portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inimesed ilusas keskkonnas. Tuntuks sai monumentalistina. Keskseimaks tööks Vatikani palee esindusruumide freskod.Michel angelo oli talendikas ja töövõimekas. Rajas kunsti uue suuna. Taavet, Sixtuse kabeli laemaal(vana-testament). Paljud tööd jäid pinge ja rahutuse tõttu lõpetamata.Ta tunnetas uute ajalooliste tingimuste
(Juudas Iskariot). Jeesus ennustab, et Peetrus teda peatselt maha salgab. Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri. Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik lorrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige.
Kuulsad altarid nt Pühavaimu ja Niguliste kirikus. Maalikunstis oli oluliseks zanriks vitraaz, mis pidi tekitama dekoratiivset üldmuljet. Tihti kujutati vitraaziga jumalat jne, et lihtrahvale õpetlik olla. Nt: Chartri katedraal. Vabale seinapinnale maaliti muid pilte; see oli eriti levinud Itaalias. Kasutati freskotehnikat, kus niiskele aluspinnale joonistati lubjakindla värviga. Maalitud kujutised olid tihti väga ebaproportsionaalsed ja elukauged. Üks kuulsaimaid kunstnikke, kes freskomaali elulisemaks üritas muuta, oli Giotto, kelle tööd sarnanesid juba veidi renessansiaegsele kunstile. Ta rõhus oma piltides reaalsusele, kujutas kõike ruumiliselt ja loogiliselt poose ja ilmeid igapäevasemalt. Jätkuvalt oli oluline ka miniatuurmaal. Munkadelt siirdus pühade tekstide kirjutamine ja illustreerimine ilmalike meistrite kätte. Neist kuulsaimad olid vennad Limbourgid, kelle põhitööks kujunes Berry hertsogi palveraamat.
'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Maalitehnika Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige. Secco Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks temperavärvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco secco't on tihti kasutatud detailide lisamisel või paranduste tegemisel valmis freskodele.
realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm
Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud
punakas-pruun. Ta on kriidiga sarnaselt looduslik aine, erilaadse värvuse annab sangviinile raudoksiid. Kasutatakse joonistamiseks. Looduslik sangviin on vulkaaniline aine, mida leidub põletatud kujul. Tänapäeval toodetakse enamasti sünteetilist sangviini kas ümmarguste või kandiliste pulkadena. On olemas ka puitümbrisega sangviinipulkasid ehk sangviinipliiatseid. Sangviiniga kaeti antiikskupltuure ja tehti freskomaali eeljoonistusi. Sangviini õitseaeg oli XVIII sajandil. Eriliselt populaarne oli kombinatsioon "kolm kriiti" e. "trois crayons" (valge kriit, sangviin, itaalia pliiats või süsi). Seda värvikombinatsiooni kasutati eriti tihti inimese jäädvustamisel. Alusmaterjaliks on sel juhul tavaliselt hallikas paber või halliks krunditud lõuend. 9. TUSS- Tuss on must (või värviline) vedelik, mida algselt saadigi seesami nõest ja liimainest.
DONATELLO (1386-1466) marmorfiguuris "Püha Jüri" on ühendatud maisus ja sakraalsus. Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulik tagajärg oli portreekunsti taassünd. See on ilmalik kunst, kus julgena ja iseteadvana vaatab vastu tolleaegne inimene. Uuesti sündis ka monumentaalkunst, esimese uusaegse ratsamonumendi püstitas Donatello. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste individuaalsed jooned ja inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. Maalikunstis jätkus 15. sajandil freskomaali õitseng. MASACCIO (1401-1428) loobus tinglikust ja üldisest skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Paradiisist välja aetavat Aadamat ja Eevat kujutab ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunab ta figuurile ühelt küljelt, mis võimaldab kehadele ümaruse edasiandmist valguse ja varju abil. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just selline
15. saj esimene pool oli veel teatav üleminekuajastu. Sajandi esimese poole kunstis võib eristada kaht suunda. Üks oli radikaalne, realistlik suund, mis püüdis hüljata mineviku (gooti) traditsioone; teine oli konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj. jätkus Itaalias freskomaali õitseng. Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist
Ghiberti tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi (ristimiskabel) pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse Paradiisi väravateks. Donatello oli see kunstnik, kes püstitas esimese ratsamonumendi palgasõdurite pealikule Gattamelatale. Verrocchio on loonud Taaveti. Kunstnikke huvitas inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine. VARARENESSANSI MAALIKUNST 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud
Araabia kaupmehed kuju kuskile vedanud. POLE SÄILINUD!!!! Üks kuulsamaid Rhodose koolkonna skulptuure on Laokooni grupp. MAALIKUNST Kreeklased ise hindasid maalikunsti väga kõrget, kahjuks pole midagi säilinud. Mingi ettekujutse saab vaasimaalidest. Mustafiguuriline vaas: savi pinnal tumeda glasuuriga kujud. Punasefiguuriga vaas: kujud savipinnal. Teada on maails, et kasutati enkasutikat (vahavärvidega maalimine), temperat ja freskomaali. Tuntumad kunstikud olid: Polyguotos, Apollodoros, Apelles, Bryaxis, Dimantes jt.
15. saj esimene pool oli veel teatav üleminekuajastu. Sajandi esimese poole kunstis võib eristada kaht suunda. Üks oli radikaalne, realistlik suund, mis püüdis hüljata mineviku (gooti) traditsioone; teine oli konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj. jätkus Itaalias freskomaali õitseng. Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist
Palazzod kolmekorrusselised, nelinurkse siseõuega, katused madalad ja näevad välja nagu kindlused . Ümarkaared + kaunistused katuseservades. Nendega näidati jõukust vastupidiselt gooti ajale. Skulptuur Skulptorid: Lorenzo Ghiberti 1378-1455 Donatello 1386-1466 (kujutas Taavetit, esimene ratsamonument Gattamelata lk 137), Andrea del Verocchio1436-1488 (Taavet lk 135) Majoorikameistrid: vennad Della Robbiad ühed olulisemad meistrid. (vt. pilte lk 136) Maalikunst Freskomaali õitseaeg(märjale seinale kantakse värv). Sandro Botticelli (u1455-1510): tähtsamad tööd "Prima Vera"e. Kevad, "Veenuse sünd" Tagaplaanil loodus, inimeste proportsioonid õiged. Modellina kasutas tihti armastatut. Kõrgrenessanss Kunstielu keskus Rooma. Arhitektuuris kaks olulist isikut Bramante (1444-1514) . Hakkas ehitama väiksemaid uut tüüpi ehitisi. Kuulsaim ehitis Tempietto(lk147) ja Peetri Kirik Roomas(lk 147).
· Pergamoni koolkond - (Attalos, Eumenes) Skupltuur võidu auks gallialaste üle, Zeusi altari friis (130m pikk), kujutatakse gigantomahhia. · Rhodose koolkond - Rhodose coloss, Heliose kuju, mis oli ka majakas, Miloveenus, Laokooni grupp · Maalikunst Kreeklased ise pidasid oma maali kunsti kunstidest kõige paremaks, mida pole säilinud. Tehnikates kasutati enkaustikat, tahvelmaali, freskomaali. 753-510 eKr (kuningate ajajärk) Rooma rajamine. Seitse kuningat, viimased kolm olid etruskite soost. Vabariik: · Provintsidest laekusid maksud, riik suutis end üleval pidada. · Kaasnes orjade ülestõus pärast lagunemist pärast, gladiaatorite , Spartakuse juhtimisel (~74 eKr). · Toimusid kodusõjad võimu nimel. 3 meest haarasid võimu enda kätte (Crassus, Pompeius ja Caesari triumviraat) Võitjana väljus Julius Caesar, kes 48
19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Pilet 17. Vararenessanss Itaalias 15. Sajandil Maalikunst . 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm
annaabi.ee 
