24. Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt kk toimuvatale muutustele. Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 25. Sümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Sümpaatilise NS keskused paiknevad seljaaju hallaines. Eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluu osa. a) Kaela ganglionidest lähtuvad harud b) Rinna osast lähtuvad harud c) Nimme osa närvid d) Ristluuosa närvid Innervatsiooni iseloom: reguleerivad vaid aktiivses olekus. 26. Parasümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Parasümpaatilise NS keskused asuvad ajutüves ja seljaaju koonuses. III, VII, IX ja X peaajunärv Innervatsiooni iseloom: toimub puhkeolekus
talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns
Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. 8. Mida teevad somaatiline ja autonoomne närvisüsteem ? Piirdenärvisüsteem jaguneb: Kehaliseks ehk somaatiliseks närvisüsteemiks - juhib tahtele alluvaid tegevusi (näiteks lihaseid). Koosneb närvidest ja närvisõlmedest ehk ganglionidest Autonoomseks ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks – juhib tahtele allumatuid tegevusi (näiteks seedimist). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 9. Milline on silmaehitus. Silma erinevate kestade funktsioonid? Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev
jaguneb topograafiliselt kahte ossa: tsentraalne( kesknärvisüsteem) ja perifeerne( piirdenärvisüteem) osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 67.Sümpaatiline NS:keskused, närvid, innervatsiooni iseloom-Autonoomse NS sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa segmendis. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 68.Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise NS keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Närvid: III; VII; IX; X peaajunärv
Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid
siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile. Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks)
(sünapsides) - samuti -> ka postganglionaarsetelt närvikudedelt elunditele. - Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmed ravimid (stimuleerivad, blokeerivad) ➔ jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks - neist kummalgi on tsentraalne ja perifeerne osa - tsentraalne osa koosneb nr kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus - perifeerne - ganglionidest, närvikiududest, närvipõimikutest. ➔ sümpaatilise ja parasümpaatilise NS toime on teineteisele vastassuunaline - nt kutsub sümpaatilise NS erutus seedeelundites esile pidurduse - parasümpaatiline -> erutuse Sümpaatilise NS toimel intensiivistub hingamine ja südametegevus - sümpaatilise osa erutumisel laienevad silmaavad, väheneb sülje- ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub
mehhanosensorid. Mehhanosensorid on kopsudevenitus, hingamislihaste propriosensorid. Hingamise humoraalne regulatsioon-CO2 mõju kõige suurem, 2% CO2 sissehingatavas õhus suurendab kopsude ventilatsiooni kolmandiku võrra. Hapniku vähesus stimuleerib hingamist vähe. Alles siis kui arteriaalses veres on hapniku osarõhk langenud 60%, hakkab hingamiskeskus hapnikuvähesusele reageerima 74.Närvisüsteem Anatoomiline jaotus-KNS koosneb peaajust ja seljajust. Perifeerne NS koosneb ganglionidest, närvilõpmetest/närvid Füsioloogiline jaotus-Somaatiline (skeletilihased ja luustik) ja vegetatiivne e autonoomne (siseelundid) jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks Neuronite ehk närviraku ehitus- tuum sisaldab perikaarüoni ehk soomat. Gliiarakkude liigid ja ehitus-Ependüüm(vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit), astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja schwanni rakud. Neil on toestusfunktsioon. Ehituselt on neuraalne epiteel.
närvisüsteemi kaudu suudab kõrgem organism eristada väliskeskkonna objekte, nähtusi ja protsesse ning nende taustal reguleerda oma tahtelisi ja suvatuid vastusreaktsioone. Mida arenenum on looma närvisüsteemi analüsotoorne ja sünteetiline talitlus, seda suurem on tema võime välistingimustega ja nende muutumistega kohanemiseks. Eristatakse pea- ja seljaajust koosnevat kesk- e. tsentraalnärvisüsteemi ja sellest väljaspool asetsevat, närvidest ja viimaste teedel leiduvatest ganglionidest koosnevat piirde- e. perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui
väliskeskkonna objekte, nähtusi ja protsesse ning nende taustal reguleerda oma tahtelisi ja suvatuid vastusreaktsioone. Mida arenenum on looma närvisüsteemi analüsotoorne ja sünteetiline talitlus, seda suurem on tema võime välistingimustega ja nende muutumistega kohanemiseks. Eristatakse pea- ja seljaajust koosnevat kesk- e. tsentraalnärvisüsteemi ja sellest väljaspool asetsevat, närvidest ja viimaste teedel leiduvatest ganglionidest koosnevat piirde- e. perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem
1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 173) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom 39 Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju rinna- ja nimmeosa külgsarvedes. Innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 174) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine
153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed
153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed
153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed
neuronite süsteemi. Sellepärast erinevad vegetatiivsed refleksikaared somaatilistest ainult eferentse osa poolest. Retseptoriteks ja aferentseteks närvideks on samad moodustised, mis somaatilistes refleksideski. Vegetatiivsete reflekside keskused seljaajus ja peaaju erinevates osades asuvad somaatiliste keskuste vahetus naabruses. Vegetatiivse innervatsiooni tee kesknärvisüsteemist perifeerse organini koosneb kahest neuronist, s.t. katkeb ühes perifeersetest ganglionidest, kus asub nende kahe neuroni vaheline sünaps. Vegetatiivsetel närvidel on palju madalam labiilsus ja nad juhivad erutust tunduvalt aeglasemalt kui somaatilised närvid. Erutuse ülekanne ühelt vegetatiivse närvisüsteemi neuronilt teisele ja vegetatiivsetelt närvidelt innerveeritavale organile toimub närvilõpmetes tekkivate mediaatorite abil atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus organismis toimub reflektoorsel teel
annaabi.ee 
