Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire. langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.
territooriumile. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel 3 km kaugusel Lihulast. Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Turismi tarbeks on loodud seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul.
Matsalu rahvuspark Asukoht Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere. Ajalugu Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Maastik Kaitseala pindala on 486,07 km², sellest on maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa. Veestik Rahvusparki läbivad või selles olevad
Matsalu rahvuspark Üldandmed · Loodi 1957.a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: Lihula Martna Rindla Hanila · Hõlmab: Matsalu lahte Väinamere osa Kasari jõe alamjooksu umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: 275 linnuliiki 49 kalaliiki 47 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks
SISUKORD LÄÄNEMEREST ÜLDISELT........................................................................................ 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED................................................................................................................ 6 2.1. Liivi lahe lahed:............................................................................................ 6 2.2. Soome lahe lahed:............................
(karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodustavad karstumist ning vee kiiret imbumist maapõue ja nii ei saagi tekkida vooluveekogu. 10. Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 11. Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 12. Kust saavad oma vee Eesti jõed? Sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest. 13
sealse veega.Süvakihtides on kogu aeg külm vesi. · Madalad ja magedaveelised veekogud jäätuvad kõige kiiremini · Pindala 373000km2 , keskmine soolsus 6-8 (promilli) 6. Jõed: vooluveekogu, voolusuund kõrgemalt madalamale. · Vesikonnad: 1) Soome laht jõed voolavad paralleelselt,suhteliselt vähe lisajõgesid,paljudel nendest esinevad joad,voolavad lubjakivises sängis 2) Väinamere ja Liivi lahe vesikond suured,pikad,veerohked,laiad tasandikujõed,paljude lisajõgedega,voolavad savises sängis,esinevad üleujutused 3) Peipsi,Pihkva vesikond ülemjooksul hästi kiirevoolulised,alamjooksul aeglase vooluga,suur lang,paljud voolavad ürgorgudes,voolavad liivakivises sängis. · Kõige enam suubub jõgesid Soome lahe vesikonda.
ning mineraalseid aineid, kaasaarvatud toitesoolad ehk biogeenid. ·Voolukiirusest sõltuvalt kujunevad erinevad biotoobid. Vee läbivoolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda praktiliselt ei tekigi või vähemalt on see tühine. ·Voolukiiruses on vesikondade vahel suured erinevused. Mõõduka kiirusega on vesi Liivi lahe, Saaremaa ja Peipsi-Võrtsjärve vesikonnas. Teistes vesikondades on reeglina vool aeglasem. Väinamere vesikonnas on kõige aeglasemalt voolavad veed (Kasari). ·Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurumise vahest. Eestis sademeid sõltuvalt piirkonnast ca 650- 800 mm. Aurumine on kogu territooriumilt aga ühtlane 450-470 mm aastas. ·Suvise veetemperatuuri järgi jaotuvad jõed: Külmad Jahedad Parajad Soojad <13 °C 13,1-17 °C 17,1-21°C >21°C 12% 44% 34,20% 9,80% * Vee temp on mõjutatud voolukiirusest ja see on olulisem kui järvede puhul
säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971); Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 2004 https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspark
2. Asukoht 3. Matsalu rahvuspargi tähtsus 4. Külastamine 5. Kasutatud allikad Sissejuhatus Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis. Hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Rahvuspargi keskus asub Penijõel. Pindala 48 610 ha. Matsalu rahvuspargi tähtsus Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas. Väga hea koht linnuvaatlejatele. Märgatud 275 erinevat linnuliiki. 175-el liigil on pesapaigad ning 33 liiki on rändavad veelinnud.
Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² Jõe keskjooks on maastikukaitseala, sest seal on liivakivipaljandid, Narva jõgi Pikkus 75 km ja ürgne loodus ja palju jõgikond 56 200 km²(Eesti suurim) pärandkultuuri. T a im e s tik
1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha). Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. KAITSEKORD Kaitsekorda kaitsealal reguleerib kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega ning on leitav Riigi Teatajas.. Üldjuhul jagatakse kaitseala territoorium kolmeks
Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus), karstijärved (võhmetu),
Second level Third level Fourth level Fifth level Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (kuni Risti-Virtsu maanteesillani), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Matsalu Rahvuspargi keskus asub Penijõel (3 km. Lihulast), 2000 a. renoveeritud Penijõe mõisas. Click to edit Master text styles Second level
säärte ja laguunidega.Põhjavesi-maakoorde üldosa kivimite,setete poorides ja lõhedes olev vaba vesi. Pinnavesi-maa pinda kattev vesi(alatised veekogud-järved,tiigid,jõed,ajutised-karstijõed-järved, sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe.Vesikond-maa-ala,kust põhja-ja pinna- veed jõuavad jõgede jt voolu-veekogude kaudu ookeani,merre,lahte,järve(eesti jõed jagunevad 3 vahel: soome laht,väinamere ja liivi laht,peipsi). Jõgikond-ala,kust jõgi saab vee.Veelahe-piir valglate,vesi- kondade v jõgikondade vahel(olulisemaks Pandivere K,mille jalamilt saavad alguse kõigi 3 vesikonna jõed)Jõelangus-jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe.Jõe pikiprofiil-näitab voolusängi kallakust.Jõe vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Kaitsealal asuvad suured sookurgede pesitsus- ja sügisesel läbirändel kogunemisalad. Kaitseala pindala on 2542 ha. Seda ala vääristavad puutumatu rabamassiiv oma imepäraste rabaelementide ja puhta vee varuga. Siin on suured sookurgede pesitsus- ja kogunemisalad ning tegutsemispiirkond kaljukotkale. Maastikukaitsealal kaitstakse eriti sookurgede pesitsuspaiku. 3. Matsalu rahvuspark Kaitseala pindala on 486,1 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (alates Risti-Virtsu maanteesillast), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka
otstarbeks Praeguse tarbimise juures jätkuks Eestis turvast vähemalt 500 aastaks Klaasiliiv Peeneteralist valget klaasiliiva saadakse Piusa maardla Devoni liivakivist. Siiski sobib Piusa ja Tabina klaasiliiv vaid pudelite valmistamiseks ja seda kasutab praegu Järvakandi klaasitööstus.Turistid saavad piusa koobastes käija koobastes, ja vaadata millised need välja näevad. Ravimudade leiukohti on 25, peamiselt Väinamere lahtedes ja laguunides (Haapsalu, Voosi, Kassari, Suurlaht Kuressaare juures), mõned ka Liivi lahes (Ikla). Kõige suurem ravimuda leiukoht on aga Värska lahes Peipsi järves, mida kasutatakse kohalikus sanatooriumis. Ametlikult on ravimudadeks tunnistatud Haapsalu, Suurlahe (Kuressaare), Värska ja Käina muda. Ravimuda protseduure saavad inimesed võtta Spades. Ravimuda Rändrahnud
sellele ka 122 eestlast. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Tänapäeval elab saarel ligi 300 inimest. Legendid kõnelevad, et kunagi koosnes Vormsi kolmest suuremast saarest, mille vahel peeti ühendust paatidega. Tänane Vormsi on üks suur ja trobikond väiksemaid saari. Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kirik ja saare vanim tuletorn Saxbys, ehitatud 1864. Veestik Vormsi asub kahe suure veekogu Väinamere ja Läänemere - vahel. Saare lääne-, lõuna- ja idaranda uhuvad Väinamere veed ning põhjarannik on avatud Läänemerele. Saare loodus on kohu arengu vältel olnud mõjutatud merest. Saart ümbritsev meri on madal, 5 m sügavusjoon kulgeb rannast kaugemal kui kilomeeter. Ainult läänerannikul on meri sügavam, 10 meetri sügavusjoon asub Saxby kohal 500 meetri kaugusel rannast. Meri on madal Vormsi lõunarannikul, kus 2 meetri sügavusjoon asub sadade meetrite kaugusel rannast
Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid, need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks. Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes 23 mm aastas Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 1520 km kaugusel läänes.
maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti jõed kuuluvad kolme Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikonda. Pandivere kõrgustikust saavad alguse nii Soome lahte kui ka Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad jõed. Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikul ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevad karstumist ning vete kiiret imbumist maapõue, enne kui vooluveekogud jõuavad kujuneda.
· Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba. · Siiski on Matsalu lahe ja jõgede liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik möödunud sajandi jooksul tuntavalt vaesunud. · Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. · Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare)
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi
muinsusobjekte. 8. Nimeta eesti rahvuspargid ja kirjelda neist ühte ( mida kaitstakse, milliste vaatamisväärtuste poolest on rahvuspark kuulus) Lahemaa rahvuspark, Karula rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, matsalu rahvuspark, soomaa rahvuspark. MATSALU RAHVUSPARK- Kaitseb linde, Matsalu rahvuspark Lääne- Eestile iseloomulike poolloodusikke kooslusi (ranna ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared ) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitus ja rändepeatusalasid. 9.Kuhu ja mida tuleb teatada märgistatud linnud leidmisel? Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja aeg ning linnuliik. Palume teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingumusi täpsustada. 10.Kus asub Matsalu rahvuspark? Rahvuspark asub keset Lääne-Eestit. 11.Miks looduses ei tohi põhjuseta looduses lärmata ?
Eesti jõed DIANA PETSNIKOVSKI 9“C“ Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim
vahel kuni 9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb Saaremaal võrreldes Kagu- Eestiga üle nädala, äärmises lääneosas rohkem, saare keskosas vähem. Suhteliselt jahedal suvel on soojem teine poole. Juulikuu keskmine temp. Jääb 16,3 ja 16,9°C vahele, kõige kuumematel suvedel on see tõusnud 19-21kraadini, kõige jahedamatel piirdunud 13- 14kraadiga. Veestik Meri. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp
vähem. Suhteliselt jahedal suvel on soojem teine poole. Juulikuu keskmine temp. Jääb 16,3 ja 16,9°C vahele, kõige kuumematel suvedel on see tõusnud 19-21kraadini, kõige jahedamatel piirdunud13-14kraadini. 4.1. VEESTIK 1.2. MERI. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp
9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb Saaremaal võrreldes Kagu-Eestiga üle nädala, äärmises lääneosas rohkem, saare keskosas vähem. Suhteliselt jahedal suvel on soojem teine poole. Juulikuu keskmine temp. Jääb 16,3 ja 16,9°C vahele, kõige kuumematel suvedel on see tõusnud 19- 21kraadini, kõige jahedamatel piirdunud 13-14kraadiga. Veestik Meri. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp
1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha). Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Vilsandi rahvuspark 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993
See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Andrei Totsilin 8A
Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõrgustikelt. Ülemjooks kiirevooluga, kulutavad palju orgusid ning taevaskodasid. Alamjooksul muutuvad laiemaks ja väiksema voolu kiirusega jõgedeks. · Võhandu , Piusa, Ahja
karpvähilisi, vesilestalisi, kiilkärbeseliste ja ehmestiivaliste vastsed ja leitud 12 liiki tigusid. Lahe idaosa roostikukanalite põhjaloomastik on palju liigivaesem, kui lahe muudes osades (Kumari, 1985). Matsalu laht Matsalu lahe pindala 67 km2, keskmine sügavus on 1,5 m. Eriti madal on lahe idaosa keskmiselt 1 meeter (Kumari, 1985). Merepõhja katab liiv, lahe kesk- ja idaosas aleuriit ja peliit. Matsalu laht on kitsalt maismaasse tungiv Väinamere osa. Lahe välisosa on mere mõju all nii vee soolasus kui ka toitainete sisaldus on sarnane Väinamerega. Lahe idaosassa toovad oma ja arvukate lisajõgede veed Kasari ja Rannamõisa jõgi. Kuna mõlemad jõed läbivad intensiivse põllumajandusega alasid, on vete toitainete sisaldus suur. See on aga pannud veetaimestiku intensiivselt kasvama, mistõttu lahe idaosa eutrofeerub (Miilmets, 1981). Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikurikkamaid piirkondi. Taimestiku rohkuse
Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad. Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. 5.Piusa
hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär. Eesti on soostunud st. töhtsaim maavara turvas. / Kirde Eestis Orul, LEestis Lavassaares, LõunaEestis Sanglas. (väetamine, alusturvas, küte) Mere, järvemuda ravimuda (Väinamere äärsetes lahtedes + Liivi laht, Pihkva järv) toodetakse, kasutatakse Haapsalu ja Saaremaal MullutuSuurlahe meremuda.
- jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise Kattegat Temperatuur Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures). Täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Suvel soojeneb vesi avamerel 15 16, lahtedes 19 20 kraadini sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Vesi Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Keskmine sügavus on 52 m Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme.
km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates saartes on suuremad Vohilaid (3,9km2) ja Heinlaid (1,6 km2). Kirdes, teisel pool Hari kurku asub Väinamere põhjapiiril Vormsi saar (92,9 km2; rannajoon 109 km ). Saaremaa ja Hiiu saare vahel on Soela Väin (u 5,4 km) mis on tõenäoliselt kunagi olnud ürgse jõe org. Hiiumaa maastiku mitmekesisu tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid. Pinnakattest moodustavad väga suure osa (70%) liivad
Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi. Eriti palju taimi leidub niitudel, näiteks Allika puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 62 taimeliiki. Rahvuspargi olulisemaks loodusväärtuseks on linnustik. Kokku on registreeritud 275 linnuliiki, pidevaid pesitsejaid on nende hulgas 162. Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks. Linnurikkad on ka Väinamere väikesaared, kus elavad kormoran, kühmnokk-luik, rohukoskel ja tõmmuvaerast (Lisa 4 pilt 7). Väinamere lahel on tavaliselt ka hall- ja viigerhüljes. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet) LAHEMAA RAHVUSPARK Ajalugu Lahemaa rahvuspark asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Loodi 1972. aastal, et kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikke metsi, sood, randa ja kultuuripärandit. Rahvuspargi pindala on 72 510 ha
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
tutvustamiseks. Seadusega on kehtestatud järgmised Eesti rahvuspargid: 1) Lahemaa Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. 2.2. Looduskaitsealad Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 2 2.3. Maastikukaitsealad (rahvuspark) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu. 2
keskosa läbib Timmkanal. • Lõunaosas voolab Nigula rabast merre Lemmejõgi. Pärnu jõgi SindiLodjal Reiu jõe suudme Timmikanal juures http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumada maa_haademeeste_timmkanal_2001 lik/parnu_jogi_sindilodjal Veestik • Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi lahe vesikonnas. http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2 http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg Asulad • Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla.
See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Pea täielikult jäätunud Soome laht 2003.a. jaanuaris. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul
alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad Maabriis · Maabriis tekib öösel, kui maapind jahtub kiiremini kui meri · Maabriis on tugevuselt nõrgem kui merebriis Lainetus · Väinameri on on Läänemere teistes osades tekkivale lainetusele · hästi suletud. · · Kitsad ja madalad väinad ei lase suuri laineid nõrgestamata läbi, · kohaliku lainetuse areng on Väinamere väikese pindala tõttu · piiratud. · · Valdav lainetuse kõrgus on 0,3-0,75, harva kuni 1,2 m. Enamasti · tekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mille aastane korduvus on · 24-26%. · · Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja · kõrgusega 0,4-0,6 m. · · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse · edasist arengut. · · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa · tugevam
Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusi. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 1617 °C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 1819 °C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja ruhnul isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib
olnud. Pärandkoosluste majandamiseks on saadud toetust Euroopa Liidu fondidest. Näiteks meie ühe suurema ja esinduslikuma, Häädemeeste rannaniidu taastamist ja hooldamist toetab Life-Nature fond. Peale eelnimetatud organisatsioonide tegutseb ka mitmeid kohalikke ühendusi. Pärnumaal näiteks hoiab Nedrema puisniitu korras Koonga looduse sihtasutus, Kihnu saare ja Tõstamaa ranniku pärandkooslustega tegeleb Kihnu väina merepark. Väinamere ranniku rohumaade eest kannab hoolt MTÜ Väinamere looduse hoidjad. Tänu vabatahtlike ühenduste tegevusele ja riigi toetusele võib pärandkoosluste tulevikku pidada üsna lootusrikkaks. Vähemasti väärtuslikumate alade püsimine tundub olevat tagatud. Kuid pärandkoosluse olukord võib muutuda väga kiiresti, sest see oleneb paljudest asjaoludest, sageli kas või maaomaniku tahtest. Tuhandete aastate töö väärib kindlasti jätkamist.( Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule?) Kokkuvõte
*Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas. *Seda ammutatakse freesimise teel. Nt. Kirde-Eestis Orul *Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks. *Tarbimine ületab juurdekasvu. *Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil. KLIIMA Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks? *Eesti kliima on üleminekuline mereliselt kliimalt mandrilisele. Mereline kliima: sademete rohke, väike temp. Kõikumine Mandriline kliima: sademete vähesus, suur temp. Kõikumine *Üleminekuline e. paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.
See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1- 2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõigekarmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba
Strateegia konkreetsemad eesmärgid on: kalurite sissetulekute tõstmine; püügivõimaluste ja suurt tulu; kalakasvatuse kui kasutamata potentsiaali arendamine. võimsuste tasakaalu viimine; võimalikult suur kala väärindamine Eestis, et kalur saaks püütu eest võimalikult Kalandusega seotud piirkonnad Eestis võib jagada kaheks: mereäärsed ja siseveekogude äärsed piirkonnad. Mereäärsed kalandusega seotud piirkonnad võib jaotada tinglikult kolmeks: Väinamere piirkond (k.a. Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa), Liivi lahe piirkond ja Soome lahe piirkond. Siseveekogude äärsed kalandusega seotud piirkonnad on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve piirkond ja Võrtsjärve piirkond. Neis piirkondades on kalandussektoris hõivatute osakaal valdade rahvastikust suurim. Kõiki neid piirkondi iseloomustab madal asustustihedus ja vähenev kalapüük. Kalanduse põhiprobleemid Eestis:
Matsalu arvati rahvusvahelise märgalade kaitse konventsiooniga (Ramsari) rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka juba nõukogude perioodil. · Praeguseks on Eestis kinnitatud 10 Ramsari ala ning lisandumas on veel kümmekond. Matsalu looduskaitseala hõlmab 476,4 km² suuruse maa- ja veeala, mille moodustavad Matsalu laht koos sellesse suubuva Kasari jõe deltaga ning neid ümbritsevad kooslused: luha- ja rannaniidud, roostikud ja puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Tänan tähelepanu eest !
....................................................................................... ....10 1. Matsalu üldiseloomustus Matsalu looduskaitseala pindala on 48 610 ha. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Märgala pinnamood on tasane. Matsalu märgalakoosluste tekkimise ja säilimise oluliseks eelsuseks on olnud ulatuslike ja kestvate üleujutuste esinemine Kasari jõe alamjooksul, väga lauge reljeefiga orundis ja deltad. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus Kanarbik vajab rohkelt kõrvetavat päikest
kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja
vesikonnas ning hõlmab suurema osa Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa territooriumist. Üldfosfori madala sisaldusega jõelõike ja jõgesid on vähe ning need paiknevad hajusalt, enamasti Pandivere kõrgustiku äärealadel ja Saaremaal. Fosfaatse fosfori (PO -4-P) reostus on Eesti jõgedes praegu sagedasem kui ühegi muu biogeense aine oma 32,7 %. Reostatud jõelõikude osatähtsus on suurim Hiiumaal (57,1%), väga suur ka Väinamere vesikonnas (50,0%), väikseim Saaremaa vesikonnas (14,0 %). Fosfaatse fosfori suurenenud sisalduse peamisteks põhjusteks jõgede vees on asulate olmevete jõgedesse juhtimine ja põldude rikkalik väetamine fosforväetisega. Linnade ja alevite kanalisatsioonivete sissevoolukohtadest alamal suureneb PO-4-P kontsentratsioon jõgede vees järsult. Peaaegu alati on tingitud fosfaatse fosfori ülikõrged kontsentratsioonid Eesti jõgedes suuremate asulate
annaabi.ee 
