2000. aasta detsembris anti projektile Euroopa Liidu TEN ( üleeuroopalised võrgud ) projekti staatus. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi merealune osa Gaasijuhtme projekti veealune osa algab Viiburi lähistelt Portovaja lahest ja kulgeb ligikaudu 1200 km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. Lisaks Venemaa ja
Venemaalt Viiburist saksamaal asuva Greifswaldini. · Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50a. · Projekti alustati aastal 1997. Kolm aastat kestnud uuringute alusel veenduti veealuse gaasijuhtme teostatavuses ja aastal 2000 anti sellele Euroopa Liidu projekti status. 8. Sept 2005 kirjutati alla gaasitoru ehitamise ja haldamise dokumendile ja 2005a. augustis alustati Leningradi Oblastis gaasitrassi Venemaa osa Ehitust. ((Gaasitrassi maapealse osa ehitusega venemaal Grjazovetsist Viiburini Nord Stream ei tegele)) Nord Streami veealuse osa ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas
Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada plaanitava Nord Streami gaasitrassi kasulikud ja kahjulikud aspektid ning Eesti seisukohad rajatava objekti suhtes. 2 NORD STREAM AG LOOMISE AJALUGU 1997. aastal, kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oy lõid ühisettevõtte North Transgas Oy, sellega sai alguse Nord Stream´i gaasijuhtme projekt. 1997-1999 aastal viidi läbi uuringud, mis tõestasid veealuse gaasijuhtme teostatavust. Aastal 1998 uuriti võimalust, et juhe kulgeb läbi Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa
Läänemeri Valges vahus Läänemeri Seisan kaldal Vaatan merd Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta Ajaaugud ikka merevees Augustis süütame tuled Unustame taagad Sõpruses ühendame südamed,käed
Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise. Dokumendi kohaselt on oodata vaid vähest ja lühiajalist mõju keskkonnale. Uuring edastati selle aasta märtsikuus arutamiseks riikidele, kelle territooriumi või
aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal. Lisaks Venemaa ja Saksamaa territoriaalvetele on gaasijuhe kavandatud läbima Soome,
tänaseks vees oleva osa arvatav maksumus 8 miljardit eurot. 30% maksumusest tasutakse aktsionäride poolt ning 70% pankade abiga. Oponendid arvavad, et Venemaa üritab transiidiärist kõrvale jätta peaeguseid transiidimaid (Poola, Ukraina, Valgevene). Gazprom väidab, et otsene ühendus läänemaadega vähendab keskkonnaohte ja transiidimaad ei saa katkestada läänemaade ühendust Venemaaga. Paljud maad näevad gaasijuhtmes turvalisuse riske, sest gaasitrassi hakkaks vavama Vene merevägi. Probleeme võivad tekitada ka Teisest maailmasõjast pärit miinid ja kemikaalid. Arvatakse, et gaasitrass võib halvasti mõjuda ka mereelukate ja lindude elule. Toru projekt on põhjustanud väga palju kriitikat, peamiselt Poola, Rootsi, Balti riikide , USA ja mõningate keskkonnaorganistasioonide poolt.
Istutatavad puud ja põõsad valgustatakse väikeste prozektorvalgustitega. ARHITEKTUURNE OSA Hoone asukoht on projekteeritud detailplaneeringus ette antud kohale. Katusekalle on 20 kraadi, nagu on lubatud kirjaga 15.02.2006. Tellija soovib esialgu välja ehitada ainult esimese korruse. Esik, elutuba ja köök , magamistuba ja saun asuvad hoone esimesel korrusel. Teisel korrusel on kaks magamistuba, kabinet ning duss+wc. Katel, korstnad, kamin, pliit Kuni gaasitrassi ehitamiseni köetakse katelt vedelkütusega. Katel asub katlaruumis. Välisseina tuleb teha õhuvõturest. Ruumis asub ka fibokorsten. Teine korsten asub leiliruumi ja elutoa vahel ja see on saunakerise ja kamina suitsu jaoks. Kamin elutoas on õhukütte-kamin. Kööki tuleb keraamilise plaadiga elektripliit Terrassid Hoone lõunapoosele ja läänepoolsele küljele on projekteeritud terrassid. Idapoolsel küljel on majandusterrass pesu kuivatamiseks ja küttepuude kuivatamiseks.
seire" eesmärgiks on Lasnamäe elukeskkonna välisõhu kvaliteedi (tolm, saasteained, müra) hindamine sõltuvalt piirkonnas asuvate tootmisettevõtete heitmete ja transpordi võimalikust mõjust. Hindamiskomisjon leidis, et projekti on mõttekas rahastada juhul kui Tallinna Linnavalitsus suurendab projektis omaosalust 10%-ni projekti kogumaksumusest. (Kinnituskiri lisatud). Taotletav summa 500 000.- krooni. Fortum Termest AS projekti ,,Jõgeva maakonna gaasitrassi ehitus" eesmärgiks on Jõgeva ja Põltsamaa vahelise gaasitrassi ehitus. Gaasitrassi abil transporditakse kütus Jõgeva gaasijaotusjaamast läbi asulate Siimusti, Saduküla, Lustivere, Paustvere Põltsamaale ja Põltsamaa ümbruskonna asulatele. Projekti mitte rahastada kuna ei vasta prioriteetidele. 17. AS Wermo projekti ,,AS Wermo tootmisprotsessi vastavusse viimine keskkonnakaitse nõuetega" eesmärgiks on AS Wermo mööblivabrikusse uue
5 1.7. Sidevarustus Sidevarustus on mõlemal krundil tagatud piki Kakumäe teed ja Nigli tänavat kulgeva sidekaabli abil. Piirkonnas on levib ka juhtmevaba sidesüsteem. 1.8. Soojusvarustus Hoonestuse soojusvarustust on võimalik lahendada lokaalselt väikekatelde (tahkeküte, gaasimahutid) või soojuspumpade baasil. Samuti võib küttevarustuse tagada ahjuküttega. Krundil 2 on võimalik kasutada pikki Nigli tänavat kulgeva gaasitrassi olemasolul kütteallikana maagaasi. 1.9. Keskkonnakaitse Praegusel ajal planeeritaval alal hoonestus puudub. Lähim hoone asub planeeritava ala piiril. Planeeringuga kavandatud ehitised ei ole keskkonnaohtliku mõjuga. Olmereoveed kanaliseeritakse ja juhitakse magistraalvõrku ja juhitakse puhastusseadmetesse. Sademeveed hajutatakse kruntidele. Moodustatud kruntidel võib olemasolevat kõrghaljastust ümber planeerida, hoonestusala alla jäävad puud eemaldada. 1.10
Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8 Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist) 3. Hüved (nagu Popperis on argumendid) Opositsioon ei pruugi vastu vaielda probleemile, kuid peab ümber lükkama plaane ja hüvesid või tooma välja kahjud. Kas loomaaedade keelustamine on põhjendatud? JAH 1. Loomade piinamine * Halvad elutingimused Loomad peavad päevast päeva kükitama kitsastes puurides. Loomad peaksid elama vabas
enamasti katoodkaitset välise vooluallika abil. Peamiseks põhjuseks kuumaveetorude korrodeerumisel on mittesobiv temperatuur (vahemikus 50 100 oC). Kuumtsingitud terastorude kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, kuna viimasel ajal on tsingikihi kvaliteet halvenenud poorsus liiga suur! 30. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid. Levinum kaitsmisviis korrosiooni vastu: katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinusklemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine, kuid üldjuhul on toru lisaks katoodkaitsele õmbritsevast keskkonnast isoleeritud veel polüretaankattega, siis see kate peab nii palju elektrit juhtima, et saaks tekkida vooluring(et
pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht; Tsinkpulbervärviga katmine väga peenikene Zn-pulber, kusjuures kuivanud värvikiht sisaldab massi järgi 95% Zn. Tsingikihi kvaliteeti hinnatakse tema paksuse, poorsuse, homogeensuse ehk ühtlase jaotumise järgi. 29. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Gaasi magistraaltorude kaitsmisviis - katoodkaitse välise alalisvooluallika abil: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus- klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine, kuid üldjuhul on toru lisaks katoodkaitsele ümbritsevast keskkonnast
95% Zn. Tsingikihi kvaliteeti hinnatakse tema paksuse, poorsuse ja homogeensuse ehk ühtlase jaotumise järgi. Tsingikihi paksus varieerub terase ränisisaldusest ja kastmise ajast sõltuvalt 60-150 mikromeetrit. 29. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid? (Vastav teave otsida netist). Levinuim kaitsmisviis korrosiooni vastu: Nad ehitatakse roostevabast terasest ja kaetakse tsingi-alumiiniumi sulamitega. Kaitsmisviisi ohud: Oht roostevaba terasega - Eriti kõrge klooriidisisaldusega vees võib punktkorrosiooni esineda. Punktkorrosiooni risk on eriti suur, kui vees on lisaks kloriidile suur lubjasisaldus, see on nn. kare vesi
Reaktsioon peatub alles pinna kuivades ja õhu pääsedes tsingini. Valge rooste tekib esmajoones plekitahvlite ebaõigel ladestamisel või transpordil. Ladustamisel tuleb silmas pidada, et vesi saaks tahvlitelt ära voolata ning et tahvlite pinnad oleksid hästi tuulutatud. 30. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel ? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid ? (Vastav teave otsida internetist). Terasest gaasi- ja naftatorustikud, mis on pinnases ja vees, neile torustikele on pandud topeltkorrosioonitõrje. Torude ümber mähitakse suure tihedusega polüetüleenist kile ning lisaks pannakse torudele katoodkaitse välise vooluallikaga: kaitstav objekt ühendatakse vooluallika miinus-klemmiga ja torust saab katood. Vajalik on vooluringi saavutamine
Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. (2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Üleriigiline planeering • Eesti 2010
annaabi.ee 
