultus · Kosmose programm · Sõjalise kompleksi tugevdamine · Neostalinism teisitimõtlejatele · Nomeklatuur, eripoed · Gigantomaania suurettevõtete küllustus, koolkombinaadid · Defitsiit kaupade puudus · Reziimivastase vastupanu kujunemine dissidentlus · Repressioonide tugevnemine · Uue konstitutsiooni vastuvõtmine · Võimu degradeerumine gerontokraatia vanurite võim Majandus: · Kossõgini majandusreform · Teadus-tehniline progress · Sõjatööstuskompleksi edasine tugevnemine · Majandusliku mahajäämuse süvenemine
Nõukogude Liit asus seisaku ehk stagnatsiooni teele. Esimesena andis see end tunda majanduses. 1965. aasta majandusreform, mis oli mõeldud küll ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks, likvideeris rahvamajandusnõukogud ning taastas majanduse tsentraalse juhtimise. Liiduvabariikide juh- tida jäeti alla 10% ettevõtetest, millega iseseisva majanduselu illusioon lõppeski. See tõi esialgu kaasa arengu aeglustumise ning seejärel peatumise. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses levis gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile enam tähelepanu ei pööratud. Baltimaad olid tootlikkuselt küll üle NSV Liidu keskmise, kuid jäid lääneriikidest aina rohkem maha. Loodus-vaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord. Põllumajandus arenes küll edasi, kuid üle 50% toodangust veeti välja NSV Liidu teistesse piirkondadesse. Elanike varustamisel esmatarbekaupadega tekkisid järjest suuremad häired,
Sula ei kestnud ei NSVL tervikuna ega Baltimaades siiski kaua. 1964. aastal tagandati Hrustsov ametist ja Nõukogude Liit asus stagnatsiooni ehk seisaku teele. Esimesena andis see tunda majanduses. 1965. aasta majandusreform, mis oli mõeldud küll ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks, likvideeris rahvamajandusnõukogud ning taasta majanduse tsentraalse juhtimise. See tõi esialgu kaasa arengu aeglustamise ning seejärel peatumise. Nii tööstuse kui põllumajanduse levis gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile enam tähelepanu ei pööratud. Loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord. Elanike varustamine esmatarbekaupadega tekkis järjest suuremat häda. Kultuuris pääses stagnatsioon võidule 1960. aastate lõpul, mil vahepealsele vabadusele tehti lõpp. Uus venestamiskampaania 1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978
Uustraditsionalismi esiletõus. Hoone kaunistatud teatraalse pudi-padiga. Mõjukad avatud ruumid, võimsad korrapärased ansamblid(väga vähesed ehitised), enamus on teatraalne pudi-padi. M.Ginzburg-Nõukogude palee. Jofan- Nõukogude palee.L.Rudnev-Moskva ülikooli peahoone. Saksamaa, kolmas Reich- rahavle psühholoogilist turvatunnet läbi arhitektuuri. Fasistlik rassi- ja kultuuriteooria. Richard W.Darre- Heimantstiil. Monumentaalsus ja mastaap. Albert Speer- Hitleri ihuarhitekt.Täielik gigantomaania. Volkshalle, Internatsionaalne stiil 20. sajandil: (CIAM mida see lühend tähendas?), Team X, uusbrutalism Brutalism- betooni esteetika. Juhtmed ja ventilatsioon on nähtaval. Katmata ,,Raw" betoon. ,,materials as found". Tema X- maja olgu nagu linn. Robin Hood Gardens. Arhitekt on ka linnaplaneerija. Geomeetria betoonis. Idee luua tõde struktuuris ja materjalis. N.Brown. E. Goldfinger. kõik peab olema nähtaval. CIAM- international congress of modern architecture
5)Utoopilisus -1964-kukutati Hruštšov võimult. -1964-1985- Stagnatsioon Suurema osa Stagnatsioonist oli võimul Brežnev. -1964-1982- Brežnev oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. -Sai võimule, kuna ta oli piisavalt tundmatu (hea maskott, kelle varjus saab tegutseda) -Lasi omale omistada igasugu aurahasid ja -märke, marssali tiitli. -Müüs naftat--> saadud tulu eest osteti lääneriikidest kokku aineid, mis olid NL vajaka. Brežnevi aega iseloomustab: 1)Gigantomaania 2)Tühi käigul töötamine 3)5-aastaku plaanid 4)NL kaotas arenguvõime; Suurenes keskvõimu osakaal majanduses 5)Muutis nomenklatuuri tähtajatuks 6)Partei muutus suletuks 7)Partei oli sissetunginud absoluutselt kõikidesse eluvaldkondadesse 8)Dissidentluse (inimõiguste ja demokraatlike õiguste eest seismine) suurenemine- võimendus peale Praha kevadet. Dissidendid organiseeruvad-moodustavad rühmitusi ja annavad välja ajalehti. -1982- Brežnev lahkub ametist
Pettumuse avalduseks tugevnes dissidentlus. Breznevi doktriin: NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi (st nõukogulikku reziimi) kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. 19. Selgita stagnatsiooni olemust Breznevi-aegses Nõukogude Liidus/ Eesti NSV-s. 19.·Stagnatsioon oli suures osas seotud majanduse ekstensiivse arendamisega ·Süvenes majanduslik, sotsiaalne, poliitiline ja vaimne kriis ·Majandusarengu peatumine ·Gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile ei pööratud tähelepanu ·Baltimaad olid küll tootlikkuselt üle NSV Liidu keskmise, kuid jäid lääneriikidest aina rohkem maha ·Esmatarbekaupade puudus ·Vahe Baltimaade ja arenenud maailma elatustaseme vahel süvenes ·Tugevnes tsensuur 20. Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja halduskorraldus? 20. Maakondade asemel moodust. maarajoonid. Eesti NSV koosseisust eraldati
fassaadidesse. Tundeelu asemel ülekaalu saab fassaad. Wunderi arvab, et niisuguse inimese nõrk eneseväärikus, kes ei oska end fassaadi taha peita, ilmneb mitmeti. Ta ei usu endasse ja seetõttu ei leia pidepunkti; ta ei saa end aktsepteerida sellisena, nagu ta on, sest tegelikult peaks ta olema hoopis teistsugune, ja nõnda ei saa ta end austada (Müller 2001: 24). Nartsisstlik - depressiivseid inimesi iseloomustab ka võimuahnus ja gigantomaania. Kuna nad arvavad end suutvad taluvat sisemist tühjust ainult siis, kui tunnetavad end suurena ja tähtsana. Kes on võimas, see suudab ka alandusi taluda. Samuti esineb ka neil haigetel suurushullust. Psühhoreaktiivse ehk reaktiivse depressiooni vallandavad välised asjaolud : elutingimuste järsk muutus, senise elukeskkonna järsk muutus või kaotus , kutsealane uuendus, kolimine, pensionile ja isegi puhkusele minek. Kusjuures oluline pole mitte ainult
eelkõige selle äärmine paindumatus ja käsumajandusest võrsuv motivatsioonipuudus, ©mis REGIO tõid kaasa madala kvaliteedi KL-426 200:i ja arutu raiskamise. Ühtlasi ilmnes aina Eesti NSV haldusjaotus aastal 1978 süvenev gigantomaania ja ühtlustamine: kõik Nõukogude Liidus toodetu pidi aastail 1971-84 olemaligi kolm “maailma korda arenenud maailmaga võrreldes suurim”: tehased, (289%), samaväärselt (282%) tõusid koolid ja karjuv mahajäämus. Eestis saadi lihakombinaadid ka põlevkivikee- muutusid aina
EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eestisse saabuvate välismaa kultuuritegelaste tegevust Kinnitas nende nimekirjad ja tegevusprogrammi. Kultuurielu Rahvuskultuuride olukord NSVL-s Emakeelne kirjasõna Emakeelne haridus "Juurtetustamispoliitika" Intelligentsi vastu suunatud repressioonid Emakeele kasutamise teised kanalid: teater, TV ja raadio Rahvuste venestumine 14 Gigantomaania ehk kõige kujutamine ülivõrdes oli omane NL-le juba algusest peale, kuid süvenes 1970. aastail. Skulptuur: Tallinnas Maarjamäe. Opositsioon venestuspoliitikale Käsikirjalised almanahhid. Poolpäevaleht. Põhiteemad: mure Eesti tuleviku pärast, kodumaa, teated Välis-Eesti kirjandusest, maailmakultuuri saavutustest. Nn 40 kiri 1980 Opositsioon Tartu Ülikoolis. EÜE, Noor-Tartu (1979-1983) Perestroika 1985-1991 Muinsuskaitseliikumine.
aasta algul võeti suund suurmajandite loomisele. 26. veebruaril 1971 ühinesid ,,Külvaja", ,,Bolsevik" ja ,,Ühendus". Ühinenud suurmajandi nimeks sai ,,Ühendus", Esimeheks valiti Kalju Pukka. Algas keeruline ja vastuoluline areng, kus ilmnesid mitmed negatiivsed nähtused juhitavuse vähenemine, juhtimiskulude suurenemine, väikeste kolhooside vahepeal väljakujunenud ühe pere tunde kadumine. 1975. aasta oli ,,Ühenduse" kolhoosi viimane tegevusaasta. Stagnatsiooniperioodile omane gigantomaania pani ta 4. veebruaril 1976 paari ,,Õiguse Võidu" kolhoosiga. Selleks ajaks oli ,,Õiguse Võit" tugeval finantsmajanduslikul tasemel, ,, Ühendus" aga tõsistes rahalistes raskustes. Ühendatud majandi nimeks sai Järva-Jaani kolhoos, esimeheks ,, Õiguse Võidu" kolhoosi esimees Arvi Kallakmaa, aseesimeheks valiti Rünno Johanson ja parteialgorganisatsiooni sekretäriks Ivar Vanna. Põllumehele rasked aastad nõudsid kindlat meelt ja tugevat juhikätt. Oli tarvis tõsiselt
Samal ajal hakati vanasse haldusstruktuuri oblastiks. Eesti NSV territooriumil loodi Tartu, lisama uusi struktuuriüksusi. 1945. aasta Pärnu ja Tallinna oblast. See oli tollase augustisseptembris loodi Eestis üle 600 nõukoguliku gigantomaania üks veidrusi, kuna külanõukogu, mis oli esimeseks sammuks Eesti NSV tervikuna oli sel ajal väiksem kui senise haldusjaotuse nõukogulikuks mõnigi NSV Liidu oblast. Samas oli see muutmisel. Ulatusliku haldusreformi läbi
ka tarbekaupades (defitsiit). Raha jätkuvalt sõjatööstusesse. NSVL hoidis hinge sees nafta (mille hind 1970ndatel aastatel tõusis järsult) ja maagaasi müük lääneriikidele. Selle eest osteti riiki tooraineid ja tarbekaupu. Samuti kasvas korruptsioon. Tekkisid teisitimõtlejate liikumised jne kuniks Brežnev lahkus ametipostilt. Sisepoliitika Teisitimõtlejate tagakiusamine Neostalinist. Vabastati suurel hulgal Stalini ajal vangistatud inimesi. NLKP peasekretär Stagnatsioon Gigantomaania- suurushullustus., BAM- Baikali-Amuuri magistraalraudtee. Raudtee Venemaal Ida-Siberis ja Kaug-Idas. Kosmoseprogrammid Sõjaline kompleks tugevneb Ordenite nõrkus, isikukultus Joomine, jaht, autod Lõpupoole ei kontrolli olukorda Majanduse allakäik, defitsiit Välispoliitika Pingelõdvendus 1970.aastatel (1973 Helsingi lõppakt- leping, üleeuroopaline julgeolek ja rahvusvaheline läbikäimine) Uus „külm sõda“ Tšehhoslovakkia 1968
annaabi.ee 
