IM das Jahr im Jahr in diesem Jahr im vorigen/nächsten Jahr Im Jahr 2010 ... der Monat im Monat in diesem Monat im vorigen/nächsten Monat Aastaajad - kõik on meessoost. Sajandid Kuud im Frühling im 21 Jahrhundert im Juni, März, April im Sommer im Herbst im Winter ZU WÄHREND Kalendripühad, tähtpäevad. Zu + daativ ajal, vältel, kestel. Nimisõna on genitiivis zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal zu Ostern - ülestõusmispüha zu Pfingsten - nelipüha Genitiv zu Silvester - vana-aasta der - während des Winteres zu Neujahr die - während der Nacht zum Geburtstag das - während des Jahres die (Pl.) - während der Ferien SEIT
sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni. corpus, morbus, pectus 11. Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad? Mis on nende genetiivi lõpp? Kesksoost ja genitiivi lõpp on us 12. Rõhk langeb kui kaks esimesele kui rohkem siis eelviimasele 13. Kui eelviimasel silbil diftong siis pikk silp 14. silp on pikk, kui selle vokaal on enne 15. B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks 16. Kui vokaal on enne vokaali, on see lühike 17
2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost. Corpus, pectus, tempus viscus, crus 11) Mis soost on u-lõp.nimisõnad, mis on nende genitiivi lõpp? Kesksugu, us Omadussõnad 1)Millest koosneb omadussõna põhivorm?Sootunnuse lõpust 2) Kui omadussõna meessoo lõpp on us, siis naissoos ja kesksoos see on ... a ja um 3) Kui omadussõna naisoos on is lõpp, siis meessoos ja kesksoos tal on is, e, er 4) Us, -a, -um ja er, -a, -um-lõp
no evil can our steps betide. Deo Patri sit gloria, Praise we the Father and the Son et Filio qui a mortuis and Holy Spirit with them One; surrexit, ac Paraclito, and may the Son on us bestow in saeculorum saecula. the gifts that from the Spirit flow. (vt KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL) Sõnavara (nimisõnad/substantiivid): nominatiivis (nimetamise kääne) ja genitiivis (täiendi kääne) Deklinatsioonid on Roma numbrites (I, II, III, IV, V) m. = masculinum (meessoost); f = femininum (naissoost); n. = neutrum (kesksoost) creator, creatoris (III) m. spiritus, spiritus (IV) m. mens, mentis (III) f. gratia, gratiae (I) f. pectus, pectoris (III) n. Paraclitus, Paracliti (II) m. donum, doni (II) n. fons, fontis (III) f.
Tänapäevainimesele on Dionysos tuntud eelkõige veinijumalana, kes sümboliseeris kreeklastele veini joovastavat toimet. Arvatakse, et kreeklastele meeldis vein nii väga, et nad tahtsid veini kummardada, kuid selleks oli vaja jumalat, kes veini sümboliseeriks. Selleks jumalaks sai Dionysos, kes on veel ka sotsiaalsuse ja hüvede jumal. Dionysose nimi võib tähendada Zeusi poega, kuid üldiselt on nime tähendus segane. Nime esimene silp ,,Dio-" võib tähendada Zeusi, mis genitiivis on Dios. Nümf, kes Dionysost imetas oli kreeka kirjanike jaoks Nysa. Nysa võis tähendada ka mäge, kus nümfid ta enda hoole alla võtsid. Ta on tuntud ka teise nime all ja selleks on Bakchos, mis sümboliseerib Dionysose märatsevat ja ohtlikku külge. Lisanimi Lysios tähendab vabastavat. Vabastaja tähendus tuleb Dionysose kultuses olulisest ekstaasi mõistest. Dionysose järgijad joobusid veinist ning olid hullunud
possessiivsed, kogemuslikud, seisundi- ja allikat markeerivad tulemuslikud klauslid. Verb jääb lauses enamasti teisele kohale (me oleme noored). Verb jääb lause lõppu mitte subjektiga algavas eitavas lauses (seda ma ei söö). Kui verb on lause alguses, siis see markeerib kõneakti ülesannet, või on tegu minevikule viitava narratiivtekstiga (istun mina eile külas ja joon teed). Eesti keeles on otseobjekt, kaudobjekti pole. Otseobjekt võib olla partitiivis (osaline), genitiivis või nominatiivis (täisobjekt). Mõõteadverbiaalid käituvad objektiga sarnaselt: sama kääne (ta viis last kooli VS ta suusatas 5 kilomeetrit). Ekstratemaatilised muutujad kui välised omajad või välised subjektid on adessiivis. Sel juhul saab omandit eemaldada või mitte, need on kas elutud või mitte. Eesti keele komitatiivi ja instrumentaali suhteid väljendatakse komitatiiviga, mis on Saksa mõju.
Neid võib muuta mõlemal viisil. Alltüüp NIMI · Nimi, nime, nime, nimesse, nimede, nimesid, nimedesse · Ains nom lõpul i · Ühetüvelised: hani, lovi, lõhi, lõvi, lävi, nimi, suvi, süli, tüvi · Kahetüvelised: kusi, lumi, meri, mõni, tuli, uni, veri Alltüüp SEMINAR · Seminari, seminari, seminarisse e seminari, seminaride, seminare e seminarisid, seminaridesse e seminaresse · 4- ja 5-silbilised sõnad võõrsõnad, mille kaks viimast silpi genitiivis on lühikesed ning algavad konsonandiga. Näiteks:Apelsin, baobab, bariton, brigadir, elektron, fenomen, grammofon, honorar, kapital, karavan, komissar, koridor, kuberner, leksikon, maraton, mehhanotron, mikrofon, musulman, narkootikum, optimum, palagan, pataljon, pelikan, poistiljon, praktikum, ridikül, tribunal, variser. Dividivi, harakiri, ikebana, tohuvabohu.
.. 7) icus, ulus, -ula, -ulum on alati ... 1) Nimisõna põhivorm koosneb ... 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? 4) Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5) Kuidas määrata sugu? 6) Mis soost on kõik -a-lõpulised nimisõnad? 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. 8) Mis soost on enamik us-lõpulisi nimisõnu? 9) Mis lõpud võivad olla us-lõpulistel nimisõnadel genitiivis ainsuses? 10) Nimetage us-lõpulisi kesksoost nimisõnu. 11) Mis soost on u-lõpulised nimisõnad. Mis on nende genitiivi lõpp? 1) Millest koosneb omadussõna põhivorm? 2) Kui omadussõna meessoo lõpp on us, siis naissool ja kesksool on need ... 3) Kui naisoost omadussõnal on lõpp is, siis meessoost ja kesksoost omadussõnal on lõpud ... 4) Us, -a, -um ja er, -a, -um-lõpulised omadussõnad kuuluvad ... rühma. 5) -Us-lõpulistel omadussõnadel Gen.Sing. lõpp on ..
Im Jahr 2010 ... · der Monat im Monat in diesem Monat im vorigen/nächsten Monat Aastaajad (kõik on meessoost.) Sajandid Kuud im Frühling im 21 Jahrhundert im Juni, März, April im Sommer im Herbst im Winter ZU WÄHREND Kalendripühad, tähtpäevad. Zu + daativ ajal, vältel, kestel. Nimisõna on genitiivis · zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal · zu Ostern - ülestõusmispüha · zu Pfingsten - nelipüha · zu Silvester - vana-aasta · zu Neujahr · zum Geburtstag SEIT Märgib tegevust, mis algas mingil ajahetkel minevikus ja kestab siiani. (Mis ajast alates?) · Er ist schon seit 12 Jahren verheiratet. (Ta on juba 12 aastat abielus.) ZWISCHEN (dat) · zwischen dem 10. Juni und dem 31. august. (10. juuni ja 31
Võrdluskategoorial on kolm liiget - võrdlusastet ehk võrret: algvõrre, keskvõrre ja ülivõrre. Komparatiiv • Tunnus lms algkeeles on olnud -mpA (see on muutunud -mpA > -mpi sõna lõpul; N tukevampi : G tukevamβan) • Komparatiivi tunnus esineb ka mõnes tänapäeva eesti keele pronoomenis: kumb, emb-kumb, mõlemad • Tänapäeval komparatiivis p-/b-klusiili ei ole, selle kadumise põhjuseks on üldistus komparatiivi genitiivivormist (genitiivis kadus klusiil häälikuseaduslikult: tukevamβan >> tuGèvama) Superlatiiv 9 • im-superlatiiv (lühike ülivõrre) on hiline vorm (20. saj), enne keeleuuendust kasutati pikka ülivõrret: kõige + KOMP • Veel varasem lühikese superlatiivi tunnus on olnud *-ma (see on säilinud tänapäeval nt pronoomenis te/ma).
mitmuses eristus: genitiiv silmäδen, instruktiiv silmin) 22. Võrdlusastmete ajalugu eesti keeles. Komparatiiv Tunnus läänemeresoome algkeeles on olnud -mpA (see on muutunud -mpA > -mpi sõna lõpul; N tukevampi : G tukevamβan). Komparatiivi tunnus esineb ka mõnes tänapäeva eesti keele pronoomenis: kumb, emb-kumb, mõlemad. Tänapäeval komparatiivis p-/b-klusiili ei ole, selle kadumise põhjuseks on üldistus komparatiivi genitiivivormist (genitiivis kadus klusiil häälikuseaduslikult: tukevamβan >> tuGèvama) Superlatiiv im-superlatiiv (lühike ülivõrre) on hiline vorm (20. saj), enne keeleuuendust kasutati pikka ülivõrret: kõige + KOMP. Veel varasem lühikese superlatiivi tunnus on olnud *-ma (see on säilinud tänapäeval nt pronoomenis te/ma). Siiski on ma-tunnuseline superlatiiv häälikumuutuste tagajärjel kadunud, selle jälgi võib näha üksikutes tüvedes:
Sellest on arenenud kohanimesid. Ka teisi jaotusi: järelkomponendid. Struktuur: tüvede hulk kohanimedes liht- ja liitnimed. Lihtnimed ühetüvelised kohanimed: elliptilised nimed, abstraheerunud nimed (vormid, kus nimes sisaldub algselt mingi teine grammatiline vorm.) sufiksitega nimed (vokatiivsed, kollektiivsed), terminnimed (piiripealsed, nt Roogastik, kas see on väiketäheline või kohanimi). Liitnimed. kolm rühma: Primaarnimed K1 + K2 (nominatiivis) Sekundaarnimed K1 + K2 genitiivis + K3 nominatiivis Liittüvelised nimed K1 + K2 genitiivis + K3 nominatiivis Ka talunimed, kus laiendid või kaks nime. Nimekorraldajate liigitus: Determinant = liigisõna. (küla, mets jms) liikide tähistamiseks kaardi peal ei pruugi neid välja kirjutada. Liigisõna asemel objekti liiki tähistanud teisiti. Atribuut nimetuum ja hargtäiend (komponent, mida kasutatakse korduvate nimede eristamiseks Vana-Kuustse, Vastse-Kuustse) (ka muud kohanimed, nt kaks küla kõrvuti).
grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e. grammatiline objekt verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt. Lapsed kirjutavad kirjandit. Öeldistäide e. predikatiiv verbist olema sõltuv käändsõnafraas nimetavas või osastavas käändes, mis näita, kes, mis või missugune on alusega tähistatu, nt. Peeter on õpetaja, Kass on koduloom, Taevas on sinine, Jüri on meie aktiivsemaid tudengeid. Määrus e. adverbiaal igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti
Saksamaal ja Soomes üldjuhul lubatavad, sest need pole piisavalt individualiseerivad. Individualiseerida on võimalik nt kohamäärangu abil, seda moodust on kasutatud umbes 7% Eesti ärinimede moodustamisel, nt Kose Maakorraldus OÜ, OÜ Kurtna Linnukasvatus, AS Viimsi Keevitus, Rataskaevu Housing Development OÜ. Eeltoodud ärinimedes oleks õigusvormitähise õige koht nimetuse lõpus ning sellele eelnev osa peaks olema genitiivis. Kolmandat laadi ärinimesid, mis koosnevad seletav-kirjeldavast nimetusest ning nimest, on praeguses praktikas ligikaudu 15-16%. Nii mõneski suhtes moodustavad need kõige keerulisema ja heterogeensema rühma, kuna on sageli segakeelsed ning nimekomponentide omavahelisi süntaktilisi seoseid pole arvestatud, nt Kujundusgraafika Büroo Wanman OÜ, OÜ Advokaadibüroo Malõsev, OÜ Salong Diana, OÜ Arhitektuuribüroo Kersalu ja Nagel, OÜ Ilusalong Maimu Leht jne
tuumtarindid: 1) atributiivsed (täiendilised), 2) objektilised (sihitislikud) ja 3) lokatiivsed (kohamääruslikud). Tuuma, mis koosneks substantiivist ja sihitust verbist (st. alusest ja öeldisest) elementaarkujul ei esine, kuid tuleb ette selle parallelistlikke vorme. Tervikuna on lokatiivtuumad mõistatustes väga esileküündivad ja produktiivsed, ülejäänud kaks mitte eriti. A. Mitteparallelistlikud lihtstruktuurid A1. Atributiivtuumade näiteid: substantiiv genitiivis + substantiivne põhisõna: Rüüsi rebane (korp); mitmesuguseid numeraale sisaldavaid vorme: Kolme kanti kaabukene (tatratera); Tüdruk ühe silmaga (nõel). A2. Sihitistuumade näiteid: lihtvorme: Ema imeb poegi (jõed voolavad merre); Surnu matab elavat (tuld maetakse tuha alla); atributiivsete lisanditega vorme: Pere murrab pesemata kooki (toa uks); Poisid näevad isa ristimist (heinasaod ja -kuhi); numeraale sisaldavaid vorme: Kats
annaabi.ee 
