soojusenergia. Tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Soodne ja taastuv energialiik. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia suurimad levialad Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat. OTSENE KASUTAMINE Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Moodsate spaade kõrval tarbitakse seda soojust kasvuhoonetes, kalatiikides ja majade kütmiseks (näiteks Reykjavikis) ning tööstuses (teravilja kuivatamine, piima pastöriseerimine jne). 35 riigis
Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged. Probleemid Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb jooksvalt palju raha maksma ning on vaevaline. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju. Üldiselt üritatakse teda asendada teiste energiaallikatega ning kasutatakse ainult juhul, kui energia tootmiskohad on tõesti väga soodsad. Mida tuleks teha? Parim variant ongi probleemide ilmnemisel üldse mitte geotermaalenergiat kasutada. Kuigi ta on väga keskkonnasõbralik, saab teda hõlpsasti ka muude energia vormidega tulusalt asendada. Loodus on inimest siiski säästnud ning leidub kohti, kus see kasvukiirus on märksa suurem. Siin
See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geotermiliste elektrijaamade rühm on Californias geotermilisel alal. 2007 aastal moodustas geotermiline energia 1% maailma energiatoodangust. Euroopas on geotermilist energiat elektrienergiaks muudetud alates 20. Sajandist: esirinnas on
Energia transportimine kulukas Jaama rajamine on kallis ja keeruline Puurimine vabastab maas olevaid kasvuhoone gaase Geotermaalenergia Eestis Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Eestis on kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: maakollektor, soojuspuurauk, energiavai, energiakaev, veekollektor. Tulevikus võiks Eestis iga elumaja või ühiskondlik hoone kasutada geotermaalenergiat ühe osa kütte või jahutusena. Kasutatud allikad http://geothermal.org.ee/ http://eprints.tktk
tuuleenergiat. Tuuleenergia puhul tuleb arvestada, et ka tuulistes kohtades ei puhu tuul kogu aeg piisava tugevusega ja tuulegeneraatorid muudavad maastiku looduslikku ilmet. Suurim ja seejuures keskkonnasõbralik energiapotentsiaal on ookeanides tõusu-mõõna- ja merelainete energial, mis oleksid küll väga stabiilsed, kuid vastavat tehnoloogiat alles töötatakse välja. Seismiselt aktiivsetes piirkondades, kus maa seest väljub kuum vesi või aur, saab kasutada geotermilist energiat. Kõige rohkem kasutatakse seda Islandil. Paljudes riikides saab soojus- ja elektrienergia tootmiseks kasutada biomassi. Eestis on selleks eelkõige võsa (hakkepuit) ja pilliroog.Brasiilias juba kasutatakse suhkruroost saadavat metanooli autokütusena. Selle tootmine on odavam kui bensiini tootmine. Ka rapsist toodetakse diislikütust. Kõige laiema leviku on alternatiivenergia kasutamine leidnud USA-s, Jaapanis, Saksamaal, Brasiilias ja Soomes.
seada loodusväärtuste säilimist. Tallinna tehnikaülikool GEOTERMILINE ENERGIA ehk MAA SISEENERGIA Aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia: • looduslikud radioaktiivsed elemendid • päikesekiirgus Laamade äärealad. Termaalvesi. Soojusallikaks võib olla pinnas, kivimid, pinna- või põhjavesi. Looduslik, aina uuenev soojusallikas. Tallinna Tehnikaülikool 2015 KUIDAS KASUTATAKSE GEOTERMILIST ENERGIAT Saab muuta elektrienergiaks. Saab kasutada kütteks. • maasoojuspumbad Energia salvestamine. Tallinna Tehnikaülikool 2015 RESSURSID EESTIS Ebasoodne geograafiline asend. Üsnagi tundmatu maailm. Riigi tasandil ei ole geotermaalenergia leidnud jõulist nimetamist ühe võimaliku alternatiivina puhtama ja säästvama energiaallikana energeetilistes arengudokumentides.
koostis on aluseline. Mille alusel eristatakse litosfääri alumine piir? Sealt edasi Astenosfääris on juba osad kivid üles sulanud, ehk siis vedelal kujul. Miks jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa ja 9/10 on vee all? Kuna jää tihedus on 0,9g/cm3 ja vee oma on 1 g /cm3 ehk siis 1/10 jääb vee peale. Mis on sellel seost litosfääriga? Kui litosfäärile langeb näiteks liustikuna suur koormust,siis osa litsoväärsit vajub astenosfääri sisse. Iseloomusta geotermilist gradienti. Näitab kuidas suureneb, temperatuur maa sisemuse suunas , ehk siis rõhu kasvu tingimustes. Miks on Maa tuum tahke? Kuna maa see on rõhk nii suur, et temperatuur pole piisav, kuid enne tuuma on 200km laiuses piirkonnas rõhk ja temp tasakaalus et kivimid sulaks. Millised kihid Maa sees on üles sulanud? Vahevöö alumises osas 200 km radiuses on piisavalt suur rõhk ma temp et kivimid sulaks. Too üks konkreetne näide konvektsioonirakust
Kuidas mõjutab biomassi kasutamine süsihakkegaasi hulka atmosfääris Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku
Olmeprügi tekkimine on seotud inimtegevusega ja selle seos päikeseenergiaga kui põhilise primaarenergia kandjaga on kaudne. Taastuvate energiaressursside energiaks loetakse ka energiat, mida kannab merevesi veetaseme tõustes ja langedes (tõusu/mõõna energia). Veetaseme tõusu ja mõõna tekitajateks on gravitatsioonilised jõud, millised mõjuvad taevakehade vahel. Taastuvate energiaressurssidena käsitletakse tavaliselt ka geotermilist energiat, mis on Maakera sisemuses toimuvate protsesside tagajärjeks. Väga sageli vabaneb selliste protsesside energia mittesoovitaval kujul, näit maavärinatena või vulkaanipursetena. Maakera sisemuses peituv energia on põhimõtteliselt kasutatav soojusena (kuumavee allikad ja fontäänid). Pinnase sügavpuurimisel jõutakse pinnasekihtideni, mille temperatuur on piisav soojuskandja (vee) kuumutamiseks soovitava temperatuurini. Taastuvate energiaressursside varud
Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA's, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus-Meremaal jm. Probleemid Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb jooksvalt palju raha maksma ning on vaevaline. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju. Üldiselt üritatakse teda asendada teiste energiaallikatega ning kasutatakse ainult juhul, kui energia tootmiskohad on tõesti väga soodsad. Mida tuleks teha? Parim variant ongi probleemide ilmnemisel üldse mitte geotermaalenergiat kasutada. Kuigi ta on väga keskkonnasõbralik, saab teda hõlpsasti ka muude energia vormidega tulusalt asendada. 4. Bioenergia Bioenergia on energia, mis tekib orgaaniliste ainete (puit, põllumajandusjäägid) põlemisel.
teenindus 68% Tööjõu hõivatus erinevates majanduse sektorites: põllumajandus 10%, tööstus 25% ja teenindus 65% Põllumajanduslikud tooted: nisu, oder, kartulid, puuviljad; vill, veise-, lamba- ja talleliha, piimatooted, kala Tööstus: toiduainetööstus, paberi- ja puidutööstus, tekstiilitööstus, masinaehitus, autotööstus. Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. 10. Energiamajandus Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel Waikitol asuv kaskaad. Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Aastas toodetakse 38.39 miljonit kWh energiat. 11. Hankiv majandus Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Üle poole Uus-Meremaa pindalast hõlmab karjamaa. Kasvatatakse veiseid (8,6 mln.) ja lambaid (50,1 mln.) , sea- ja linnukasvatusel on kohalik tähtsus. 1992 oli Uus-
vääris- ehk sekundaarenergiaks (elektri-, kuuma veega ja auruga edastatav soojus, suruõhk, keemilised sidemed jm). Tehisprotsessides saab päikeseenergiat kasutada nii otse (passiivne päikese küte) kui ka peale looduslikku muundumist või tehismuundamist, salvestamatult (tuule- ja laineenergia) või salvestatult (kütuse ja toidu keemiline energia, paisjärvede hüdroenergia). Peale päikeseenergia ja selle muunduste kasutatakse, geotermilist ja gravitatsioonienergiat (looded – tõus ja mõõn ookeanides). Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse tinglikult mittetaastuvaid (fossiil- ja tuumkütuste energia) ja taastuvaid energiavarusid (otsese päikesekiirguse, biomassi, hüdro- ja tuule- ning lihaseenergia). 7. Maa energiabilanss, seda iseloomustavad suurused Maakera saab pidevalt energiat kolmest looduslikust ja kahest tehisallikast, mida iseloomustavad järgmised aastased energiakogused:
astenosfäärile. Miks jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa ja 9/10 on vee all? Jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa sellepärast, et jäämägi ja vesi saavutavad isotaatilise tasakaalu. Jää tihedus on 0,9 g/cm 3 ja vee tihedus on 1,0 g/cm 3. Kooskõlas Archimedese seadusega asub 1/10 jää massist ülalpool veepinda. Mis on sellel seost litosfääriga? Ka lotosfääri osad liiguvad vertikaalsuunas, et saavutada isotaatiline tasakaal astenosfääriga. Iseloomusta geotermilist gradienti. Geotermiline gadient näitab, kuidas suureneb temperatuur Maa sisemusele lähemale jõudes. Mida rohkem Maa sisse, seda suuremad on ka rõhu kasvu tingimused. Maa tsentris ületab temperatuur 6000 kraadi. Miks on Maa tuum tahke? Kuigi temperatuur Maa tuumas on kõrge, ei ole see siiski piisavalt kõrge, et tuuma kivimeid üles saaks sulatada. Millised kihid Maa sees on üles sulanud? Vahevöö alumises (u 200 km laiuses piirkonnas) on välistuum üles sulanud
biomassist 12.Kuidas mõjutab biomassi kasutamine süsihakkegaasi hulka atmosfääris Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka 13.Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada 14.Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass 15.Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada 16.Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle kasutamine läheb kalliks maksma ja otstarbekas on elektrijaamu rajada suure vooluhulgaga jõgedele mida igal pool ei leidu. See kahjustab ka vee loomastikku 17
Milline võiks olla tulevikuenergia? Praegu, kui kütused hakkavad otsa lõppema, püüavad inimesed leida neid energialiike, mille varud on suuremad. Näiteks valgusenergia, mis tuleb Päikeselt saab kesta seni, kuni päike lõpuks kustub. Vee voolamise ja tuuleenergia saavad kesta seni, kuni toimub vee ringkäik looduses ja kuni tekivad tuuled. Energiat võib saada ka hoovuste liikumisest ja lainetest. Seal, kus Maa on vulkaaniliselt aktiivne, saab kasutada geotermilist energiat. Näiteks Islandil kasutatakse termaalvett linna kütmiseks ja aedviljade kasvatamiseks kasvuhoonetes. Aatomienergia on lootustandev seetõttu, et kasutatakse aine osakeste lõhustamisel tekkivat energiat. Kuid aatomienergia saastab loodust ja on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed ained. Võibolla õpivad inimesed kunagi tegema selliseid päikesepatareisid, nagu on elusates taimedes. Teatavasti saavad taimed teha toitaineid (energia) valgusenergiat kasutades.
(http://www.mfe.govt.nz/publications/ser/enz07- dec07/html/chapter5-energy/figure-5-1.html) Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4.53 energiaühikut kapitali kohta. Uus- Meremaa on üks 13 OECD riigist, mis ei kasuta tuumaelektrijaamu. Uus-Meremaal mõlemal saarel on põhiliseks energiaks hüdroenergia. Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama. Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel asuv kaskaad. Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Ligi veerand riigi energiavarudest kaetakse maagaasi-, söe ja geotermiliste jõujaamadega. Suuremad energiatööstuse keskused on: Auckland, Whangarei, Hamliton, Taurunga, New Plymouth, Napier, Palmestron Põhjasaarel ja Nelson ja Dunedin Lõunasaarel. Elektri tootmine ühe inimese kohta on 10, 200 kWh aastas. Põllumajandus
· Tööjõu hõivatus erinevates majanduse sektorites: põllumajandus 10%, tööstus 25% ja teenindus 65% · Põllumajanduslikud tooted: nisu, oder, kartulid, puuviljad; vill, veise-, lamba- ja talleliha, piimatooted, kala · Tööstus: toiduainetööstus, paberi- ja puidutööstus, tekstiilitööstus, masinaehitus, autotööstus. · Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Elektrienergia: Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel Waikitol asuv kaskaad. Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Aastas toodetakse 38.39 miljonit kWh energiat. Hankiv majandus: Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Üle poole Uus- Meremaa pindalast hõlmab karjamaa. Kasvatatakse veiseid (8,6 mln.) ja lambaid (50,1 mln.) , sea- ja linnukasvatusel on kohalik tähtsus. 1992 oli Uus-Meremaal 8,14 miljonit veist, 52,6
tööstusriigid, tootjad. Siiski seisab Kanada silmitsi probleemidega, sest energiatootmine suureneb üha, vastavalt laienevale populatsioonile. Eneriga eksport Kanadas on suurenenud rohkem kui kõigi teiste eksporditavate toodete, allikate tase. Sellega on kaasnenud suured hinnatõusud energiale. Nafta ,maagaas, kivisüsi on peamised energiavarud. Toodetakse tuumaenerigat, termoenergiat, hõdroenergiat, bioenergiat, tuuleenergiat ja geotermilist energiat. Nafta ja maagaas on peamised eksporditavad energiavarad. Samas moodustavad nafta ja maagaas aga ka ¾ imporditavatest energiavarudest. Kanada imporditavad energiavarud moodustavad aga vähem kui poole Kanada enda eksporditavatest energiavarudest. Selle tõttu ka kõrged hinnad. Transport Kanada on kõrgelt arenenud riik, kell majandus toetub suuresti toorainete eksportimisele välismaale. Selle tõttu on Kanadas moodustunud ja arenenud väga hea transpordisüsteem
Probleemid Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb jooksvalt palju raha maksma ning on vaevaline. Kuna Eesti on suht vaene riik selliste kulukate projektdie jaoks siis Eestisse pole mõtet seda teha, sest odavam tuleks teisi alternatiiv energiaid kasutades. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju. Üldiselt üritatakse teda asendada teiste energiaallikatega ning kasutatakse ainult juhul, kui energia tootmiskohad on tõesti väga soodsad. Mida tuleks teha? Parim variant ongi probleemide ilmnemisel üldse mitte geotermaalenergiat kasutada. Kuigi ta on väga keskkonnasõbralik, saab teda hõlpsasti ka muude energia vormidega tulusalt asendada. Bioenergia
Meremaa puhas energia sissevedaja. Energia tähtsus seisneb naftasaaduste kujul. Umbes 30% põhienergiast tuleb taastuvatest energiaallikatest. Uus-Meremaa energia tarbimine on 4.53 energiaühikut kapitali kohta, pisut vähem kui OECD keskmine 4,67. Uus-Meremaa on üks 13 OECD riigist, mis ei kasuta tuumaelektrijaamu. [6] Uus-Meremaal mõlemal saarel on põhiliseks energiaks hüdroenergia. Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel asuv kaskaad. Lõunasaarel aga Clutha ja Waitaki jõgedest ning Fiorland`s Lake`st. Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Ligi veerand riigi energiavarudest kaetakse maagaasi-, söe ja geotermiliste jõujaamadega. Suuremad energiatööstuse keskused on: Auckland, Whangarei, Hamliton, Taurunga, New Plymouth, Napier ja Palmestron Põhjasaarel ja Nelson ja Dunedin Lõunasaarel
diislit. Riik ekspordib vähesel määral kütteõli. Eksporditakse ja imporditakse toornaftat. 2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. ELEKTRIJAAMAD Hetkel on Indoneesias 922 elektrijaama. Nendes toodetakse või töödeldakse hüdroelektrit(kõige enam), geotermilist, kivisütt, gaase, kütteõli ja vähesel määral päikese ja tuuleenergiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace'lt ja ka kohalikelt.
raiskaksid võimalikult vähe riiet ning tekiks vähem jääke. Niiviisi vähendati riideprügi 10% võrra. [4] 7.2.4. Alternatiivsed kütused ja kahjuritõrjevahendid Vajaminevat energiahulka saab vähendada tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmisega. Uuringud on näidanud, et energiakulu saaks mugavust oluliselt muutmata edukalt vähendada. [14, lk 88] Teine võimalus on fossiilsete kütuste asemel kasutada taastuvaid allikaid (päikese-, tõusu- või geotermilist energiat). [14, lk 83] Ka pestitsiididele on alternatiive kultivatsiooniline, bioloogiline ja hormonaalne meetod, kahjurite steriliseerimine ning imporditava põllumajandusprodukti kontroll [11, lk 537-540] 7.3. Seadused Tööstuste ja organisatsioonide juhid ning poliitikud peaksid kindlasti kaasa aitama ülemaailmsele efektiivse ja eetilise töökorralduse arendamisele. [8] 21
annaabi.ee 
