Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINAL_EST_062011 http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriidikraat http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit TÄNAME KUULAMAST!
Euroopas Rootsis Soome Norras Ukrainas Saksamaal Eestis Lätis Leedus Poolas Prantsusmaal Valgevenes Euroopa suurim kraater 52 km Siljan Ring (Rootsis) Kasutatud allikad https://www.revolvy.com/page/List-of-impa ct-craters-in-Europe https://upload.wikimedia.org/wikipedia /commons/c/cc/Earth_Impact_Database_wo rld_map.svg https://term.eki.ee/termbase/view/6686780 /et/et/?initial=M http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINA L_EST_062011_100dpiS.pdf Tänan kuulamast
Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Narva elektrijaamad, mis annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Kui elektrijaama kõik katlad töötavad, on Balti elektrijaam 765 MW elektrit. Balti elektrijaama ühe tunni võimsus on võrreldav: Tänan kuulamast! Kasutatud materjal http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/ff/Kukersite.JPG https://www.energia.ee/et/polevkivi http://www.geoeducation.info/geoturism/polevkivi/levikukaart2.gif https://www.energia.ee/-/doc/10187/power/kaevandamine-est.png http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/2c5e7d1d/file63724522_cabad4c3.jpg
5.Liivassaare kivi (KolgaJaani vald) 6. Laiakivi (Kõpu vald) 7. Paksu suurkivi (SuureJaani vald) 8. Rõngu kivi (SuureJaani vald) 9. Linassaadu rahn (SuureJaani vald) Kasutatud kirjandus : Pirrus, E. 2003. ,,Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse``, Tallinn, 7588. Pirrus, E. 1996. ,,Suured rändrahnud võõrsilt pärit omad``. Eesti Loodus, 4, 118119. S.Kaljula, H.Relve ,,Loodusõpetus`` 6 klass 2. osa www.miksike.ee Geoturism Eestis ja Lõuna Soomes. LÕPP Aitähh,et jälgisite .
Transpordi kui majandusharu saab jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste vedu. Kaubavedude allharudena võib välja tuua logistika ja laomajanduse. 9. Mis on turism? Turism hõlmab kõiki tegevusi mida teeb inimene kes reisib elukohast ära vähemalt 24'ks tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks. Sihtkoht peab olema vähemalt 80km kaugusel. 10. Nimeta vähemalt 5 turismi liiki. Usuturism, kosmoseturism, sõjaturism, meditsiiniturism, geoturism, ekstreemturism, kultuuriturism, põllumajandusturism 11. Mis on jätkusuutlik turism? Jätkusuutliku turismi puhul suudetakse inimesi tagasi pöörduma panna ja tuttavatele soovitama oma turismipiirkonda, et ka kohalikud saaksid kasumit teenida turismi arvelt. Selle loob ka turismisõbralik keskkond.
ka näiteks peedimahla. Kõige paremini on paekivi vaadeldav Põhja-Eestis, seda siis paeklindi näol. Ennekõike on Eesti paekivi ilus ja vastupidav materjal kui seda õigesti ja mõistlikult töödelda. Kuid keeruliseks teeb paekivi kasutamise puhul see, et paekivi jaguneb veel paljudeks kihtideks ja teistel kihtidel võib olla teistsugune omadus ja kasutusala. BIBLIOGRAAFIA [1] „https://et.wikipedia.org/wiki/Paekivi,“ [Võrgumaterjal].22.10.15 [2] „http://www.geoeducation.info/geoturism/pohja_eesti_klint.php,“ [Võrgumaterjal].22.10.15. [3] „http://www.klint.envir.ee/klint/est/4.html,“ [Võrgumaterjal]. 22.10.15 [4] „http://www.klint.envir.ee/klint/est/2.html,“ [Võrgumaterjal]. 11.12.15 [5] „http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html,“ [Võrgumaterjal]. 11.12.15 [6] „http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html,“ [Võrgumaterjal]. 13.11.15 [7] „http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/klint.htm,“ [Võrgumaterjal].11.11.15
Slp pole kõrgustiku keskosas jõgesid, sest kõik vihma- ja lumesulamisveed valguvad mööda lõhesid alla ja väljuvad veerohkete allikatena alles kõrgustiku jalamil. Need allikad panevad alguse nt Pärnu, Põltsamaa jt jõgedele (Pandivere on suur veelahkmeala) ja põhjustavad seal ulatuslikult soostumist. Joonista Eesti geoloogiline läblõige Kirjelda Saaremaa geoloogilist ehitust Rändkivid http://www.geoeducation.info/geoturism/randkivid.php http://www.gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Põhja-Eesti paekallas - Viru-Harju lavamaa EL lk 131 Iseloomusta Saarema geoloogilist ehitust Joonista Eesti geoloogilise ehituse skeem (Eesti Loodus) Rändkivid Ugandi lavamaa Kesk-E tasandik Vahe-E tasandik ehk Kõrvemaa P-Eesti rannikumadalik Lääne-Eesti madalik Pinnavormide morfoloogia ja kujunemine lk 134 Pinnakatte setete tüübid al lk 92
Ninase ehk Tagaranna pank. Foto: Olli Toivonen 7 Kasutatud materjalid: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_paekallas 2. http://eestirannik.ut.ee/ranniku-areng/rannikut-ilmestavad-pangad 3. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/silur/siluri_ajastu_paljandid_eestis_ja_lnemaal. html 4. http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=354 5. http://www.puhkaeestis.ee/et/panga-pank 6. http://www.gi.ee/geoturism/SaarePangad_EST_062011_100dpiS.pdf 7. http://www.saartegeopark.ee/est/laane-saaremaa 8. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1323/tilkkaidi.pdf;jsessio nid=1604DE0A4740415D486FCBEE971688C8?sequence=5 9. http://www.mustjala.ee/ 10. Igor Tuuling, Kaidi Tilk. Saaremaad ja Gotlandi ühendav klindivöönd- Eesti Loodus 2004 11. http://www.cartinafinland.fi/en/picture/107653/Ninase+pank.html 8
· Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba Inimtekkelised pinnavormid Kiviõli tuhamägi Aidu karjäär (Ida-Virumaa) Karuse linnamägi (Läänemaa) Settebassein (Ida-Virumaa) Kosmogeensed pinnavormid Kaali kraater (Saaremaa) Eesti meteoriidikraatrid Eesti meteoriidikraatrid Ilumetsa kraater Neugrund · http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriid ikraatrid.php Neugrund Mandrijäätekkelised pinnavormid Meteoriidi Läbimõõt Vanus Tekke aeg Asukoht Muid kraater (km) (ligikaudu) tunnuseid Neugrund 7 475 mln a vanaaegkond Osmussaarest Ringkanjon ordoviitsium kirdes 0,5 km asteroid
mineraalainete setetest moodustunud dekoratsioone ning nautida head akustilist kõla. Kasutatud kirjandus Balcarka Cave (2016). Kasutatud 08.08.2016 http://www.moravskykras.net/en/balcarka- cave.html Catherine's Cave (2016). Kasutatud 08.08.2016 http://www.moravskykras.net/en/katerinska- cave.html Kaart 1. Google Maps Kaart 2. http://www.kopecek.com/cycle-tracks-bikes-kickbikes/ Karst Eestis (2007). Kasutatud 07.08.2016 http://www.geoeducation.info/geoturism/karst.php#yl Macocha Abyss (2016). Kasutatud 07.08.2016 http://www.moravskykras.net/en/macocha- abyss.html Moravsk Kras (2015). Kasutatud 07.08.2016 http://www.showcaves.com/english/cz/index.html Protected Landscape Area - Moravian Karst (2016). Kasutatud 07.08.2016 http://www.moravskykras.net/en/moravian-karst.html Punkva Caves (2016). Kasutatud 07.08.2016 http://www.moravskykras.net/en/punkva- caves.html Sloup-Sosvka Caves (2016). Kasutatud 08.08.2016 http://www.moravskykras
· 425 km2 (~1 miljardit t )on on juba kaevandatud · Kasutuskõlblikku varu on 1- 2 miljardit t · Põlevkivi vanus ~450 milj aastat · Paikneb 10- 70 m sügavusel · Kaevandatav kiht on 2,7 2,9 m paksune · Ordoviitsiumi ajastul tekkinud http://www.geoeducation.info/geoturism/polevkivi/pohja_kivioli_kar_labiloige.gif Põlevkivi kaevandamine Jaguneb: · Pealmaa kaevandamine e karjääriviisiline · Allmaa kaevandamine Tuleta meelde eelised ja puudused!" ·http://ecocrete.eu/images/image_galleryB.jpg Võrdle! Eelsied puudused · Karjäär · Allmaa- kaevandus Põlevkivikarjäärid Aidu karjäär Narva karjäär Põlevkivikaevandused
Viies tase Ø EESTI KIVIMITE LEIUKOHAD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø KASUTATUD ALLIKAD http://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit.html http://www.gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf http://geoeducation.info/ http://www.hot.ee/geotrail/seletuskiri.pdf http://ak.rapina.ee/sirjetoo/kivimid2/ http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit http://et.wikipedia.org/wiki/Gneiss http://et.wikipedia.org/wiki/Sinisavi http://et.wikipedia.org/wiki/Amfiboliit http://et.wikipedia.org/wiki/Fosforiit http://et.wikipedia.org/wiki/Dolokivi http://et.wikipedia.org/wiki/Dolomiit
[Kasutatud 17.10.2015]. [5] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1557. [Kasutatud 17.10.2015]. [6] [Võrgumaterjal]. Available: http://xgis.maaamet.ee. [Kasutatud 11.11.2015]. [7] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.lossikivi.ee/index.php?a=eestipaekivid. [Kasutatud 17.10.2015]. [8] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/Marinova.pdf. [Kasutatud 17.10.2015]. [10] [Võrgumaterjal]. Available: http://www.geoeducation.info/geoturism/paekivi.php. [Kasutatud 11.11.2015]. [11] [Võrgumaterjal]. Available: http://web.mst.edu/. [Kasutatud 17.11.2015].
maitse, elustiil, personaalsed iseloomujooned, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. 18. Mis on VFR? Visiting Friends and Relatives. 19. Mis on MICE-industry? Meetings, Incentive, Conferences, Exhibition. Eesmärgiks töökohustuste täitmine. 20. Valige ja kirjeldage üht turismi vormidest. Loodusturism eesmärk viibida looduskeskkonnas ja või pakkuda looduselamusi. Selle alla kuulub loodus, ürgloodus, ökoturism, seiklus geoturism. 21. Mida tähendavad TIK? Tooge konkreetne vastav näide Eesti kohta (piisab ühest). TIK turismiinfokeskus. Kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat infot turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuse kohta oma asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil, edastab infot. Nt. Elva 22. Mida tähendavad TIP? Tooge konkreetne vastav näide Eesti kohta (piisab ühest). TIP turismiinfopunkt. Nt. Paide 23. Keda arvestatakse turismistatistikasse ja keda mitte
Turismi liigid ja vormid Turism jaguneb Maailma Turismiroganisatsiooni (United Nations World Tourism Organisation, lühendatult UNWTO) alusel järgmiselt: siseturism (eestlaste reisimine eesti riigi piires), sissetulev turism (väliskülastajate reisimine Eestisse) ja väljaminev turism (eestlaste reisimine Eestist välja). Lisaks on turismil on väga palju erinevaid vorme. On olemas linnaturism, ökoturism, sporditurism, säästev turism, kultuuriturism, maaturism, geoturism jne. Käesolev artikkel keskendubki maaturismi olemusele. Maaturismi defi nitsioon Maaturismi defineeritakse erinevalt. Forise (2014:43) sõnul hõlmab maaturism maapiirkondades arendatud turismitegevust, mis on korraldatud kohaliku elanikkonna poolt ning põhineb traditsioonidele, ümbritsevale elukeskkonnale ja ehtsusele. Euroopa Nõukogu defineerib maaturismi kui kogu maapiirkonna piires toimivat turismi (Mald; 1998). Üldiselt
populaarsust nisiturism, mis on inimeste erihuvidel põhinev turism. Turism võtab suuna veidruste, eksootilisuse ning ebatavaliste kohtade külastamise poole. (Singh 2004: 5) Reisijate isiklikud huvid on sageli nisiturismi toodete aluseks ja seega on tekkinud ka tohutult palju mikronisse. Neid nisse on võimalik liigitada järgnevalt: 1) Spetsiaalsetel huvidel põhinev turism - Siia alla kuuluvad näiteks fototurism (photographic), geoturism (geotourism), noorteturism (youth tourism), sünge turism (dark tourism), sugupuuturism (genealogy), veini- ja toiduturism (gastronomic tourism), transporditurism (transport tourism) 6 2) Traditsioonidel ja kultuuril põhinev turism Sinna alla kuulub hõimuturism (tribal tourism), päranditurism (cultural heritage tourism), religiooniturism (religious tourism), uurimisturism (research tourism)
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . ....
vaatama minna. Kõige keerulisem tunniülesanne oli reostuse leviku määramine. Kahjuks ma ei suutnud välja mõelda valemit, mille abil tulemuseni hõlpsasti jõuda. Seetõttu kasutasin loogikat. Viited 1. Uibo, B. 2016. välipraktikum 4. Aruanne Kumu kohta. 2. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, Turu Ülikooli geoloogia osakond. 2007. Liustike pärandus Lõuna- Soomes ja Põhja- Eestis. Loetud aadressil: http://gi.ee/geoturism/Quaternary_EST_062011_100dpiS.pdf 05.12.2016 3. Puura, E. 2008. Reostuse mõjust põhjaveele. Loetud aadressil: https://erikpuura.wordpress.com/2008/01/04/reostuse-mojust-pohjaveele/ 05.12. 2016 26
saavad taimed vähestele soojadele päevadele vaatamata piisavalt kasvada. Ka ei lase mitte loojuv päike polaar päevade ajal ilmal minna liiga külmaks, mis võik kahjustada taimestikku. Vatavalt laiuskraadile ja kõrgusele jaguneb Lapimaa erinevateks looduvöönditeks, kus igat ühte iseloomustavad teatud kindlad põhi liigid. Inimasustus on väga hõre või puudub üldse. KASUTATUD KIRJANDUS Eklund, O., Soesoo, A. 2007. Kristalsed kivimid Lõuna-Soomes ja Eestis. [WWW] http://www.gi.ee/geoturism/Bedrock%20SW%20Finland_EST_062011_100dpiS.pdf (30.11.2013) Maailma Loodusvööndid. [WWW] http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/home.htm (30.11.2013) Northern Norway. 2013.[WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Northern_Norway (30.11.2013) Per Andersson, E. 2009. Geology of Fennoscandia. [WWW] http://www.nrm.se/english/researchandcollections/researchdivision/laboratoryforisotopegeolo gy/moreaboutisotopegeology/geologyoffennoscandia.291_en.html (30.11.2013) Ratcliffe, D.A.2006
annaabi.ee 
