plaanist; inimene ei mõtle kuigi palju oma igapäevase tegevuse üle; oma tegevuse üle hakatakse mõtlema alles siis kui: (a) tekib mingi takistus harjumuspärasele tegevusele; (b) keegi palub inimesel oma käitumist selgitada. Alfred Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine maailma, mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. Harold Garfinkel - etnometodoloogia Tuleb uurida igapäevast suhtlemist juhtivaid reegleid. Seda võib teha nn. tülinorimise eksperimentide abil, mille käigus rikutakse mingit reeglit ja vaadatakse kuidas inimesed sellele reageerivad. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused: - need reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata enamasti (teadvustatakse vaid siis kui keegi neid rikub). - kui keegi neid rikub, siis tuleb sellele rikkumisele seletus leida
puututakse saavad enamikest asjadest samamoodi aru nagu mina; et inimeste vahel on jagatud (ühine) arusaam asjadest. Peter Berger & Thomas Luckmann Teos: "Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" käsitleb seda kuidas reaalsust sotsiaalselt konstrueeritakse. St. inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on, vaid nad konstrueerivad maailma enda jaoks. See konstrueerimine on sotsiaalne toimub koos teiste inimestega. Harold Garfinkel Etnometodoloogia - selle uurimine kuidas inimesed igapäevases elus tegutsevad ja maailma enda jaoks arusaadavaks muudavad. Tegi spetsiaalseid "tülinorimise eksperimente" selleks et näha mida inimesed teevad siis kui puutuvad kokku arusaamatu käitumisega teiste inimeste poolt. Kui inimesed kohtuvad millegi mõistmatuga, siis üritavad nad selle siduda millegagi, mida nad juba teavad ja selle läbi arusaamatust aru saada. Üks viis seda teha on näiteks eeldada, et imelikult käituv
eksisteeriv nähtuste kogum, milles ei pea kahtlema. Eeldab, et inimesega kellega suheldakse, saab enamus asjadest samamoodi aru nagu mina. 25. Thomas Luckmann ja Peter Berger fenomenoloogiline sotsioloogia. Inimesed konstrueerivad reaalsust sotsiaalselt. Inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on nad loovad endale maailma ise ja see on sotsiaalne protsess (tehakse koos teiste inimestega). 26. Harold Garfinkel fenomenoloogiline sotsioloogia. Etnometodoloogia uuritakse, kuidas inimesed igapäevaelus tegutsevad ja kuidas nad maailma endale arusaadavaks teevad. Kui inimesed satuvad kokku arusaamatusega, siis nad seostavad selle millegi tuttavaga, et selle läbi arusaamatust asjast aru saada. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused: need on vaikivad (vaikimisi omaks võetud, neid ei teadvustata),
elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)- Interaktsioonireeglid sotsiaalselt jagatud arusaamad, vaikimisi eeldused, kontekstuaalsus (sotsiaalne grupp, situatsioon jne) Suur osa interaktsioonidest rutiniseeritud, tugineb ,,enesestmõistetavusele" Reeglite järgimise olulisus- sotsiaalsete suhete loomiseks ja hoidmiseks; seotuna sotsiaalsete rollide, identiteedi ja staatusega Institutsiooni mõiste- Teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu
2) Sotsioloogiline lähtub ühiskonnast Igapäevase tegevuse analüüs 1) Enne tegutsema asumist on plaan selle kohta mida tahab teha 2) Tegevus lähtub sissejuurdunud harjumustest, üle mõtlema tegevusi hakatakse alles kui tekib takistus harjumuspärasele tegevusele, keegi palub käitumist selgitada Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine mis võtab asjad kahtlusteta omaks nt maaim eksisteerib minust sõltumatult Garfinkel ethnometodoloogia Igapäevast suhtlemist juhtivad reeglid vaikivad või vaikimisi omaks võetud, kui keegi rikub, tuleb rikkumisele seletus leida; rikkumine ajab vihale Grice vestlust juhvad teatavad reeglid e maksiimid nt partnerile tuleb piisaval hulgal infot anda; vestluses tohib mainida ainult informatiivseid asju ja mis pole iseenesest mõistetavad - Rolliteooria - Staatus koht sotsiaalses süsteemis
tõlgendama. Oluline: tuleb osata õigesti hinnata situatsiooni, milles sotsiaalne interaktsioon toimub! Erving Goffman - DRAMATURGILINE lähenemine sotsiaalse interaktsiooni mõtestamisel: · enese esitlemine · muljete juhitavus · käitumine "eeslaval" ja "tagalaval" 6 Etnometodoloogia (H. Garfinkel): õpetus sellest, kuidas inimesed konstrueerivad ja mõistavad tegelikkust igapäevases interaktsioonis. Meetod: näidata iseenesestmõistetavaid reegleid nende vastu eksides. Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI KULTUURITÕLGENDUSEST SOTSIOLOOGIAS KULTUUR teatud ühiskonna liikmetele omane elulaad (kombed, tavad, käitumismustrid) koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Kultuur tugineb väärtustele (abstraktsed ideaalid), mida tunnustatakse antud ühiskonnas ja
Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid) Altruistlik – üle-integreeritus (sotsiaalse kontrolli mehhanismid, nt religioossed, poliitilised põhjused - nn enesetaputerroristid) Anoomiline – madal regulatsiooni aste (anoomia – olukord, kus vanad normid ei kehti ja uusi veel pole) Sotsiaalne struktuur vs tegutseja II -> Interaktsionalism (E.Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H. Garfinkel) -> indiviidi tasand loeb! Sotsiaalsed faktid on loodud ühiskonnaliikmete poolt, tähenduseloome protsessis; Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A.Giddens) vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel
Sissejuhatus sotsioloogiasse Peter Berger & Thomas Luckmann Teos: “Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine” (1966) – käsitleb seda kuidas reaalsust sotsiaalselt konstrueeritakse. St. inimesed ei tunneta füüsilist ja sotsiaalset maailma nii nagu see tegelikult on, vaid nad konstrueerivad maailma enda jaoks. See konstrueerimine on sotsiaalne – toimub koos teiste inimestega. Harold Garfinkel (1917-2011) Etnometodoloogia - selle uurimine kuidas inimesed igapäevases elus tegutsevad ja maailma enda jaoks arusaadavaks muudavad. Tegi spetsiaalseid “tülinorimise eksperimente” selleks et näha mida inimesed teevad siis kui puutuvad kokku arusaamatu käitumisega teiste inimeste poolt. Kui inimesed kohtuvad millegi mõistmatuga, siis üritavad nad selle siduda millegagi, mida nad juba teavad ja selle läbi arusaamatust aru saada
Kokkuvõte mikroteooriate põhitemaatikast Lisaks sümboolsele interaktsionismile oluline mainida ka selliseid mikroteooriaid nagu fenomenoloogia (Husserl Alfred Schutz (1899-1959)) tavalise inimese Lebenswelt'i uurimine; intersubjektiivsus vastastikune mõistmine, inimesed jagavad ühist maailmanägemust, kuna nad näevad maailma samal moel nagu mina, Lebenswelt põhineb paljuski nö ,,tavateadmistel" (common-sense knowledge)) ja etnometodoloogia (Harold Garfinkel (1917-...) Ameerika sotsioloog) a) arvessevõtmine - inimesed kujundavad teatud seletuslikke raamistikke mõistmaks sotsiaalset tegevust, samas käitutakse ise nii, et teised seda mõistaksid, b) G. Ründab ideed, et ühiskond võiks toimida mingite üldiste reeglite alusel; reeglid eksisteerivad ainult sel määrak kuivõrd mingid konkreetsed ,,sotsiaalsed tegutsejad" (social actors), mingeid reegleid rakendavad c) ühiskonnaliikmed loovad sidusaid mõistmisraamistikke mingite väikeste
Inimesed planeerivad oma tegevust, tegevus Inimestel pole tavaliselt selget plaani, tegevus lähtub plaanist lähtub harjumustest Homo economicus tahab kasu saada Homo sociologicus Instrumentaalne (sihiratsionaalne) tegevus Normatiivne (väärtusratsionaalne) tegevus Ratsionaalse valiku teooria, mänguteooria Rolliteooria, etnometodoloogia Etnometodoloogia · Harold Garfinkel - igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine (etnometodoloogia eesmärk). Nn. tülinorimise eksperimendid tuleb rikkuda mingit reeglit ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad. · Igapäevast suhlemist juhtivate reeglite omadused: 1. Reeglid on vaikivad (tacit), vaikimisi omaks võetud, st. pole selgesõnaliselt välja öeldud, enamasti neid ei teadvustata. 2. Reeglid teavustatakse siis, kui tegevusse tekib mingi tõrge 3
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
Ratsionaalse valiku teooria, mänguteooria Rolliteooria, etnometodoloogia Need kaks lähenemist on täheldatav nende kahe lähenemise vahel. Mõned teooriad rõhutavad üht lähenemist, teised teist. Igapäevase suhtlemise analüüs 16 Teooria, mis uurib seda valdkonda on etometodoloogia igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite uurimine. 60ndatel tekkinud koolkond USAs. Teooria alusepanijaks on Harold Garfinkel (1917- 2011). Pakkus välja uurimismeetodid igapäevase suhtlemise uurimiseks: nn. tülinorimise eksperimendid sotsiaalteadlane peab tegema midagi valesti ja vaatama, kuidas inimesed reageerivad valesti käitumisele. Seega tuleb rikkuda mingit reeglit ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageeriva. Alfred Schutz (1899-1959), seostatakse samuti selle lähenemisega. Ütleb, et inimesed üldjuhul eeldavad, et teised inimesed saavad asjadest samamoodi aru nagu nemad jagatud maailma eeldus.
1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................................................... 34 3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34 3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu.........
annaabi.ee 
