vähnema, elektroni tuumale lähemale ja lõpuks tuuma langema. 3.Sõnasta kaks Bohri postulaati. Bohri I postulaat- Aatom võib olla vaid kindlates olekuts, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Aatomis on kõikmõeldavate elektronide hulgas teatud liik orbiite, mille liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. Bohri II postulaat- Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energia Em olekusse energiaga Ek kiiratakse või neelatalse energiakvant ht, mis võrdub nende olekute energia vahega ht=Em-Ek. Ta oletas, et elektronid suudavad ühelt lubatud orbiidilt teisele hüpata. Järelikult muutub hüppeliselt ka aatomi energia. Bohri aatomimudel on : aatom on ststsionaarses olekus , kui elektron liigub tuuma lektronväljas mingil lubatud orbiidil. Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiiratakse või neeldutakse energiakvant. Energia kiirgamine ja neeldumine aatomis toimub vaid portjonite kaupa. 4
fotoelektronide kiirus oleneb valguse sagedusest; mida suurem valguse sagedus, seda suurem elektronide kineetiline energia. 3)iga metalli jaoks esineb valguse sageduse pii, punapiir, millest väiksema sagedusega valgus ei põhjusta enam fotoefekti; sel juhul läheb valgusenergia vaid metalli soojenemisele. Küllastusvool pingest sõltumatu voolutugevus, mille korral kõik katoodil väljalöödud elektronid jõuavad anoodile. Oleneb valguse tugevusest. Energiakvant: Max Planck. Footon valgusosake. E=h*f E=Av+K Omadused: levimisekiirus 300 000 km/s, seisumassi pole, elektrilaeng 0, impulss h*f/c. Valgus avaldab rõhku pinnale. Valguse dualism valgus käitub osa nähtustes kui elekromagnetiline lainetus, osa nähtustes käitub kui osakeste voog E=mc2. h=c/lampta K=m*f2/2
Aatomi planetaarmudel: aatom koosneb pos laetud tuumast, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja tuuma elektrostaatilises väljas tiirlevatest elektronidest. Bohri 1.postulaat: aatom võib olla vaid kindlates (stat) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Stat olekus aatom ei kiirga. Bohri 2: aatomi üleminekul stat olekust energiaga Em olekusse enegriaga Ek kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf=Em-Ek. Aatomispektrite unikaalsus: erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirjus- ja neeldumisjoonte kogumik kordumatu. Aatomi põhiolek: väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine
voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Valguse murdumisseadus. Valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Bohri postulaadid. 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. hf=|Em-Ek|
7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust nin taastatavust 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Väikseima võimaliku energiaga olek 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Aatomi statsionaalsele olekuöe vastav energia 13. Kuidas kujutatakse kokkuleppeliselt energiatasemeid? 14. Bohri aatomimudeli puudused. Elektronid ei võngu. 15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a.
Bohri I postulaad- aatom vb vaid kindlates olekus, millest igaühelevastab energia En. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. Bohri II postulaad-aatomi üleminekul statsionaarsest olekust, energiaga Em, olekusse energiaga Ek iiratakse või neelatakse energiakvant. hf, mis võrdub nene olekute energiate vahega. E= Em-Ek 23.1 a) 1-kiirgab valgust b) Suurima energuaga footon on 1 c) Suurima lainepikkusega footon - 4 2-kiirgab valgust 3-neelab valgust 4-kiirgab valgust 5-neelab valgust Aatomi statsinaarne oleks on olek mille aatom ei kiirga Aatomi põhiolek on I taseme olek E1 Aatomi ergastatud olek on E2,E3,E4 jne Joonspekter on spekter, mis koosneb üksikutest värvilistest joontest.
Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. Aastal 1913 kasutas Niels Bohr kvantiseeritud energianivoode kontseptsiooni vesiniku aatomi spektrijoonte seletamiseks. Tema järgi nime saanud Bohri aatomimudel lähtub sellest, et elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool. Seejuures vaadeldakse elektroni osakesena, mis käitub klassikaliselt, välja arvatud selle poolest, et tema energial võivad olla ainult teatud kindlad väärtused
aatomite täpset sarnasust ning taastatavust. 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? Planetaarset automudelit täiendati 1913 aastal Nils Borhi poolt. 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Aatomi põhiolekuks nimetatakse väikseima võimaliku energiaga olekut. 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Aatom on ergastatud olekus kui energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Energiatasemeks nimetatakse aatomi statsionaalsele olekule vastavat energiat. 14. Bohri aatomimudeli puudused.
Füüsika kordamisküsimused lk. 3888 1. Selgita mõisted: 1) Sulamissoojus Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril. 2) Aurustumissoojus Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi või gammakiirgust. 6) AhelreaktsioonProtsess, kus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. 2. Kirjelda ja võrdle: Thomsoni aatomimudel, planetaarne aatomimudel, Bohri aatomimudel. Thomsoni aatomimudel: · Negatiivselt laetud osakesed, positiivsed osakesed tiirlevad nende ümber. · Tuum puudub. · Selle mudeli järgi koosneb aatom ühtlaselt jaot...
Valem. Fotoefektipunapiir see on sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 10. Bohri postulaadid. Aatomis on kõikemõeldavate elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. Aatom võib olla vaid kindlates olekutes, millest igaühele vastab energia En . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga Aatomi üleminek ühest stasionaarsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. Väiksema võimaliku energiaga olekut nim. Aatomi põhiolekuks. Teised olekud on ergastatud olekud. 11. Tuuma ehitus 12. Mis on massiarv ,kuidas teda leida perioodilisus tabeli järgi? A massiarv . A= Z+N (prootonite arv + neutronite arv) Massiarvu saadakse aatommassi ümardamisel täisarvuni. 13. Kuidas leida prootonite arvu, neutronite arvu ja elektronide arvu neutraalses aatomis
kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela. Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E k olekusse energiaga E m kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf = | E k - E m | = E n . Kui elektroni algolek on suurem kui elektroni lõppolek , s.t. E k > E m , siis aatom kiirgab, vastupidiselt aatom neelab kvandi. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n. Statsionaarses olekus
Püüdes ületada klassikalise teooria raskusi kuuma tahke keha kiirgusspektri seletamisel, püstitas saksa füüsik Max Planck aastal 1900 hüpoteesi, mis pani aluse revolutsioonile teoreetilises füüsikas. Vagus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Valguse kvanti hakati nimetama footoniks. Ehk siis minimaalset energiahulka, mida süsteem võib neelata või kiirata nimetatakse energiakvandiks. Energiakvant on võrdne võnkesagedusega f. Valgusosakese footoni energia E. Võrdetegurit h nimetatakse Plancki konstandiks. h = 6,625 10-34 J s E=h f See hüpotees lahendas kehade soojuskiirguse teoreetilise kirjeldamise. Plancki saadud kiirgusenergia jaotuskõver, ühtis hästi eksperimendi tulemustega. Seaduse hea kooskõla katse tulemustega oli tema kvanthüpoteesi veenvaks tõestuseks. Kvanthüpoteesist oli kasu ka aaromi ehituse uurimisel ja optikas. M
2) Laseri valgus on rangelt monokromaatne – ühe kindla sagedusega, üht värvi. 3) Võimaldavad väga suurt võimsust, lühiaegselt ulatub võimsus kuni 1014 W / cm2 Kui me ergastame suurema osa keskkonna aatomitest ja laseme sellest keskkonnast läbi mingi taseme energiakvandi, siis selle kvandi toimel lähevad aatomid madalamatele energiatasemele, kusjuures kiirgub täpselt samasugune energiakvant nagu algselt keskkonda lasti. Kasutatakse nn. Kolme energiataseme süsteemi. Laserikiirgus on esilekutsustud, stimuleeritud Esimesed laserid olid rubiinlaserid, milles töötavaks keskkonnaks oli ülipuhas rubiinkristall. Rubiinkristallis paljundati footonlaviini otspindade peegeldavaks tegemise abil. Hiljem hakati valmistama ka kaaslaserid ja pooljuhtlaserid.
- Ei selgita aatomi püsivust(aatomi kiirgus) - Ei selgita joonspektrite teket - Kehtib ainult mittekiirgava aatomi korral 7. Mida väidavad Bohri postulaadid? Mille põhjendamiseks neid vaja oli? - 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. - 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter?
- Ei selgita aatomi püsivust(aatomi kiirgus) - Ei selgita joonspektrite teket - Kehtib ainult mittekiirgava aatomi korral 7. Mida väidavad Bohri postulaadid? Mille põhjendamiseks neid vaja oli? - 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. - 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. - Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. Igale spektrijoonele vastab kindla energiaga kvantide hulk. 8. Mis on kiirguse spekter? Pidevspekter? Kiirgusspekter? Neeldumisspekter? Joonspekter?
hapnik, neoon, parafiin ja paljud teised orgaanilised ained 2.8. ELEKTRONIDE ENERGEETILISED SPEKTRID Et elektronide võimalikud orbitaalid aatomis on kvanditud, siis vastab igale orbitaalile ka kindel energia. Seda saab kujutada energiadiagrammina. Normaalselt asub elektron madalaimal võimalikul energianivool (valentskihis). Kui elektron saab väljast energiakvandi, mille suurus võrdub kahe võimaliku energianivoo vahega, siirdub ta sellele teisele energianivoole, st ergastub. Kui energiakvant võimaldab elektronil siirduda nivoole W=0, siis ta vabaneb aatomist, st ioniseerub. Vastav energia on ionisatsioonienergia Wi Vesiniku aatomi energeetiline spekter n P id e v l Wi – ionisatsioonienergia 0 s p e k te r n = 5 n = 4 2 31 0 Selle kõrval on noolega näidatud elektroni ergastamiseks 2
elektronpilve. ELEKTRONGAAS- metalliaatomite valentselektronide kogum kristallvõres. ELEKTRONKATE- aatomituuma ümber tiirlevad elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. ELEKTRONKIHT- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. ELEKTRONVALEM- aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutus, mis näitab elektronide energiatasemeid ja alatasemeid ning elektronide arvu nendel. ENERGIAKVANT- energia väikseim jagamatu osa. 2 ELEKTRONNEGATIIVSUS- keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkimisel enda juurde elektrone. ELEKTRONOKTETT- 8 elektroniga elektronkiht aatomis. ELEKTROLÜÜT- aine, mille vesilahuse( või sulas oleku) juhib elektrivoolu. ELEKTROLÜÜDI DISSOTSIATSIOONIMÄÄR- elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust
energia miinimumi printsiip Spektrite jaotus tekkepohjuse jargi: ? kiirgusspekter naitab, millise lainepikkusega ja intensiivusega keha kiirgab. ? neeldumisspekter naitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. Kiirgusspekteris ja neeldumispektris asuvad jooned samadel kohtadel. Laser: Light Amplication by Stimulated Emission of Radiation. See tahendab valguse voi mendamist stimuleeritud kiirguse abil. Laserikiirgus on monokromaatne ja koherentne. Energiakvant energia väiksem jagamatu osa Osakeselaine dualism: ? Laineomadusi (interferents, difraktsioon) on eksperimentaalselt registreeritud elektronidel, neutronitel, aatomitel. ? Laineomadused on koikidel kehadel, ka makrokehadel. ? Osakeselaine dualism ehk kahesus on looduse uldine omadus. Aatomituuma ehitus: ? Tuum on kerataoline suure tihedusega objekt aatomi keskmes. ? Koosneb nukleonidest: ? prootonid, laenguga +e, ? neutronid, neutraalsed.
Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E m olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. Peakvantarv n tähistab elektroni statsionaarse orbiidi järjekorranumbrit, millega on määratud elektroni energia aatomis. Energianivoo peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat
Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. 20 Tahkiste struktuur Tahkis säilitab oma kuju ja ruumala. Molekulid saavad võnkuda tasakaaluasendi ümber, kuid tasakaaluasendit muuta ei saa U0>>E Energiatsoonid tahkistes: Metall tahkis, milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi täidetud elektronidega
moodustavad mitmesuguseid keerukamaid kombinatsioone. Entroopia süsteemi korrastamatuse mööt. Kõik iseeneslikud protsessid toimuvad entroopia suurenemise suunas. Bohri aatomimudel – kui elektronid liiguvad tuuma elektriväljas mingil kindlal lubatud orbiidil siis aatom ei kiirga e. on statsionaarses olekus, kuid üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiiratakse või neelatakse teatud portsjon energiat e. energiakvant. Bohri I (statsionaarsete olekute) postulaat – elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel orbiititidel (mille korral on aatom vastavates statsionaarsetes olekutes), mille korral omab aatom kindlat energiat, ega kiirga. Bohri II (üleminekute) postulaat – aatomi üleminekul ühest statsinaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab energiakvandi, mis võrdub nende olekute energiate vahega. Lained on ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude
annaabi.ee 
