reaalselt või potentsiaalselt ristuvate looduslike populatsioonide esindajaid. Kehtib tänapäevaste suguliselt sigivatel organismidel Morfoloogiline määratlus, mille kohaselt on liik populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erinevad teistest populatsioonidest. Kehtib mittesuguliselt sigivate organismide puhul Uute liikide tekkimine Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb Kui uute liikide teke on tingitud geograafilisest tõkkest populatsioonide vahel, siis on tegemist allopatrilise liigitekkega ja see on kõige sagedamini esinev liigitekke põhjus Lisaks allopatrilisele liigitekkele on veel peripatriline, parapatriline ja sümpatriline liigiteke Liigitekked Allopatriline liigiteke - populatsioonide geograafiline
Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide arv. Mutatsioonid 2.Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel · Meiosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kombineerumine 3.Geenivool - erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. - migratsioon( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm.) Geenivoolu peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, s.t. nende eristumise pidurdumine. 4.Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides 2)suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud. Pudelikaelaefekt
Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid. 2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused (geenitriiv) 3) populatsioonides levivad erinevad geneetilised mutatsioonid Ül. 5 Mis takistab geenivoolu ja selle kaudu populatsioonides segunemist? Ristumisbarjäär Ül. 6 Kuidas nimetatakse hobuse ja eesli hübriidi? Muulaks Ül. 7 Seleta lahti, mis juhtub kui koer ja hunt saavad lapse? Neil tuleb viljatu järglane. Ül. 8 Miks putukatel esineb genitaalide mittesobimatus? Sest nende genitaalid on moodustunud välisskeletti materjalist kitiinist, seetõttu jäigad. Küsimused 1. Mis on süstemaatika ühik? 2. Nimeta eluslooduse klassid + näide 3. Mis on taksonoomia? 4
mäestik) nt Madagaskat, Austraalia, Hawaii. Tuntuim Eesti esineb endeemne liik on saaremaa robirohi. adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist või -grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke morfoloogiline määratlus liik on populatsiooni või populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erineb oluliselt teistest populatsioonidest UUTE LIIKIDE TEKKIMINE uute liikide tekke eelduseks on, et tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu allopatriline liigiteke populatsioonide geograafiline tõke viib uute liikide tekkeni. - kõige sagedasem liigitekke mehhanism sümpatriline liigiteke liigiteke geograafilise isolatsioonita liikide vahel; võib toimuda nt siis, kui osa populatsioonist eristub, sest on õppinud kasutama uut tüüpi ressurssi BIOLOOGILINE ISOLATSIOON TAKISTAB LIIKIDE RISTUMIST Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine.
orgaanilist materjali. 12. Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Milleri katse 1953. aastal. Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil, tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nn mikrokerasid. Need meenutavad mingil määral rakke. 13. Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969. aastal kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe, nii maiseid kui ka Maal tundmatuid. 16. Võrdle geenivoolu ja geenitriivi? (Kuidas, kus toimub? Mis on tagajärg?) Geenivool on see kui erinevate populatsioonide isendid ristuvad ning selle tagajärjeks on see, et soodsad alleelid ja geenid kanduvad ka teistele isenditele. Geenitriiv on see, et puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda ning geenid võivad hävida, ka nt suure katastroofi tõttu. Sellel on kaks toimet: geneetiline muutlikkus väikestes
4. Olelusvõitlus 5. Looduslik valik - peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud Geenivool, geenitriiv (lk. 36) ÕPIKUST: Geenivool - Migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv ehk geenitriiv - Geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades KONSPEKTIST: - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne - Geneetiline triiv/geenitriiv - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, geneetiline liigiteke, geograafiline ja bioloogiline isolatsioon, näited Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud
Mutatsioon (tekivad uued alleelid ja vahel ka geenid) Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne(st. teda kandava indiviidi surma põhjustav) siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. Kombinatiivne muutlikkus- on sugulise paljunemise produkt, muudab populatsiooni geneetilist struktuuri Geenivool- muudab populatsiooni genofondi ja selle geneetilist struktuuri. Soodustab liigi eri populatsioonide ühtlustumist. Geenivoolu peamiseks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine. (liigi terviklikkuse tagamine) Geneetiline triiv- mõjutab eeskätt väikearvulisi populatsioone, vähendab populatsiooni geneetilist muutlikust, suurendab geneetilisi erinevusi eri populatsioonide vahel. Geneetilisel triivil on kahesugune toime: 1. ta vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides-geenialleelide ja
- Populatsiooni geneetiline sagedus - Ia - populatsiooni isendid on omavahel rohkem sarnased - Mutatsiooni muutlikkus - Tekivad uued alleelid, võivad tekkida ka uued geenid - Kombinatiivne muutlikkus - Geenide ja kromosoomide ümberkombineerimine, muutab tunnuste esinemissagedust - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne - Geneetiline triiv/geenitriiv - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, liigiteke Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud
paleogeen kiire imetajate evolutsioon neogeen esimesed inimese eellased, tänapäevale sarnane elustik kvaternaar jääajad, tänapäevase inimese tekkimine 8. Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? 9. Mis on see, mis (bio)evolutsioneerub? Evolutsioneerumisvõimeline on populatsioon. Evolutsioneeruvad geenivoolu, kombinatiivse muutlikkuse, geenitriivi, mutatsiooni või loodusliku valiku abil. 10. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel muutub paljunemisel alleelide ja genotüüpide sagedus ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. Tekivad mutatsioonid, millest tekib uus geen, kromosoom või genoom, tekib muutlikkus populatsioonis, võib olla nii kasulik, neutraalne kui ka halb. 11
b) konvergents - sarnastumine c) biosfäär – Maa sfäär mis hõlmab kolme osa- atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri (maakoor) ning nendes paiknevat elusainete kogumit sidudes elus- ja eluta looduse ühiseks tervikuks. d) kohastumused – organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks (samas teistes tingimustes võivad olla kahjulikud) e) bioloogiline isolatsioon - ristumisbarjäär f) geograafiline eraldatus – geenivoolu takistav ning populatsiooni eraldav geograafiline barjäär (meri, mäestik, kõrb vms) g) tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. h) olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest (teistest organismidest või eluta loodusest) 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused eitust kasutamata! 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel
Taimedel need, kes suguliselt paljunevad, õistaimed, neil toimub - seemnetaimed Loomadel suguliselt paljunevatel loomadel Seentel ei esine, mõndadel üksikutel, mis eoseliselt suguliselt paljunead Bakteritel ei esine Viirustel ei esine 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid · 1. Ränne ehk migratsioon läbi geenivoolu · 2. Populatsioonilained - läbi geenitriivi o Arvukuse suurenemine -> konkurentsi tihenemine -> arvukuse vähenemine -> konkurentsi hõrenemine -> .... · 3. Looduslik valik läbi ebavõrdse paljunemise, mis tuleneb organismide pärilikust muutlikkusest ja olelusvõitlusest 4.märts 2011 6.1 Looduslik valik
alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Selle tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 6. Mis on geenivool ja kuidas see mõjutab populatsioonide omadusi? Geenivool ehk geenisiire on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geenivoolu peamiseks tagajärjeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, s.t. nende eristumise (divergeerumise) pidurdumine (liigi terviklikkuse tagamine). 7. Mis on geneetiline triiv ja millest see sõltub? Geneetiline triiv eh geenitriiv on alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud
organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ning kellel on oma levila. - igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond - Liik (morfoloogilise määratluse järgi) organismirühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest Uute liikide tekkimine - eelduseks on, et populatsiooni insendite või eri populatsioonide vahel tekiks paljunemisbarjäär, mis takistaks geenivoolu - barjääriks nt geograafiline isolatsioon jm nt populatsiooni eraldab *meri *mäestik *kõrb *liustik *kiirtee Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär - populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist - mehhanisme on mitmeid: - ajaline isolatsioon eri liiki isendid ei saa ristuda, sest sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu. (Nt: taimed ei õitse ühel ja samal ajal)
(Ahto) Kasutame välisgrupi genoomi, et määrata eelasseisund igas genoomi positsioonis. Seejärel loeme kokku mitmes positsioonis jagab testgenoom sama nukleotiidi populatsiooniga A või B. Saame teada kummaga on testpopulatsioon sarnasem. Näide: H1, H2 ja H3 märgivad 3 inimpopulatsiooni ning testi kasutatakse, et hinnata, kas andmed on kooskõlas nullhüpoteesiga (milleks on siis nt puu: ((H1, H2), H3), šimpans ning et pole toimunud geenivoolu H3 ja H1 vahel või H3 ja H2 vahel). Järgnevalt arvutatakse D statistiku väärtus: D = (nABBA-nBABA)/ (nABBA+nBABA), kus nABBA on saitide arv, kus H1 omab samu allele šimpansiga ja H2 ning H3 omavad erinevaid allele (ABBA saidid). nBABA on saitide arv, kus H2 omab samu allele šimpansiga ja H1 ning H3 omavad antud saitides erinevaid allele (BABA saidid) Kui D=0 (või on nulli lähedane), siis kehtib nullhüpotees, juhul kui on D erineb oluliselt 0-ist, siis on
Populatsiooni suurus, mille juures säilub geneetiline mitmekesisus, aga seda nö. ideaaltingimustes. On tavaliselt väiksem loendatud, kuna * ebavõrdne sooline jaotus, * populatsiooni suuruse kõikumised (pudelikael)* väikesed paardumisgrupid (alamstruktuur), mis segavad panmiksist, * ebavõrdne reproduktiivne efektiivsus 10. Kui meil on ebavõrdne sugude suhe, näiteks 2 isast ja 8 emast, milline on efektiivne populatsiooni suurus Ne? Ne = 4Nm*Nf/(Nm+Nf)=4*2*8/10 = 6,4 11. Seleta geenivoolu olemust ,,kontinent-saare" mudeli puhul. Mis toimub alleelisagedustega? Kaks väikest alampopulatsiooni, üks suur. Migratsiooni puhul mõlemi väikse deemi alleelisagedus hakkab lähenema sellele suurele doonorpopulatsiooni sagedusele. Tagasimigratsioon siin mudelis suure aktseptorpopulatsiooni alleelisagedusi ei suuda muuta. Algsed alleelisagedused pole siin väga olulised alleelisageduste ühtlustumise kiiruses, aga migratsioonikiirus on
annaabi.ee 
