Polaaröö tähendab seda, kui 23 . septembri ja 21 märtsi vahel või vastupidi on öö. Polaarpäev- Samamoodi nagu Polaarööl ainult vastupidi. 18. Miks soojenevad veekogud ja maismaa erinevalt? Kuna ookeani või mere tohutu veemass soojeneb, aga ka jahtub aeglasemalt, kui maismaa. Seetõttu on õhutemperatuuri kõikuminr veekogu kohal väiksem , kui sisemaal nii öö päeva, kui ka aasta jooksul. 20. Sademeid on rohkem tuulepealsetel nõlvadel, kuna kui niiske õhk tõuseb mööda tuulepealset nõlva kõrgemale, siis jahtuvas õhus veeaur kondenseerub ning tekivad sademed. 22. Mussoon Aastas kaks korda suunda muutev püsiv ja suure ulatusega tuul. Puhub ookeanilt mandrile ja talvel mandrilt ookeanile.
rõhuga alale. Tekib tuul 11. LOE JA SAA ARU!!! Vaata raamat lk 17 12. Õhumassid on enam-vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid, mis haaravad enda alla tohutult suure maa-ala. 13. Soojade hoovuste kohal liikuv õhk muudab rannikualade kliima soojemaks ja niiskemaks. Külmade hoovustega liikuv õhk muudab maapinnale jõudes kliima jahedamaks ja kuivemaks. 14. Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku tuulepealset nõlva kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16
Termilist äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Advektiivsed äikesed tekivad siis, kui soojale aluspinnale voolab külm õhumass, mistõttu see hakkab alt soojenema ja tekivad konvektsioonivoolud, tüüpiline on see külma frondi tagalas. Orograafilised äikesed tekivad labiilses õhumassis, kui see on sunnitud tõusma piki künka, mäe või mäeaheliku tuulepealset nõlva. (Wikipedia…22.11.2012.) 1.1.3. Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi Rahvusvaheliselt kasutatakse äikeste klassifikatsiooni, mis põhineb rünksajupilvede organiseeritusel. Rünksajupilvedele on tüüpiline organiseerumine, st koondumine suuremateks kogumikeks. Organiseerumine saab toimuda siis, kui olemas on tuulenihe ja seotud on need tihti frontide ja tsüklonitega. Olenevalt organiseerumise astmest võib-olla äike
Õhutemperatuur on üle 20°C Kastepunkt on üle 16°C eriniiskus on üle 12g/kg kohta Õhumassisisesed äikesed · Advektiivsed äikesed arenevad suvisel ajal, kui jahe ja suhteliselt niiske õhk voolab sooja aluspinna kohale Sünoptiline olukord tihti seotud kõrgrõhuharjaga · Orograafilised äikesed on iseloomulikud liigestatud reljeefiga aladele Moodustuvad labiilses õhumassis, kui õhk on sunnitud tõusma piki tuulepealset nõlva eriti tugevad päikesepoolsetel nõlvadel Õhk soojeneb kiiresti?tõuseb?õhutemperatuur langeb?tekib kondensatsioon?arenevad võimsad rünksajupilved Äike ja pugi e. pagi (tuuleiil, -puhang) · Pugi tugev tuulepuhang, mis ilmub äkki ja kaob sama kiiresti. Hõlmab 500-600 meetrise ala · Nõrk tuul võib muutuda 30 m/s · Suured muutused õhutemperatuuri langus (võimalik kuni 20°C)?õhurõhk tõuseb
annaabi.ee 
