Füüsika täiendusõpetus arvestuse pildid (0)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute 
Gümnaasium
11A
Sigrid   Sarapik
Rootsi aeg ja  Põhjasõda
Essee
2014
Sisukord
00 Sissejuhatus
1. Rootsi aeg
2. Põhjasõda
2.1. PÕHJASÕJA ALGUS
2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA
2.3. EESTI  TALURAHVAS  PÕHJASÕJA AASTATEL
2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS
2.5. PÕHJASÕJA LÕPP
03 Kokkuvõte
04 Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Kirjutan  essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, 
need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad 
sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , 
algusest, põhiolemusest ja selle  lõpust . Pikemalt  
ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on 
kõikidele eestlastele väga südamelähedane 
teema.
Kirjutan nii Põhjasõja algusest, põhjustest kui ka 
kannatustest mida see  eluperiood  eestlastele 
kaasa tõi. Muidugi ka ei jäta  mainimata eesti 
talurahva panustest  Põhjasõjas .
Mõningad tähelepanekud ka Poolas ja Ukrainas 
toimuvast sõjast ja siis tõmbame otsad kokku 
Põhjasõja lõpuga.
1.Rootsi aeg
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa 
praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi Suurvõimu 
ajastul Rootsi kuningriigile.
Rootsi aeg kestis 1629-1699 (kuigi selle algus ja lõpp on 
vaieldav, erinevad ajaloolased tähistasid erinevaid daatumeid.)
Aastal 1629 sõlmiti  Preisimaal  Altmargi külas vaherahu 
(Altmargi vaherahu), millega Poola loovutas kõik Väina jõest 
ülespoole jäävad Liivimaa hertsogkonna alad Rootsile.
Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643–1645 
peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja 
loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli 
kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile.
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi Eesti 
elanikele kaasa palju tähtsaid muutusi.  Tähtsamateks  neist 
võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue 
haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti 
erikorra  osana osaliselt isegi kuni 19.sajandi lõpuni.
Rootsi aega nimetatakse rahvaseas ka ’’ vanaks  heaks Rootsi 
ajaks’’, kuid see ’’hea aeg’’ kestis tegelikult meeletult vähest 
aega. Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680.aasta 
suure näljani.Sel ajal toimus riigitalupoegade vabastamine 
pärisorjusest, tekkisid talurahvakoolid jne. Need tõid lühikese  
ajaga kaasa suure muutuse rahva mentaliteedis.
2.Põjasõda
2.1. PÕHJASÕJA ALGUS
Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi 
kuurvürsti August II Tugeva vägede  ootamatu  
rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 
1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia 
kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi  Patkul  
oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda  
linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas 
anda löögi  kõigepealt   Taanile . Rootsi laevastik  
saatis maale dessandi Taani pealinna 
Kopenhaageni juures. Oma vägede eesotsas 
merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal
oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt 
astus Taani augustis 1700 sõjast välja.
1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi 
peavägedega  Pärnus , et minna appi 
piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes 
sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja 
kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid 
asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna 
Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 
saavutasid  rootslased  venelastele näkku peksvas 
lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate 
Vene vägede üle
 
2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA
Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku 
elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende 
liitlaste – tatarlaste  rüüsteretked. Juba päris sõja 
algul 1700. a.  oktoobris , kui Peeter I oli oma 
vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, 
suundus  B. Šeremetjev 500 tema  käsutuses  olnud
ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni 
julmalt rüüstates.
B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a.
jõulude paiku. Esialgu läbisid  venelased  maad u. 
10 km  laiuse  rindena, mille eest liikus tatarlaste 
ratsavägi, elanikke julmal viisil tappes ja piinates.
Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale.
Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal 
müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter 
I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline 
ratsavägi läbis Viru-, Järva -. Viljandi-, Tartu- ja 
hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, 
Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa 
taktika  paremaks läbiviimiseks jagati armee  
osadeks  – parteideks.. “Parteid”  tapsid  ettejäänud
inimesed, röövisid  ehted  ja  rehe  ning põletasid 
hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja 
vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja
algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud 
Birža lepinguga pidid  Baltimaad  liitlaste võidu 
korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 
1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. 
oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa 
väljapääsuks Läänemerele pidi olema  Neeva  jõe 
suue , kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna
asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus 
Tartu ja Narva elanikkonnast küüditati Venemaale.
 
2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA 
AASTATEL
Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos 
peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel 
aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased 
rahutused , neist tuntuimad Kagu-Eestis Orava 
mõisas ja veidi hiljem  Harjumaal .
Juba sõja algul algas ka meeste värbamine Rootsi 
regulaarvägedesse, nii vabatahtlikena kui ka 
sundkorras. Mehi ei pandud mundrisse, palka 
neile ei makstud ja relvi pidi iga mees kodunt 
kaasa võtma. Eestimaa kubermangus kavatseti 
väkke kutsuda 5000 meest, Liivimaa 
kindralkuberneri arvestuste kohaselt maakondade
ja kihelkondade järgi 3212 meest. Algul astuti 
nendesse üksustesse lootusega aidata kaasa maa
kaitsmisele rüüstavate vaenuvägede vastu. Varsti
tuli aga paljudel meestel pettuda, sest kodunt 
kaasa võetud jahipüssid, vikatid ja hangud, aga 
ka väljajagatud relvastus vanade püsside ja 
mõõkade näol oli puudulik, et väljaõpetamata 
mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele 
tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete 
arvestuste kohaselt värvati Rootsi 
regulaarvägedesse ja  maakaitseväkke  kokku kuni 
7000- 8000  eesti ja läti talupoega, valdavalt küll 
eestlast. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest 
maale tunginud Vene vägede vastu ja kandsid 
raskeid kaotusi.
Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike 
vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. 
Baltimaile jõudnud suur katkulaine.  1712 . aastaks
oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti 
rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu.
 
2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS
1701. a. kevadel alustas Karl XII Laiuselt suurt 
sõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati 
pikaajalisest piiramisest Riia. 1704. a. loobus 
August II Poola troonist, uueks Poola kuningaks 
valiti Stanislaw Leszczyňski. 1706. a. sõlmiti 
Leipzigi  lähedal Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti 
rahu, mille kohaselt Poola pidi lõpetama 
sõjategevuse Rootsi vastu. Rootsi garnisonid 
paigutati Saksimaa suurematesse linnadesse.
1708. a. algul alustas Karl XII Saksimaalt 
sõjakäiku Moskva  suunas. Kuigi Vene väed 
taandusid vastupanu osutamata, hakkas 
sõjapidamine venima, sest erakordselt vihmane 
suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuks. 
Raskusi tekkis vägede moonastamisel. Lesnaja 
küla all sattus Liivimaalt suure moonavooriga 
saabunud kindral Lewenhaupti korpus Vene 
varitsusse ja hävitati. Taganemisel rakendasid 
venelased põletatud maa taktikat, mis tegi 
võimatuks Rootsi vägede moonastamise. Karl XII 
pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida 
toetust hetman Mazepa juhtimisel  Ukraina  
iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Ka olid 
venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja 
sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 
1708/1709. a. talve erakordses pakases.Eriti 
halvas  Rootsi vägede võitlusvõimet 
laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik 
kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava 
lahingus 27. juunil 1709 sai Rootsi vägi hävitavalt
lüüa. Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid  langesid
Vene sõjavangi.
 
2.5. PÕHJASÕJA LÕPP
Pärast suurt  võitu  Poltaava all avanes Venemaal 
võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus 
Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 
1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. 
a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel 
Riia, Pärnu ja Tallinn.
1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli
juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta 
astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 
1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale 
tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja 
Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati 
Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt  raskes  
olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi 
kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis 
ta veel muuta sündmuste  käiku  sõjaretkedega 
Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 
11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures 
Fredriksteni kindluse piiramise.
Olukord sõjatandritel muutus Rootsile 
lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi 
rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 
1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. 
Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma 
valdustest Rootsi oli sunnitud andma Venemaale 
Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna- Karjala , kuis 
sai siiski tagasi Soome. Rootsi aeg lõppes 
Põhjasõja kaotusega Venemaale 1970. Aastal.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks sooviksin veel lisada , et kogu see Põhjasõja 
periood oli Eestile ja eestlastele väga raske ja kurnav, kuid 
ilma selle perioodita oma ajaloos ei oleks me need, kes me 
oleme praegu. Mina arvan, et tänu sellele julmale ja jõhkrale 
minevikule oleme meie, eestlased, täna palju tugevamad ja 
rikkamad inimesed kui kes tahes teine rahvus või riik.
Aitäh !
Kasutatud kirjandus
’’Maailma ajalugu 1600-1918’’I osa
www.google.ee