Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburgis 194 in/km², Belgias 358,7 in/km² ja Hollandis 392 in/km²
Suurbritannia The United Kingdom Pindala: 244 820 km2 Elanike arv: 60 094 648 SKT inimese kohta kohta PPSis: 116,8 Jäätmeid inimese kohta: 600 kg Asukoht Maal: UK asub maailmakaardil Euroopa lääneosas, Atlandi ookeani ja Põhjamere ääres (50 60 N ;10 W ja 3 E). Tähtasamatek geograafilisteks oludeks on ookeanile otsene. Poliitilisteks lähinaabriteks on Prantsusmaa, Madalmaad (Belgia ja Holland), Saksamaa, Taani ja Norra. Kaugemaks naabriks on Island. Majanduslik geograafiline ajalugu: Uk oli maailma üks varasemaidvõimsaimaid riike kogu Maal, enne Teist maailmasõda. Olulist rolli mängisid siin indrustraliseerimine ja klonisaliseerimine erinevates asumaades. majanduslikult on Inglimaa piiratud vahenditega maa, kuhu tarnitakse suurosa kaupadest sisse
Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Pikkusi arvestatakse algmeridiaanist ida ja lääne suunas (0o−180o) ning nimetatakse vastavalt ida- või läänepikkusteks. Pikkus L on tähistatud joonisel 2.1 tähega L ja teda mõõdetakse kaarele K′A või BK vastava nurgana. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nimetatakse antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nimetatakse neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Geograafilisi koordinaate võib määrata ka astronoomiliste vaatlustega. Sel teel saadud astronoomilised pikkused ja laiused erinevad veidi geodeetilistest koordinaatidest. 1 Koostanud: Ene Ilves
Geograafiline laius määrab ära antud punkti paralleeli arvulise väärtuse. Eesti asub 57°,5 ja 59°,7 vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustab antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi m) tasapinna vahel. Pikkusi arvutatakse algmeridiaanist ida ja lääne suunas (0°- 180°) ning nimetatakse vastavalt ida- või läänepikkusteks. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nim antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nim neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z Z-teljeks on maa pöörlemistelg, X-teljeks on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon, Y- teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil Ristkoordinaadid tasandil Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide ristkoordinaatide määramisel võetakse Eesti X- teljeks
Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti
Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti
polügenistidega. Louis Agassize poolehoid polügenismile lähtus otseselt bioloogilise 6 uurimistöö meetoditest, mis ta oli välja töötanud teiste ja varasemate uurimuste kontekstis. Tal oli eelsoodumus võtta omaks polügenism, sest ta uskus, et liigid loodi oma kindlates kohtades ja tavaliselt ei rännanud nad neist kuigi kaugele. Seega kui võtta inimene, kes on jagunenud suhteliselt eraldiseisvateks geograafilisteks rassideks, tuvastas ta mitu erinevat liiki, mis igaüks loodi oma loomiskeskuses. (Gould, 2001). Gould arvab aga, et Agassiz tõmmati polügenismi poole siiski sellepärast, et Ameerikas puutus ta kokku mustanahalistega ja tema polügenistidest kolleegid ilmselt veensid mehel üle minna ühelt uskumuselt teisele. (Gould, 2001). Raamatu autor kirjeldab Agassize argumente polügenismist. Polügenismi teooria ei kujuta endast rünnakut inimkonna ühtsuse piiblidoktriini vastu
Kirjelda toporaafilise kaardi ja plaani mõistet. On see vahetegemine tänapäeval aktuaalne? (raamatus on sellest juttu lk 127-128, arvan, et mõistlik oleks teema sealt selgeks teha . Panen alla kirja Kala kommentaarid) Kaardid jaotatakse ulatuse poolestmaailmakaartideks, poolkerade kaartideks, maailmamere(need omakorda ookeanide ja merede kaartideks) ja kontinentide (edasi riikide ja nende alajaotiste) kaartideks. Sisu poolest: *(üld)geograafilisteks (kõige tähtsamad), sh. topograafilised ja ülevaatekaardid, *temaatilisteks – looduslikud v. sotsiaalmajanduslikud nähtused, sh. administratiiv-, rahvstiku-, geoloogia jms kardid ja nende alajaotused, Ülesannete poolest: *teaduslikud teatmekaardid - lähedased topograafiliselekaardile ja kõige suurema infohulgaga), * mere navigatsiooni ja lootsikaardid – üsna täpsed vee osas, maismaaosa on vähem üksikasjalik, *õppekaardid – enamasti suht ebatäpsed,
mandrilised õhumassid (kuivad, talvel väga külmad ja suvel jahedad). Viimased põhiliselt esinevad talve teises pooles, kevadel ja suve esimeses pooles. Mõnikord talvel ja sügisel saavad Eestisse jõuda arktilised õhumassid ja väga harva suvel – troopiline õhk (10). 3.3. Geograafilised kliimategurid Võrreldes makromastaapsete kiirguslikute ja tsirkulatsiooniliste kliimateguritega, geograafilised tekitavad mikro- ja mesomastaapseid kliimaerinevusi. Geograafilisteks kliimateguriteks nimetatakse neid, mis on tingitatud aluspinna erinevusega. Esimeseks teguriks on mere ja maismaa kliimatilised erinevused, see tähendab vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa tänu madalamale albeedole ja suuremale soojusmahtuvusele ja soojusjuhtivusele (11). Mõjuriks on siin Läänemeri ja. See tekitab erinevusi ranniku- ja sisemaa 8
6 maamõõdutööde arengule Eestis, kuna Rootsis alustati laiaulatuslikku riigi territooriumi kaardistamist. Laialdasemad riigi poolt organiseeritud maamõõdutööd Eestu alal algasid 17.saj I poolel. Hakati koostama riigi üldkaarti, mille tuli näidata valdade ja külade piirid, talude põllud, heinamaad, muud külvikud, järved, jõed, sadamad, linnad, teed jne. Maamõõtjad pidid koostama kahesuguseid kaarte, mida nim geograafilisteks (väikese mõõtkavaga) ja geomeetrilisteks (suure mõõtkavaga külade ja talude katastrikaardid, koostatud käsitsi, üks eksemplar) kaartideks. Määrati kindlaks, et kõlvikud peavad olema plaanidel näidatud kiindlate värvidega. Kuna maamõõtjaid oli vähe, kehtestati kord, et iga maamõõtja peab 2 abilist maamõõtjaks välja õpetama. Maamõõtjad pidid tundma mitte ainult kaardi koostamise kunsti, neil nõuti ka agronoomiaalaseid teadmisi. Nad pidid oskama kirjeldada pinnast ja
nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid Meridiaan - Maa pooluseid läbiv suurringi kaar. Ekvaator - Maa teljega risti olev suurring. Tähistatakse EQ või eq. Ekvaatoriga paralleelseid väikeringe nimetatakse paralleelideks. Liikumatu punkti asend Maa pinnal
nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid Meridiaan - Maa pooluseid läbiv suurringi kaar. Ekvaator - Maa teljega risti olev suurring. Tähistatakse EQ või eq. Ekvaatoriga paralleelseid väikeringe nimetatakse paralleelideks. Liikumatu punkti asend Maa pinnal
kirjeldamisel ja geoteetilistel töödel. Väiksemate maa-alade mõõdistamisel ei arvestata Maa kera kuju, vaid vaadeldakse maapinda kui tasapinda (horisontaalprojektsioon). Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Kaasajal kasutatakse uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 3. Geograafilised koordinaadid Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteiljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas või lõunas ollakse. Pikkus on nurk kokkuleppelisest nullmeridiaanist, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null- ehk algmeridiaaniks on
Huvitavaid mõtteid tehnika täiustamiseks sisaldavad säilinud Theophiluse (10. saj.) ja mitmed 15. saj. pärinevad anonüümsed käsikirjad. Laevad Läänemerel Sveaviikingite ja Läänemere idarannikul elanud hõimude vahel valitsesid ammused sidemed. Laevakujutised Gotlandi pildikividel 8. aastasajast langevad ajaliselt ühte Gotlandi ja Kuramaa ranniku asukate kokkupuutega. Nimed Lindasnäs ja Kuramaa põhjatipp Domesnäs muutusid hästituntud geograafilisteks mõisteteks Mälerni oru ruunikividel Kesk-Rootsis. 1158 sai Lübeck kaubalinna õigused. Sakslased lõid endale Visbysse tugipunkti kaubavahetuse kindlustamiseks. Kasvas huvi Daugava kui kaubatee vastu. Liivimaale asunud saksa ristisõdijad ja kaupmehed pärinesid Vestfaalist ja Reinimaalt. Siia tuldi alati üle Lübecki ja Visby, piki Kura rannikut Riia suunas madala mere tõttu purjetada ei juletud. Seevastu Eesti
Monteliuse perioodid IIII vanemasse pronksiaega. Perioodid IVVI noorem pronksiaeg, viimane, ehk VI periood kuulub osaliselt juba rauaaja algusesse. Tänapäeval Euroopas lisaks pikale kronoloogiale ka lühike kronoloogia. Viimane jagab pronksiaja varaseks ja hiliseks. Põhja-Euroopas tarvitatakse Monteliuse pikka süsteemi, mujal aga lühikest (sh ka Eestis). Kogu Euroopas eristatakse pronksiajal eri kultuuri- ja tuumikpiirkondi. Viis ala, mis jagunevad suurteks geograafilisteks piirkondadeks (Põhja-Euroopa, Kesk-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Lääne-Euroopa, Ida-Euroopa). Pronksiaeg Üldiselt pronksikultuuride keskused määratavad maakide leiukohtadega. Pronksiaeg: järk-järguline areng, vastas uutele võimalustele. Aja jooksul muutus materiaalne kultuur ja asustusmuster. U 1000 a eKr künnipõllundus ja kesaväljasüsteem. Põlde väetati, samal maalapil kasvatati kordamööda erinevaid teravilju ja juurvilju.
8 ja 3 ja teerajale 2 ajaplokkideks 2 ja 6. Süstemaatiline valimik: Süstemaatiline valik on juhuslik valik ümardatud kujul. Valim saadakse valides valimi esimese üksuse juhuslikkuse baasil, seejärel võetakse valimisse üks raamistiku ühik iga k ühiku järel, kusjuures k valitakse nii, et saavutataks soovitud suurusega valim (Cochran 1963). Näide IV Käesoleva näite puhul töötab haldaja suure kaitsealaga, millel on palju ligipääsuradasid. Ala on jagatud geograafilisteks sektsioonideks, on teada, et kasutuse ruumilised mustrid on kõigi sektsioonide (klastrite) sees stabiilsed. Valitakse kahe-etapiline valimivõtu mudel, mille puhul primaarseteks ühikuteks on geograafilised sektsioonid, milleks ala on jagatud (klastrid), ning sekundaarseteks ühikuteks teerajad. Külastajaid seiratakse kõigi klastrite sees paigutades üks loendur iga x raja järele. Seesugust süsteemi ei saa kasutada väikese eelarve puhul.