1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn.
v Mis oli Balti erikord? Milliseid soodustusi andis see siinsetele saksa mõisnikele? 3. Ühenda isik ja sündmus Mongolite vallutused B. G. Forselius Kuldhordi loomine Gustav Adolf Leedu riigi loomine Ivan IV Liivi sõda Karl XII Ülikooli asutamine Tartus Gediminas Õpetajate seminar Tartus Peeter Narva lahing Tsingiskhaan Peterburi asutamine Batukhaan
keisrinna Katariina Teist, kelle korraldusel Võru linn asutati ning kes annetas kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla.(3. www.tln.edu.ee) 4. Kirumpää piiskopilinnus Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaljuseljandikul. 4.1. Ajalugu Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on pärit aastast 1322. Mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. 4.2. Linnuse rajamine Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu- Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kust to ületas Võhandu jõe, kui olulisema loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli linnusel mingi kuju olemas juba 13. Saj. lõpus. Esialgne linnus nägi välja nagu väike tornilinnuselaadne kindlustatud maja, mida peedi arvatavasti piisavaks sõja- ja kaubatee kaitsmiseks ja sealse liikluse kontrollimiseks. Linnust
Gediminase ajal sai sellest selge poliitika. Tekkisid ka mitmed kaupmeeste ja käsitööliste asulad. Riigi tipus oli suurvürst, kes valitses monarhi ja autokraadina maad, mis nominaalselt oli tema oma. Suurvürst oli ka ülemkohtunik ja ilmselt ka ülempreester. Kohustuseks kaitsta maad ja sõlmida lepinguid. Valitses selge vürstide hierarhia. Diarhia probleem õige mitme valitseja puhul on näha kaasvalitseja olemasolu. Olulist osa mängis abielupoliitika. 1325 a andis Gediminas oma tütre mehele poola tulevale kuningale Kasimirile. Vytanis osav sõjamees ja diplomaat, saavutas edu Liivi orduga. 1298 a ühendas Vytenis jõud Riiaga, et võidelda ühiselt Liivi Ordu vastu saades isegi 15 a õiguse oma garnison Riia linna paigutada. Vytenis sekkus ka sõtta Poola trooni pärast. Ta lubas tegutseda ka katoliku munkadel riigis, kuigi ise oli pagan. Sarnaselt kaitsepoliitika lääne suunas ning ekspansiooni poliitika ida suunas.
On 11 September 1988, a massive song festival, called "Song of Estonia", was held at the Tallinn Song Festival Arena. This time nearly 300,000 people came together, more than a quarter of all Estonians. On August 23, 1989, 50 years later the three nations living by the Baltic Sea got back on their feet and, to the surprise of the entire world, took hold of each other's hands. The 600 km human chain reached from the foot of Toompea to the foot of the Gediminas Tower, crossing River Daugava on its way. 6 Modern Tallinn (1991-2000) Tallinn became the capital of a independent country once again on August 20, 1991. Thousands of esonians had protected Tallinn's TV tower and Toompea. New contitutional law in 28.05.1992 was accepted by people. In september 1992 had lefted russian naval forces from Tallinn.
ühisvägi. Lahingus langes Liivi ordumeister, marssal ning 150 ordurüütlit -> orduvastane ülestõus Kuramaal, Saaremaal ja Preisimaal. Ristisõdijatega alustas uuesti võitlust ka Mindaugas, kui 1261. aastal loobus ristiusust, kuid soovitud tulemusi ei saavutatud. Mindaugas suri 1263. aastal vandenõus (Treniota tappis, keda hiljem samuti tapeti). Leedus kindlati keskvõimu polnud, maal valitses uuesti paganlus. Gediminas (1316-1341) - Sündis 1275. aastal Vilniuses. Kuulub gedimiinide sugulaskonda, kelle puhul pole välistatud lähem sugulus Mindaugasega. Gedimiinid pärisid riigi, millel olid omad piirid ja ainuvalitsuslik võimuvorm. Pidas tihedaid sidemeid Pihkva, Novgorodi ja Tveriga, et vastu seista Moskva kasvavale jõule. Laiendas Leedu poliitilisi ja kaubanduslikke sidemeid Lääne-Euroopaga, soosis linnu ja kaubandust, korrastas riigivalitsemist ning armeed - 1323. aastal levis Euroopas
perioodilisi tegevusi. 13 VIIDATUD ALLIKAD • Burton. E. (2016). 7 Tips On How To Be a Great Leader During a Crisis. [https://www.projectsmart.co.uk/7-tips-on-how-to-be-a-great-leader-during-a- crisis.php] • Balkevičius, M., Makeikiené, A., Švediene, S. (2012). The first step of project- based education on Lithuanian high schools. pp. 485. Vilnius Gediminas Technical University. • Hamilton, G., Hodgkinson, J., Byatt, G. (2010). Managing A Virtual Project Team. [https://www.projecttimes.com/articles/managing-a-virtual-project- team.html] • Lester, A. (1988). Project Management, Planning, and Control. 6th ed. Oxford. lk. 371-376. • Kliem, L., R. (2007). Effective Communications for Project Management. CRC Press, US. • Lewis, P., J. (1998). Team-Based Project Management. Beard Books, Washington, D.C.
Traidense järglane PUKUVERAS (ka Butvydas, vaitses 1295.aastani) rajas Gediminase dünastia, mis muutis järgneva saja aasta vältel Leedu üheks Ida-Euroopa tugevamaks riigiks. Probleemid: sõda orduga põhjas ja läänes, Vene vürstiriigiga idas ja Poolaga lõunas. - Pukuverase poeg suurvürst VYTENIS oli mures eelkõige orduga sõdimise pärast. 1316. Tuli võimule tema noorem vend GEDIMINAS, kelle järgi sai nime ka dünastia. Gediminas oli Leedu kõige nimekam valitseja, kellele omistatakse riigi konsolideerimise ja laiendamise au. 1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte. - Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS
üle , oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon). George Soros toetas Ida-ja Kesk-Euroopa kunsti arengut. Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad). Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega. Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas. 10.Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. Modernistlikul perioodil esindas kehalisuse, soolisuse, seksuaalsuse teemale keskenduvat kunsti 1920ndate sürrealism Prantsusmaal. Selle aluseks oli psühhoanalüütiline teooria (S.Freud). R.Magritte Max Ernst Modernistlik kunstnik = meeskunstnik. Naine kui objekt. Piero Manzoni Yves Klein Nõukogude ühiskond rõhutas sugude võrdsust
lahendamata. Tol ajal õigus ostetav. Ordu ressursid suuremad, kuid juriidiliselt oli osavam jälle piiskopi leer. 1316 ordu saavutas kokkuleppe Siguldas. Sõlmis osade toomhärrade ja vasallidega piiskopi vastu. Piiskop Friedrich kaebas otsuse peale ja tühistati. 1324 Paavst Johannes XXII otsus – kompromiss. Friedrich sai tulla Riiga (oli muidu kuuria juures), aga ordu keeldus. Fr pani liivimaa seltskonna (ja oma vasallid) kirikuvande alla ja mossitas. Leedus oli suurvürst Gediminas. Rünnati Dünamündet. Leedulased tegid rüüsteretki: ordu piiras Riia sisse ja 1330 alistus. Tehti uus ordulinnus sinna. Gediminase kirjad. 1322/23 saatsid ka kirja paavstile, hansalinnadele, dominiiklastele jms. Kutsus maale kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku. Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga
Seevastu vasallid üle kogu Eestimaa sõlmisid liidulepingu Riia linna ja Taani kuninga vastu. 1313. aastal - Saksa ordu läbi diplomaatia sundis peale Riia linnale rahulepingu. 1316. aastal ordu osa peapiiskopkonna vasallide ja osa Riia toomkapiitli liikmetega liidu peapiiskopi vastu. Sellel tulemusel peapiiskop jäi oma valdustest eraldatuks. Kuigi Saksa ordut ekskommunitseeriti (1312, 1317, 1325) siis see ei peatanud sõjategevust Liivimaal. Gediminase kirjad- 1322. aastal Leedu suurvürst Gediminas soovis sõlmida rahulepingu ja võtta vastu ristiusu, mis tähendaks Riia linna võimu suurenemist Saksa ordu vastu. Gediminase kiri paavstile oli ordu vastane. Saksa ordu väitis, et tegemist on riialaste poolt tehtud võltsinguga. Rahuleping sõlmiti 1323. aastal Leedu ja Liivimaa vahel 4 aastaks. 1324. aastal selgus, et Gediminas ei soovinud saada kristlaseks. Kui Riia peapiiskop oli lahkunud siis Saksa ordu hõivas Riia peapiiskopkonna linnuseid. 1330
tegevust, kes ühendas Leedu ala ühtseks riigiks ja tahtis ka Vene alade arvelt maad võita. Leedulased olid ristimata ja seda kasutasid ära Mindaugase vennapojad, kes lasknud end ristida, said liitlasteks kristlased. Mindaugas otsis abi Saksa ordu Liivimaa haru meistrilt. Ta lasi end 1151. aastal ristida, kuid üldist rahva ristimist veel ei toimunud. Mindaugas suri vandenõu ohvrina. Peale Mindaugase surma oli mõni aeg vägev võimuvõitlus, kui lõpuks sai 1316. aastal troonile Gediminas, kes laiendas Leedu piire kaugele üle rahva asuala. Veelgi suurema ulatuse sai Leedu Gediminase poja Algirdase valitsuse ajal. Leedu valdusse kuulusid paljud Vene alad. Leedu oli XIV sajandiks suurriik, kuid leedulased polnud võtnud vastu ristiusku ja see andis Saksa orduriigile õiguse neid rünnata. Oli ju ordurüütlite peamine ülesanne valeusuliste ja paganatega võidelda. Saksa orduga oli hädas ka Poola, kus oldi küll
Esile tõusis uus institutsioon – kuraator, kes saabki ainuisikuliselt 1990ndate kunstielu üheks mootoriks ja vahendajaks Läänele. 1980ndate lääne kunsti tüüpiline strateegia – postmodernistlik naer kõige ja kõigi üle –, oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Tollaseid rühmitusi: Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad) Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas Kuid parim on mõista tollaste kunstnike situatsiooni läbi Sloveenias asutatud rühmituse IRWIN, kuhu kuulub kuulub viis maalijat: Dušan Mandic (s. Ljubljana, 1954) Miran Mohar (s. Novo Mesto, 1958) Andrej Savski (s. Ljubljana, 1961) Roman Uranjek (s. Trbovlje, 1961) Borut Vogelnik (s. Kranj, 1959) 1984. aastast kuulub Irwin kooslusesse NSK ehk Neue Slowenische Kunst, mis koosneb umbes 30-st kunstnikust või rühmast. NSK rahvusvaheliselt tuntuim
Mindaugas pretendeeris sellele kohale ja ei suutnud ise vallutada ning kinkis selle S. Ordule mis tegelt talle ei kuulunud. Ta ristimine poliitiline. 1261.a läks väidetavalt usust ära, hakkas Saksa o. vastu sõdima. 1263.a Mindaugas tapeti. Algas Leedus sisemiste võitluste ja segaduste periood, kus suht kõik troonipretendendid põgenesid või tapeti. Need kes põgenesid, võtsid võimu lähedalolevatel aladel. Segadustest 1293.a tuli võitjana välja suurvürst Vitenis (1293.- ...). Edasi Gediminas 14.saj (suri 1341.a ). Saatis paavstile kirja, et valmis katoliiklust vastu võtma, nende kirjade abil Saksa o-ga. Poola 14.saj suur kunn Kazimir abielus Gediminase tütrega, Leedu jäi siiski paganlikuks riigiks. Vilniuse linn koosnes Vene linnast õigeusukirikutega ja Saksa linnast kat. Kirikutega- multikonfensionaalne. Dünastia ja päris-Leedu elanikkond paganlik, seega terve riik ei saanud siiski paganlik olla. Hakkas toimuma konkurents selle üle, kes ristib suurvürsti dünastiat
Riia piiskopi koostöö Leedu suurvürstiga, mille üheks väljenduseks 1321-23 väljasaadetud kirjad dominiiklaste ja tsitertslaste ordudele, milles suurvürst väljendas soovi saada kristlasteks. Diplomaatilises mõttes oli tegi aktsiooniga Saksa ordu vastu - Saksa ordu õigustas oma tegevust paganate leedulaste vastu nende ristimatusega. Tänu Jediminase kirjadega oli Saksa ordu sunnitud rahu sõlmima, see sõlmine toimus Liivimaa haru poolt. 1324 jõudsid paavsti saadikud Gediminase juurde, Gediminas taganes oma lubadustest ja ei lubanud ennast ristida. Arvati, et tegu on võltsinguga, oligi tegu pettusega, mille eesmärgiks oli Saksa ordut kahjustada - võib olla pooltõsi, tõenäoliselt on need kirjad kirj Riia linnas, Leedu kirja ja halduse keel oli vanavene keel, mis tõttu ld k kirjade kirjutamine polnud võimalik. Seejuures ei tähenda see seda, et see oleks kirjutatud Gediminase teadmata. Kuid kui need kirjad ei olnud koostatud Gediminase teadmata, siis miks ta oma meelt muutis
annaabi.ee 
