Päikesesüsteemi suurim planeet Nime saanud roomlaste jumala Jupiteri järgi JUPITERI OMADUSED Koosneb peamiselt heeliumis ja vesinikust -gaasiline planeet Puudub tahke pind Atmosfäär on jaotunud erinevateks kihtideks Jupiteri katavad alati pilved Vähemalt 67 kaaslast JUPITERI KAASLASED Kokku 67 kaaslast Nendest 51 on raadiusega 10 km või ka väiksemad Neli suuremat kaaslast Io - Europa Ganymede - Callisto Need avastas Galileo Galilei SUUR PUNANE LAIK Tuntuim Jupiteri nähtus Asub lõunas On suur keeristorm -tuule kiirus u 500 km/h Sinna mahuks 2- 3 Maa suurus planeeti HUVITAVA FAKTID On võimalik näha maalt palja silmaga Jupiteril on kõikidest planeetidest kõige lühem päev - 9h ja 55min Jupiter teeb 11,8 Maa aastaga tiiru ümber päikese Maa on 318 korda kergem, kui Jupiter KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia
Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärastPäikest, Kuud jaVeenust; mõnikord on Marsssamuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal ja hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager
Tegemist on kõige suurema kuuga MPS-is. Io On teada, et kuud on külmad ja jäised. Mida kaugemale Päikesest seda külmemad nad on. On siiski üks erand, Io. Tegemist on geoloogiliselt kõige aktiivsema taevakehaga MPS-is. Io-l on ligi 400 aktiivset vulkaani. Ta koosneb peamiselt rauast, väävlist ja vääveldioksiidist. Muide kunagi oli ka Mars soe planeet, aga ajapikku ta jahtus ja muutus külmaks. Tekib küsimus miks siis Io nii soe on? Selles on süüdi kaks ellmainitud kuud Europa ja Ganymede ning Jupiter ise. Nimelt need kolm kuud (Io, Europe ja Ganymede) teevad tiiru ümber Jupiteri kindla ajaga ja väga huvitava mustriga. Kui Ganimede teeb ära täpselt ühe tiiru ümber Jupiteri teeb Europa täpselt kaks tiiru ja Io täpselt neli tiiru. See tähendab, et kolm kuud satuvad väga tihti ühele joonele, täpsemalt iga 7 päeva, 3 tunni ja 43 minuti ja 12sekundi järel. Ümardades umbes iga nädal satuvad nad samale joonele. Io jääb suurte gravitatsioonide vahele
Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter kuulub hiidplaneetide rühma.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Jupiteril on neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Liikumine Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Tuum Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maamassini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul
Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest , oma kohal juba 330 aastat.Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad . (http://miksike.ee/) Jupiteri suured kuud: Jupiteril on 16 kuud: Metis, Adraste, Amalthea, Thebe, Io, Europa, Ganymede, Kallisto, Leda, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope. Nendest suurim on Ganymede (läbimõõt 5262 km) ja kõige väiksem Leda (läbimõõt 15 km). Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ,mida avastas Galileo Galilei 1610 aastal.Neid saab vaadelda tavalise prismabinokliga.Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes
minor planet moon'i ja 58 kuud tiirlevad ümber trans-Neptunian objects'ite (TNOs)[2] ehk ümber väiksemate taevakehade, mis on Päikesest kaugemal kui Neptuun.(mitmed TNO'dest peale Pluuto on ka arvatavasti kääbusplaneedid, aga neil siiski pole veel seda nimetust).[3] Päikesesüsteemi suurimad kuud (ekvaatoril on neil läbimõõt üle 3000km) on Maa kaaslane Kuu, Jupiteri Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede ja Callisto), Saturni kuu Titan ja Neptuuni kuu Triton.[2] Tuntuimad kuud: Maa- kokku 1 kuu- Kuu Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto Saturn- kokku 62 kuud- Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan Uraan- kokku 27 kuud- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon
Gaasiline hiid planeet Päikesest viies Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Täispööre 10 tunniga ,tiir ümber päikese 12 aastat Öises taevas silmaga nähtav Koostis Jupiteri peamised koostis elemendid Vesinik Heelium Teised Kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast 12 väikest ning 4 suuremat Galileo kuud: 1. Io 2. Europa 3. Callisto 4. Ganymede Väiksematel korrapäratu orbiit Külastajad · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 (1973 a.) · Hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses · Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümber Jupiteri ja saadab Maale andmeid Suur punane laik Juba 300 aastat on olnud Jupiteril suur punane laik Tegemist on keeristormiga, mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem ( 20 000 km ) Faktid
.. Jupiteril on veel kaaslasi, korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Ganymedes(Galilei), suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest ja see koosneb poolelt silikaatidest, pool aga on vesi ja jää. I (Io), E (Europa), G (Ganymede), ja C (Callisto) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jälgimised toimusid 2006 aasta jaanuaris ja veebruaris. Saturni kaaslased Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on ka vähemalt 60 kuud 2007. aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34
Vesi: Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Jupiter Gravitatsioon: 24.79 m/s² 2.528 g Aastaajad: Puuduvad Päeva pikkus: ~10h Temp: -140 kuni -85 K Atmosfäär: Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli: Olemas, päikesesüsteemi planeetide tugevaim Pind: Gaasiline 90% vesinikku ja 10% heeliumit Kaaslased: 63 - suurimad on Io, Europa, Ganymede ja Callisto Vesi: Väikesed veehulgad atmosfääri ülemistes kihtides Saturn Gravitatsioon: 10.44 m/s² 1.065 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 10h 32min Temp: Kesk. temp on -180 C Atmosfäär: Vesinik 96%, heelium 3% Magnetväli: Olemas Pind: Gaasiline Kaaslased: Vähemalt 62 Vesi: Alumiste kihtide pilved võivad koosneda veest Uraan Gravitatsioon: 8.69 m/s² 0.886 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 17h 8min Temp: Keskmine pinnatemperatuur -220 ºC
pinnamoe suurim kõrguste erinevus 15km pinnase koostis väävli ühendid ja silikaatsed kivimid atmosfäärirõhk - 10-9 baari magnetväli - võimalik IO Kuna Iol asub üle 400 aktiivse vulkaani on ta geoloogiliselt üks kõige aktiivsemaid taevakehasid kogu päikesesüsteemis. See ülisuur geoloogiline aktiivsus tuleneb Io sisemuses toimuvast tugevast hõõrdumisest, mida põhjustavad tema enda gravitatsioon ning Jupiteri teiste Galileo kuude Europa, Ganymede ja Callisto üksteisevaheline kokkutõmbejõud. Mitmetest IO vulkaanidest väljub väävel ja vääveldioksiidi ühendid, mis levivad kuni 500 kilomeetri kõrgusele IO pinnast. Io maastik koosneb enam kui 100 mäest, mis on üleskerkinud IO välispinna kokkusurumise tagajärjel. Pinnamoodustised on keskmiselt 6 kilomeetrit kõrged. Ning kõrgem neist on ligikaudu 17 meetrit. Iol asuvad mäed on samuti väga erineva kujuga. Kõige tavalisemad on kõrgendikel asuvad platood meenutavad mäed
org/departments/science/Astro/planets/Jupiter/JPGs /jupiter1.jpg&imgrefurl=http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/pla nets/Jupiter/Web%2520page %2520stuff/Aboutjupiter.htm&usg=__tolVsHo9ICqOIgFgNBUa8NNtC68=&h =302&w=584&sz=31&hl=et&start=16&tbnid=zqC5K5l49JYbZM:&tbnh=70&t bnw=135&prev=/images%3Fq%3DJupiter%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa %3DG 3. http://www.vara.ee/horoskoop/ambur.shtml 4.http://209.85.129.132/search? q=cache:gkCEfvVpdYEJ:opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html+Jupiteri+Ganymede s&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee 5. http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box01.html 6. http://pds.jpl.nasa.gov/planets/images/browse/jupiter/febgrs.jpg 8
peegelduvam kaaslane. Arvatakse, et ta võib koosneda mahukas koguses jääst. Stickney kraater On kõige silmapaistvam kraater Phobosel. Jupiteri kaaslased Jupiteril on 63 kuud. 4 tuntumat kaaslast, on Galileo kuud. Suurim kuu on Ganymedes, mis on ühtlasi ka terve Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Galileo kuud Need 4 kuud avastas Galileo Galilei 1610. Kannavad Zeusi armukeste nimesid: Io, Europa, Ganymede and Kallisto. Neid on võimalik näha ka binokliga. Ganymedes On nii Jupiteri, kui ka Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Kõige kolmas Galileo kuudest. Koosneb peamiselt silikaat kivist ja jääst. Läbimõõt on 5262 km. 200 km sügavusel jääkihtide all võib olla soolvee ookean. Tal on õhuke hapniku
Kokku on neid neli, nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad ka juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kui ilm on hea, võib püüda leida ka Suurt Punast Laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KAASLASED Jupiteri teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud Io, Europa, Ganymede ja Kallisto näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius, kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist. Marius 4
Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam). Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastus 1610. aastal, Jupiteri nelja suure kuu Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud), oli esimene keskliikumise avastamine, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja
Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Pluuto on kääbusplaneet, mis avastati 1930. aastal. Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest ja väikseim. Samuti on Pluuto ka väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa, Ganymede, Callisto, Titan ja Triton). Nimi Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Rooma mütoloogias oli Hades allmaailma jumal. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses Suurus Pluuto on kääbusplaneet. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule Kuule,
on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. 9. Pluuto Pluuto on kaugeim planeet Päikesest (tavaliselt) ja kaugelt väikseim. Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa, Ganymede, Callisto, Titan ja Triton). Oma nime on Pluuto saanud Vana- Rooma allmaailmajumala Pluuto (Kreekas- Hades) järgi. Varsti pärast Neptuuni avastamist ilmnes, et ainult tema poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks. Kõige tõsisemalt tegelesid selle probleemiga ameerika astronoomid Percival Lowell (1855-1916) ja William Pickering (1858- 1938), kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka
Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks. [Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks.]
Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteri kuud on: Metis, Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. · SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest. Tema tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas
paiknevat heledat tähte Kuusulaseks. Kui viimane kõndis peremehe (Kuu) ees, olid head ajad- peremees otsis sulast; otsis aga sulane peremeest, olid teadagi halvad ajad. Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Jupiteri kuud on: Metis,Adrastea, Amalthea, Thebe, Pasiphae, Europa, Ganymede, Callisto, Sinope, Himalia, Lysithea, Elara, Ananke, Carme, Io ja Leda. Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam). Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema
annaabi.ee 
