*kalduvus tasakaaluseisundile *evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3.Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne *tagajärg:soodsate alleelide levik üle liigi *populatsioonide geneetilise struktuuri ühtlustumine 4.Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal
Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Looduslik valik muudab populatsiooni järglas põlvkondade geneetlist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebasoodsate langust. Paljude lahksuguliste loomade populatsioonides toimib peale tavalise loodusliku valiku veel suguline valik, mis kujundab sugupoolte vahelisi erinevusi. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel eri viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb välja kujunenud kohastumusi. Stabiliseeriv valik hoiab populatsiooni isendeid genotüübiliselt ja eriti fenotüübiliselt ühetaolistena. Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Toimub
viljastavad emaseid ja annavad edasi oma geene. Isaste elulemus kui tunnus ei erine üksteisest oluliselt, küll aga erineb nende võime paeluda emaste tähelepanu. Just see viimane omadus määrab paljunemise edukuse. Kohasus evolutsioonilises mõttes ei tähenda mitte suurimat, parimat ja tugevamat, vaid populatsiooni isendite (genofondi) edukama geneetilise variandi keskmist paljunemismäära. See on suurus, mis näitab, et mingit kogumit geene kogu populatsiooni genofondist antakse edukamalt edasi kui teisi. Suguline valik on LV, mis töötab organismi paljunemisedukuse suunas. Tunnustel, milledel on tõenäosus soodustada järglaste andmist on alati eelis nende tunnuste ees, mis soodustavad ellujäämist. Isane, kelle eluiga on lühike, aga kes annab palju järglasi on evolutsiooni aspektist edukam kui isane, kes elab kaua aga kelle järglaste hulk on väike. Esimesel juhul nende isendite geenid populatsioonis domineerivad ja need geenid
*sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne *tagajärg:soodsate alleelide levik üle liigi *populatsioonide geneetilise struktuuri ühtlustumine Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal
abstraktne mõtlemine (algelised rituaalid). Erectus jagunes tõenäoliselt mitmeks haruks, millest üks oli h.heidelbergensis, kes omakorda jagunes neandertaallaseks( saduaastaid paralleelselt arenenud liik) ja h.sapiens'iks. 5. geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal
Kaks kõige tuntumat näidet on «tik», mis tähendab «sõrme» või «ühte», ja «pal» ehk «kaks». Neid vorme võib leida Aafrikast, Euraasiast, Austraaliast, Põhja ja LõunaAmeerikast. See, et inimesed oleksid teineteisest sõltumatult valinud «tik'i» tähistama sõrme ja «pal'i» kahte, pole lihtsalt usutav. Minu jaoks viitab see kõigi maailma keelte pärinemisele ühest varasest keelest. Geneetikud ütlevad, et kõik maailma inimesed pärinevad väga väikesest genofondist, mille juured ulatuvad IdaAafrikasse umbes 50 000 aasta taha. Hinnangud selle kohta, kui palju inimesi Aafrikast lahkus, kõiguvad pelgalt paarisajast kuni kahekolme tuhandeni. See oli väga väike kogukond, kes Aafrikast koos oma geenide ja keelega lahkus, levides üle maailma. Seepärast on kõigi maailma inimeste DNA 99,9 protsendi ulatuses identne, meie vahel on väga väikesed erinevused. Kas ka keelte puhul ilmneb samasugune muster nagu geenide koha pealt Aafrika on kõige
12) Mutatsioon igasugune muutus raku geneetilises materjalis. Võib toimuda nii DNA kui kromosoomidega. 13) Polüploidsus nähtus, kus kogu kromosoomistik muutub mitmekordseks (n haploidne, 2n diploidne, 3n/4n jne polüploidne). Loomariigis haruldane, taimeriigis üsna tavaline (kasutatakse sordiaretuses). 14) Pärilik haigus haigus, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. 15) Reaktsiooninorm tunnuse muutlikkuse piirid, tuleneb liigi geenifondist ehk genofondist (geenid + alleelid). 16) Somaatiline mutatsioon tekib keharakkudes nii lootelise kui ka lootejärgse arengu käigus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osasid (nt nahatekised, kasvajad jm). Pärinevad ainult vegetatiivsel paljunemisel. 17) Spontaanne mutatsioon tekkimise põhjused ebaselged (võivad olla nii välis- kui ka organismisisesed tegurid). Organismisisesed tegurid on näiteks vabad radikaalid või ainevahetuse vaheühendid (nt H2O2). On suhteliselt harvad
populatsioonides on suurem mõju. Ekstreemne näide on amishite 6 sõrme edasikandumine, kuna nad saavad ainult kogukonnas lapsi geenivoog ehk geenisiire- isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioode vahel, suurendab varieeruvust geneetiline pudelikael- geneetiline mitmekesisus väheneb oluliselt kui populatsiooni arvukus langeb järsult (1-3 põlve jooksul). Põhjuseks katastroof, inimene, populatsioonilained ja uus pop kannab edasi vaid osa endise populatsiooni genofondist lähiristumine ehk inbriiding- sugulusristamine, downisündroom, Przewaski hobused lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon- on põhjustatud halbade omaduste avaldumisega: profuktiivsuse ja sigivuse lang, pärilike defektide ilmnemine populatsiooni efektiivne arvukus- N isendite hulk, mis on populatsioonile parim. Piisavalt geneetilist varieeruvust, partnereid, põlvkondade erinevusi, püsiv arvukus, sugude suhe, puuduvad mutatsioonid, looduse valik ja ränne ei ole väga suur.
7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib elupaigana ainsana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- jt. liikide säilimise. (Raukas, 1995: 362) Siin jälgitakse ökosüsteemide looduslikku dünaamikat, nendes toimuvaid protsesse ja muutuste võimalikke suundi. Sookaitsealad on asendamatu labor, kus loodus ise on püstitanud katse ja uurija peab vaid
Rajajaefekt kohastumine mugavate tingimustega. Looduslik valik Kohastumine koosküla elukeskkonna tingimustega. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutingimuste piiravast toimest.Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda klmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Kohastumine
Darwin olelusvõitluseks. Looduslik valik muudab järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebakohasemate langust. Edukuse hindamine toimub fenotüübi järgi. Suguline valik kujundab lahksuguliste loomade sugupooltevahelisi erinevusi. Võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valik vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Välistab ristumise võõra liigi isenditega. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist avaldub looduslik valik kolmel viisil: 1. Stabiliseeriv e säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Mutatsioonide kõrvaldamine; mutatsioonide toetamine, mis aitavad tunnuseid muutuvates tingimustes stabiliseerida. Seega liigi populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda, aga kohustumuslikud tunnused säilivad. Kunagi väljaarenenud struktuurid säilivad eriliste muutusteta
geneetilisele struktuurile on kaudne. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik – kujundab sugupooltevahelisi erinevusi. Võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valik mingite vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Muus mõttes ebaolulised tunnused võivad areneda äärmuseni, tihti välistab ristumise võõra liigi isenditega. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi . Populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka
edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Mõju populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik kujundab sugupooltevahelisi erinevusi. Võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valik mingite vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Muus mõttes ebaolulised tunnused võivad areneda äärmuseni, tihti välistab ristumise võõra liigi isenditega. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv
Looduslik valik Looduslik valik on organismide eelispaljunemine. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikusese ellujäämises ja ebavõrdses paljunemisese, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik: Valiku vormid Keskkonna tingimused Tagajärg Stabiliseeriv valik (inimesel Suhteliselt püsivad Kõrvaldatakse erandid, kahel jalal käimine) keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine
Rajajaefekt ehk asutajaefekt – vähesed populatsioonist eraldunud isendid panevad mujal aluse uuele populatsioonile. Uues populatsioonist on geneetiline mitmekesisus väiksem kui algpopulatsioonis. 11. Loodusliku valiku mõiste Looduslik valik - populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine. Tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimin enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumisel korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda.
Seega, vaid tasakaalustatud mikrosüsteem võimaldab osapoolte igakülgset arengut ning õpetab last mõistma sotsiaalseid seoseid, kiitust ja karistust (Tulva jt. 2002). 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid 2.1.1 Mikrosüsteem Mikrosüsteemi moodustab lapse kõige lähem keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased). Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast- lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist, genofondist (Tulva jt. 2002). Mikrosüsteemi kuuluvad ka inimesed ja nende omadused (vanemate haridustase, õpetajate tõekspidamised, mängukaaslaste vanus ja sugu) kui arengut mõjutavad tegurid. Raamistu olulisteks komponentideks on tegevused, rollid ja suhted. Koos käitumispaigaga loovad need terviku (Tankler 1999). 2.1.2 Mesosüsteem Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga
Uute kasulike mutatsioonide fikseerumine võib toimuda väga kiiresti, sõltub populatsiooni suurusest ja valiku survest. Tugevalt aheldunud alleelid lähevad kaasa. Väikesed flankeeruvad järjestused kasulike alleelide kõrval on sageli liiana ja see viib omakorda ka harvade alleelide liiale aheldunud lookustes. Geeni triiv ehk "geneetilis-automaatsed protsessid" on alleelide sagedused, niii fikseerumine kui kadumine populatsiooni genofondist, võib toimuda täiesti juhuslikult. Geeni triiv on sarnane näiteks asutaja efektiga, ta on oluline just väikestes populatsioonides. Varieerumine suur väikeses populatsioonis ja väike suures populatsioonis. Ristumise tulem sõltub juhusest. Efektiivne populatsiooni suurus: Mitte kõik indiviidid ei anna oma gameete järgmisele põlvkonnale. Efektiivne populatsiooni suurus ongi nende indiviidide hulk,kes seda teevad.
annaabi.ee 
