hukkamõistu. Britannica entsüklopeedias avaldatud uuring aastast 2005 väidab, et 11,9% maailma populatsioonist on mitte-religioosne ja 2,3 % ateistlik. Teadusajakirjas Nature 1998. aastal avaldatud uurimus märkis ära, et Ameerika Ühendriikide Teadus Akadeemia (U.S. National Academy of Science) liikmete hulgas on usk jumalasse või hauatagusesse ellu väga madal ainult 7% uskus isikulist Jumalat võrreldes USA keskmisega, mis on 85%. 2009. aasta alguses uuringuagentuuri Gallupi poolt läbiviidud küsitluses 143 riigi hulgas selgus, et kõige ilmalikuma ellusuhtumisega riik maailmas on Eesti. Küsimusele ,,Kas religioon mängib teie igapäeva elus olulist rolli?" vastas Eestis positiivselt vaid 14% küsitluses osalenutest. Eestile järgnes Rootsi (17%), Taani (18%), Norra (20%) Tsehhi ja Aserbaidzaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia,
Kuidas see tekkinud, ("väljast sisse" protsess, internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis · Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus · Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide · Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie 13 aastat kinnises ruumis, 1- aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine · Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. · Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. · Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused · Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad
rahuldama loomulikes tingimustes ilmnevate käitumismuutuste süstemaatilise registreerimisega ja otsima muutuste võimalikke põhjusi. Teamiste üldistatavust püütakse väliuuringutes tugevdada sellega, et uuritav grupp on teatud reeglite järgi (nt: loosimisega) valitud valim suuremast põhigrupist. Tänu valimi esinduslikkusele võidakse selle tulemusi üldistada kogu põhigrupi kohta käivateks (nt: hoiakuid ja arvamusiväljaselgitavates intervjueerimisuuringutes gallupi küsitlustes määratletakse algul uuritav põhigrupp ja siis püütakse tagada see, et põhigrupi kõik alagrupid oleksid uuritavas valimis võrdselt esindatud. Valimi esinduslikkus on eriti tähtis siis, kui uuritakse indiviididevahelisi erinevusi (nt: arvamusi). 4.3 Psühholoogilised testid 9
lähedased inimesed on meile vahendanud. Tulevikuanalüüs on usaldusväärne eelkõige siis, kui see jätkab väljavaateid, mis oleme leidnud oma lapsepõlve põhieeskujudest. ,,Loobujaharjutus" annab meile võimaluse mingis täiesti uues emotsionaalses kontekstis mõtiskleda oma annete üle. Andemustrid Põneva küsimusega, kas mõnda põhiintelligentsust ja annet esineb eriti sagedasti, tegeleb pühendunult Gallupi instituut. Seal püütakse enam kui kahest miljonist intervjuust, mis on viimase 30 aasta jooksul saadud tipptegijatelt üle kogu maailma, välja sõeluda, missugused anded ja tugevad küljed inimannete mitmekesisuses ikka ja jälle esile kerkivad. Üksiknäidiste kuhjumisel joonistus välja 34 ,,andeteemat", kõik need leiate raamatust ,,Arenda võimeid" kirjanikelt A. Christiani ja F.M Scheelen. Meie anded on ulatuslikult kuigi mitte alati vastastikuses seoses entusiasmiga,
Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 28. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Gordon Gallupi peeglitest 29. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? staadium ~ 5% uneajast alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis- hallutsinatsioonid. Kestus - mõni minut.
Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus “Mäletsemine” (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M
intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest: • Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. • Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. • Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. - kui ta läheb peeglit näppima ja arvab, et seal keegi teine, siis pole eneseteadvust. • Delfiinidel uuritud
ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Teadvusseisundid Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. ·Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. · Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti)
me ennast tunneme – valgus, temperatuur; töö aeg kui pikad on meie päevad, kui kiirelt me väsime) 5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA UURIMUSED TÖÖTAJATE HEAOLUST USA-S 2013 Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega Heaolutaseme langus 5 palli 100st Gallupi heaoluskaalal o 18,6% suurem unehäirete risk o 15% kõrgem ärevushäirete ja depressiooni risk o 14,6% kõrgem diabeedi risk Heaolutaseme tõus seostub tööst haaratusega Ei taha tööl käia, sest KK pole toetav. Kui on suurem heaolu, siis oled meelsamini valmis töötama ja oled produktiivsem. 1500 TÖÖTAJA KÜSITLUS 9.-12.01.2013 Töötaja kohtlemine MASU järel: 39% karjäärivõimaluste piiratus
See tähendab, et rituaal kui niisugune täidab inimkultuuri ja üksikindiviidi jaoks konkreetseid ülesandeid. 34) Palve faktorid ehk liigid Palve kui individuaale rituaal kujutab endast sügavalt religiooniomast käitumist. Psühholoogilises mõttes kujutab palve inimese sisemist dialoogi oma Jumalaga. Rangelt võttes ei pruugi palve olla alati individuaalne. Paljude kollektiivsete rituaalide osaks on ühispalve. Üheks klassikaliseks näiteks on Poloma ja Gallupi (1991) uurimus. Nende küsimustik sisaldas näiteks alljärgnevaid küsimusi, millele tuli vastata sageduse dimensioonil: kord või paar, kord kuus, kord nädalas, igapäevaselt. Näideteks skaala väidete kohta on: „kui sageli oled sa kogenud konkreetseid vastuseid konkreetsele palvesoovile?“ „Kui sageli oled Sa palvetades kogenud sügavat rahu ja heaolu tunnet?“ „Kui sageli oled Sa viimase aasta jooksul kogenud palve tulemusena jumalikku inspiratsiooni või
eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: Suure Viisiku universaalsus kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/"mina" kaks aspekti: eneseteadvus stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel lingvistilised markerid kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid eneseregulatsioon infotöötlus teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus "Mäletsemine" (rumination) o Watkins, E., & Moulds, M. (2005). Distinct modes of ruminative self-focus: Impact of abstract versus concrete rumination on problem solving in depression. Emotion, 5, 319-328. Tegevuse identifitseerimine o Wegner, D. M., & Vallacher, R. R. (1986). Action identification. In R. M. Sorrentino & E. T
tekkinud, (“väljast sisse” protsess, internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis • Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus • Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide • Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie – 13 aastat kinnises ruumis, 1-aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine • Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. • Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. • Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused • Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte